Tehniline kirjutamine
Tehniline kirjutamine on tehnilistest ja kutsealadest teavitamine. Tehnilise kommunikatsiooni ühing (STC) defineerib tehnilist kirjutamist kui mis tahes kommunikatsioonivormi, mis on:
- suhtlemine tehnilistel või erialastel teemadel, nagu arvutirakendused, meditsiinilised protseduurid või keskkonnaalased eeskirjad, või
- juhiste andmine selle kohta, kuidas midagi teha, olenemata ülesande tehnilisest iseloomust.
Publik on kirjutamise oluline osa. Kui kirjutatakse näiteks meditsiinilisi juhiseid patsientide ja hooldajate abistamiseks, siis võib see olla mõeldud arstidele ja õdedele, hea üldharidusega tavainimestele või madala haridustasemega inimestele. Kirjutamine oleks igal juhul üsna erinev. Näiteks:
"Sobitage tehnilise arutelu ja formaalsuse tase kavandatud eesmärgi ja sihtrühmaga. Publiku puhul võtke arvesse haridust, töökogemust, lugemisoskust ja motivatsiooni. Kasutage selget ja lihtsat sõnastust, et muuta kirjutatu kättesaadavaks lugejatele, kelle jaoks inglise keel ei ole emakeel".
Tehniline kirjutamine on nii visuaalne kui ka suuline kommunikatsioon. Teatis peaks järgima üldist loogikat. Üks lähenemisviis on kirjeldav, näiteks "Automootori osad". Teine on probleemilahendus: "Kuidas vahetada rehve". Praktilised entsüklopeediad annavad tavaliselt teavet ja neil on jaotised "Kuidas teha". Hea näide on meditsiinilised entsüklopeediad. Meditsiiniline entsüklopeedia annab lugejatele teavet terviseküsimuste kohta.
Inimesed on alati vajanud juhendeid, mis ilmusid käsikirjades enne trükkimise tulekut.
Küsimused ja vastused
K: Mis on tehniline kirjutamine?
V: Tehniline kirjutamine on igasugune kommunikatsioonivorm, mis hõlmab suhtlemist tehnilistel või erialastel teemadel, näiteks arvutirakenduste, meditsiiniliste protseduuride või keskkonnaalaste eeskirjade kohta; või juhiste andmine selle kohta, kuidas midagi teha, olenemata ülesande tehnilisest iseloomust.
K: Kes on tehnilise kirjutamise sihtrühm?
V: Tehnilise kirjutamise sihtrühm sõltub kommunikatsiooni eesmärgist ja teemast. See võib olla arstid ja meditsiiniõed; hea üldharidusega tavainimesed; või vähese haridusega inimesed.
K: Kuidas peaks tehnilise arutelu tase ja formaalsus vastama sihtrühmale?
V: Tehnilise arutelu ja formaalsuse tase tuleks sobitada kavandatud eesmärgi ja sihtrühmaga, võttes arvesse selliseid tegureid nagu nende haridus, erialane kogemus, lugemistase ja motivatsioon. Samuti tuleks kasutada selget ja lihtsat sõnastust, et muuta kirjutatu kättesaadavaks ka lugejatele, kelle jaoks inglise keel ei ole emakeel.
K: Kas tehnilistes kirjutistes suheldakse ainult suuliselt?
V: Ei, see suhtleb nii visuaalselt kui ka suuliselt. Teatis peaks järgima üldist loogikat, et teavet tõhusalt edasi anda.
K: Milliseid kahte lähenemisviisi kasutatakse tehnilises kirjutamises?
V: Kaks tehnilises kirjutamises tavaliselt kasutatavat lähenemisviisi on kirjeldav (nt "Auto mootori osad") ja probleemilahendav ("Kuidas vahetada rehve").
K: Kas entsüklopeedia on hea näide tehnilise kirjutamise praktilisest rakendusest?
V: Jah, praktilised entsüklopeediad teavitavad lugejaid tavaliselt erinevatest teemadest, samas sisaldavad nad ka "kuidas teha" jaotisi, mis annavad juhiseid, kuidas midagi selle teemaga seotud asja teha. Meditsiinilised entsüklopeediad on eriti hea näide, sest neis antakse teavet terviseküsimuste kohta koos juhistega, kuidas neid lahendada.
K: Millal ilmusid esmakordselt juhendid selle kohta, kuidas teha asju?
V: Juhendid selle kohta, kuidas teha asju, ilmusid esimest korda käsikirjades enne trükimeedia tehnoloogia tulekut.
