The Medium (1946) — Gian Carlo Menotti ooper: ajalugu ja lavastused

The Medium (1946) — Gian Carlo Menotti ooper: sügav ajalugu, 1946. esietendus, legendaarseid lavastusi ja 1951. filmiversioon — põhjalik ülevaade ooperi pärandist.

Autor: Leandro Alegsa

The Medium on kahevaatuseline ooper, mille sõnad ja muusika on kirjutanud Gian Carlo Menotti. See on Columbia Ülikooli tellimusel valminud. Selle esietendus toimus seal 8. mail 1946. aastal. Ooperi esimene professionaalne lavastus esitati koos Menotti teosega "Telefon". See toimus 18.-20. veebruaril 1947 New Yorgi Heckscheri teatris Ballet Society poolt. Broadway-lavastus toimus 1. mail 1947 Ethel Barrymore'i teatris sama koosseisuga. 1951. aastal lavastas Menotti filmirežissöör Alexander Hammidi abiga filmi noir'ile sarnaneva filmiversiooni. Selles mängis Anna Maria Alberghetti. Otseülekanne televisioonis toimus 12. detsembril 1948 telesarjas Studio One Marie Powersiga peaosas.

Ajalugu ja lavastused

The Medium valmis 1946. aastal ja andis Menottile varakult tuntuse Ameerika operaautori ja libreti kirjutajana. Teos mõeldud väiksele koosseisule ja intiimsele lavastusele, mistõttu sobib hästi kammeroperana nii professionaalsetele trupile kui ka konservatooriumidele. Ooperi sageli esitatakse koos lühema ühevaatuselise "Telefon"-iga, mis moodustab kontrastse ja publikule meelepärase koosluse.

Süžee (lühikokkuvõte)

Ooper on psühholoogiline draama, mis keerleb pettuse, süütunde ja vaimsete nähtuste teema ümber. Lugu keskendub petisele mediumile, kelle pettused seansside käigus toovad kaasa ootamatuid ja õõvastavaid tagajärgi. Menotti kujutab inimesi, kes ühtaegu manipuleerivad usku ja on ise oma hirmude ja hallutsinatsioonide ohvrid. Tekst ja muusika rõhutavad tihedat pinget, mis kasvab läbi kahe vaheaja kuni dramaatilise lõpuni.

Peamised rollid ja tegelased

  • Madame Flora – keskne tegelane, medium (tavaliselt kontraltoroll), kelle sisemised konfliktid juhivad süžee arengut.
  • Toby – Madame Flora vaikiv poeg (nimi ja täpne kujundus võivad eri lavastustes varieeruda), kelle olemasolu süvendab dramaatilist pinget.
  • Teised osalejad – seansil osalevad kliendid ja nooremad tegelased (näiteks noor naine ja rikas naisklient), kelle suhted mediumiga paljastavad erinevaid motiive ja pettusi.

Muusika ja stiil

Menotti muusika selles ooperis ühendab tonaliteedi ja modernse harmoniseerimise, rõhutades teksti dramaatilist laadi. Kompositsioon on tihedalt seotud lavalise olukorraga: ooperi kammerlik orkester ja dirketeaterlikud efektid loovad intiimse, vahel klaustrofoobilise atmosfääri. Menotti kasutab selget diktsiooni ja meloodilisi fraase, mis toetavad näitlemise ja jutustuse loomulikku voogu, samas esineb ka pingestatud, dissonantsematest momentidest kantud muusikalisi tippe.

Lavastuste eripärad

Väikese koosseisu ja tugeva näitlejateose vajaduse tõttu on lavastused sageli minimalistlikud, keskendudes valgustusele, rekvisiitidele ja näitlejate füüsilisele mängule. Ooperi psühholoogiline bedrock teeb sellest hea materjali eksperimentaalsetele ja klaustrofoobilistele lavastustele; tihti rõhutatakse seansside groteski ja meedia manipuleerimise temaatikat kaasaegses kontekstis.

Pärand ja salvestused

The Medium on püsiv osa kammerooperi repertuaarist, seda esitavad regulaarselt nii väiksemad ooperifirmad kui ka õppeasutused. Lisaks 1951. aasta filmiversioonile ja varajasele televisioonietendusele on teos salvestatud mitmetel plaatidel ning kajastunud Menotti karjääri keskse esemena, mis illustreerib tema oskust ühendada jutustav meloodia ja dramaatiline tekst. Ooperi kompaktne formaat ja tugev dramaturgia tagavad, et see jätkab publiku ja lavastajate huvi äratamist ka tänapäeval.

