Fotograafias on teleobjektiiv objektiiv. Seda sõna kasutatakse kahel erineval viisil. Vähem spetsiifiline kasutus tähendab objektiivi, mille fookuskaugus on pikem kui tavalisel objektiivil. Nende vaatenurk on väiksem kui tavalise objektiivi oma. Teleobjektiiviga näevad asjad lähemal välja, kui nad tegelikult on.

Teleobjektiivi teine tähendus kehtib objektiivide kohta, mis on konstrueeritud erilisel viisil, nii et need võivad olla lühemad kui nende fookuskaugus.

35 mm filmi puhul on 50 mm tavaline fookuskaugus. Tüüpilised teleobjektiivid on 85 mm (28°50') ja 100 mm (24°). Neid kasutatakse enamasti portreede tegemiseks. Muud sageli kasutatavad teleobjektiivid on 135 mm (18°), 180 mm ja 200 mm. Paljud neist on suumobjektiivid.

Pikemaid fookuskaugusi (300 kuni 1200 mm) kasutatakse spordi- ja loodusfotograafias.

Mis eristab teleobjektiivi teistest objektiividest?

Teleobjektiivid on peamiselt iseloomustatavad pikkade fookuskauguste ja kitsama vaatenurga poolest. Kaht olulist mõistet on hea eristada:

  • Fookuskaugus — määrab, kui „lähemale” objekt paistab ja kui kitsas on vaatenurk (mõõdetakse millimeetrites).
  • Telefoto-konstruktsioon — optiline disain, kus objektiivi füüsiline pikkus võib olla lühem kui tema fookuskaugus (see on eri tähendus terminist "teleobjektiiv").

Klassifikatsioon ja tavapärased fookuskaugused

Teleobjektiivide jaotuses kasutatakse sageli lihtsat kategooriat:

  • Lyhikele tele (short tele): ~70–135 mm — sageli portreeobjektiivid.
  • Keskmine tele (medium tele): ~135–300 mm — spordi- ja sündmusepildistamisel.
  • Pikk tele / supertele (long / super-tele): >300 mm — linnuliikide ja distantseeritud loodusfotograafia jaoks (300–1200 mm ja rohkem).

Märkus: antud nurga- või fookusandmed (näiteks 85 mm = 28°50') viitavad tavaliselt diagonaalsele vaatenurgale täiskaadri (35 mm) formaatidel.

Pildiline mõju ja tehnilised omadused

  • Perspektiivi kokkusurumine — teleobjektiivid vähendavad taustas olevate elementide suhtelisi kaugusi, mis annab „kokkusurutud” mulje ja sobib hästi portreede tausta eraldamiseks.
  • Sügavusteravus — pikemate fookuskauguste juures on võimalik saada lühemat teravussügavust (põletamine taustast) ka suhteliselt väiksema avaga; see aitab subjektile rõhku panna.
  • Valgustingimused — pimedamas olus on kasulik kiire ava (nt f/2.8, f/4) või korralik pildistabilisaator, sest teleobjektiivid võimendavad kaamera vibratsiooni mõju.
  • Autofookus ja läbilaskvus — spordi ja loodusfotograafia nõuab kiiret ja täpset AF-süsteemi; suurtel fookuskaugustel on ka suurem vajadus valgustiheda konstruktsiooni järele.

Kasutusalad

  • Portreed — 85–135 mm on populaarne valik meeldiva perspektiivi ja tausta eraldamise tõttu.
  • Sport ja liikuvaobjektid — 200–600 mm või suuremad fookuskaugused aitavad jäädvustada tegevust kaugelt.
  • Loodus ja linnuvaatlus — väga pikad fookuskaugused (300 mm ja enam) võimaldavad pildistada ilma loomi häirimata.
  • Astrofotograafia ja kaugobjektide dokumenteerimine — superteleobjektiivid ja eraldi teleskoobid/adapterid.
  • Sündmused ja lavapildid — võimaldavad jäädvustada stseene kaugel asuvatest esinejatest.

Praktilised nõuanded teleobjektiivi valimisel

  • Mõtle kaameraanduri suurusele — näiteks APS-C korpuse puhul tuleb arvestada «crop»-efektiga (tavaliselt ~1.5× või 1.6×), mis muudab fookuskauguse ekvivalendiks täiskaadrile (35 mm) võrreldes.
  • Kaal ja statiiv — pikkade fookuskauguste juures võib objektiiv olla raske; statiiv või monopood ja tugev kinnituskohaga statiivipea on sageli vajalikud.
  • Pildistabilisaator (IS/VR/OSS) on väärtuslik, eriti ilma statiivi kasutamata pildistamisel.
  • Telekonverterid — suurendavad fookuskaugust (nt 1.4×, 2×) aga vähendavad valgust ja võivad aeglustada autofookust; neid kasutades arvesta kompromissidega.
  • Proovi enne ostu — fookuskauguse ja joonistuse „iseloom” (teravus, värvitäpsus, bokeh) erineb ka bränditi ja mudeliti.

Järeldus

Teleobjektiivid on võimsad tööriistad, mis võimaldavad fotograafil läheneda kaugete või intiimsete stseenide pildistamisele ilma liikumata. Oluline on mõista nii optilist tähendust (pikk fookuskaugus) kui ka konstruktsioonilist tähendust (telefoto-disain). Õige objektiivi valik sõltub peamiselt pildistamise eesmärgist — portreedest kuni spordi ja loodusfotograafiani — ning kompromissidest kaalu, valgustugevuse ja hinnaga.