Kuidas vaadata ja kuulata

Kui soovid näha või kuulata The Medium'i, tasub otsida plaadi- või videosalvestusi ning jälgida väiksemate ooperimajade ja festivalide programmi — eriti tihti mängitakse seda koos Telefon-iga. Lavastused võivad erineda nii visuaalse keele kui ka tegelaste täpsema kujunduse poolest, kuid teose tuum — inimese sisemise rahulolematuse ja petise peegel — jääb samaks.

Menotti 1944. aastalZoom
Menotti 1944. aastal

Ooperi lugu

1. akt

Meediumi salong

Monica, Madame Flora tütar, ja Toby, "Budapesti tänavatelt" päästetud tumm teenijapoiss, mängivad riietumist. Kui Madame Flora ehk "Baba", nagu nad teda kutsuvad, saabub koju purjus peaga, nuhtleb ta neid ägedalt, et nad ei ole selle õhtu istungiks valmistunud. Peagi saabuvad külalised, härra ja proua Gobineau, püsikülalised, ja lesk proua Nolan, kes osaleb esimest korda. Kui Madame Flora on oma toolil transis, toimub võltssooritus, kus proua Nolan räägib sellega, keda ta peab oma surnud kuueteistkümneaastaseks tütreks, kuid kes on tegelikult Monica, kes on ekraani taga. Kui Monica kaob, tormab proua Nolan tegelase poole ja Gobineaus hoiab teda kinni. Kui kord on taastatud, "suhtlevad" härra ja proua Gobineau oma surnud kaheaastase pojaga Mickey'ga, kes ei tee muud kui naerab. Pärast seda, kui nad on temaga hüvasti jätnud, "klammerdub Madame Flora äkki, valju hingetõmbega... mõlema käega kurku". Ta tunneb, kuidas fantoomkäsi tema kurgust kinni haarab, ja on "hirmunud". Pärast seda, kui ta on nõudnud, et külalised lahkuksid, kutsub ta Monicat ja räägib talle, mida ta tundis, süüdistades lõpuks Tobyt, kes oli kogu aeg teises toas. Püüdes rahustada Baba purjus raevu Toby vastu, laulab Monica talle tumedat uinumislaulu "The Black Swan", mille katkestab hääl, mida Baba kuuleb, mis paneb teda Toby peale hirmunud raevu lendama, kuna too ei ütle talle, kust see hääl tuleb. Etendus lõpeb sellega, et Monica laulab taas uinumislaulu, samal ajal kui Baba loeb oma "Ave Mariat".

2. akt

Paar päeva hiljem

Toby annab Monikale nukuteatri, nende vastastikune armastus muutub ilmsemaks. Kui Baba koju jõuab, jätkab ta oma süüdistusi Tobyle, olles kindel, et too teab, mis tol ööl juhtus. Külalised saabuvad taas, oodates järjekordset istungit, kuid neid ajab minema Madame Flora, kes püüab neid veenda, et kogu asi oli pettus, paljastades kõik trikid, mida ta ja Monica kasutasid. Kuid külalised ei ole veendunud ja lahkuvad, väites, et kuigi ta võis arvata, et petab neid, siis tegelikult ei petnud. Kui külalised on lahkunud, ajab ta Toby välja, vaatamata Monica palvetele tema nimel. Kui kõik on läinud ja Monica on oma toas, valab Baba endale veel ühe joogi ja seab kahtluse alla oma mõistuse, muutub joomisest metsikuks ja lõpuks minestab. Kui ta on magama jäänud, hiilib Toby tagasi ja üritab Monica tuppa pääseda, kuid leiab selle lukustatuna ja läheb lõpuks pagasiruumi, et leida oma tamburiin. Otsides lööb ta kirstu kaane maha ja äratab Baba. Toby peidab end kiiresti nukuteatrisse. Kui Baba püüab näha, kust müra tuli, ja toob laua sahtlist revolvri. "Hüsteeriliselt" hüüab ta "Kes see on? Räägi või ma tulistan!" ja nukuteatri eesriie liigub. "Baba karjub ja tulistab seda mitu korda." Kui Toby verine keha kukub kardinast kinni haarates kokku, ütleb Baba: "Ma tapsin kummituse! Ma olen tapnud kummituse!" Monica, kes kuuleb laske, astub sisse, näeb Toby elutut keha ja jookseb appi. Kui viimane eesriie langeb "väga aeglaselt", küsib Baba "kähiseva sosinaga": "Kas see olid sina?".

Muusikalised tipphetked

  • "Monica valss" (Monica)
  • "Must luik" (Monica)
  • "Kardan, kas ma kardan?" (Baba)


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3