Okkaline kurat (Moloch horridus) Austraalia kõrbe sisalik

Okkaline kurat (Moloch horridus) nimetatakse ka okkaline draakon, Moloch või mägede kurat. See on Austraalia sisalik, kes elab Kesk-Austraalia kõrbepiirkondades ja muudes kuivas kliimas sisemaa aladel.

Välimus ja kohastumine

Okkaline kurat võib kasvada kuni umbes 20 cm pikkuseks (ilma sabata) ja elada 15–20 aastat looduses. Emased on tavaliselt isastest pisut suuremad. Enamik isendeid on värvuselt kõrbepruunid kuni punakaspruunid, mis aitab neil taustaga sulanduda; nad võivad sooja ilmaga olla heledamad ja külma ajal tumedamad. Neid katavad teravad, konusekujulised ogad — need pole luustunud sarved, vaid modifitseeritud soomused, mis annavad looma nime ja kaitsevad röövloomade eest.

Okkalise kuradi kehaehitus on tugevalt kohandunud kuivale elupaigale. Tal on „valeharu” (peanuki taha jääv punn), mida ta pöörab vaenlase poole, nii et see ründab pigem selle osa kui päris pead. Lisaks kogub ja juhib naha pinnal olevate kapillarsete kanalite abil niiskust (kaste, vihmavesi) otse suu juurde — nii saab ta vett ka liivalt ja taimestikelt.

Toitumine ja käitumine

Okkaline kurat on peaaegu täielikult spetsialiseerunud sipelgate sööjale: ta söödab peamiselt väikseid sipelgaid ja nende vastseid. Ta korjab sipelgaid keele abil kiiresti ning võib päevas tarbida tuhandete sipelgate jagu toitu. Sellel liigil on madal ainevahetus ja eriline seedesüsteem, mis aitab toime tulla ühetaolise toiduga.

Loom on enamasti üksik eluviisiga ja liigub aeglaselt. Kui ta tunneb ohtu, võib ta jääda paigale või pöörata oma „valeharu” ohu suunas, et eksitada kiskjat. Okkaline kurat on päevane ja tihti aktiivne hommikul ja hilis pärastlõunal, kui temperatuurid on sobivad.

Paljunemine

Paljunemine toimub peamiselt kevad-suvisel perioodil (Austraalias sageli septembrist detsembrini). Emane kaevab liiva sisse õhukese kaeviku või koopasse ja muneb tavaliselt mitu muna — tüüpiline haud kuni umbes 6–10 muna, mõnikord võib see varieeruda. Munad paigutatakse umbes 30 cm sügavusele ning haudumine kestab tavaliselt umbes 3–4 kuud, sõltuvalt temperatuurist. Poegadena koorunud noorloomad on iseseisvad, kuid paljunemisel ja noorte ellujäämisel on kõrge saakloomade tõttu suur hukumuse risk (nt röövlinnud ja goannad).

Ohud ja kaitse

Peamised ohuallikad okkalisele kuradile on röövloomad (suured linnud, goannad), samuti sisseveetud röövkiskjad nagu punarebase ja kodukasside populatsioonid, inimtegevusest tingitud elupaikade häirimine ja liiklusõnnetused. Hetkel ei pea liik klassikaliselt ohustatud olema ning rahvusvaheliselt on Moloch horridus hinnatud madala riskiga kategooriasse (IUCN andmetel), kuid kohalikud populatsioonid võivad olla ohustatud elupaikade kadumise ja invasiivsete liikide tõttu.

Muud huvitavad faktid

• Okkaline kurat ei ole mürgine — tema peamine kaitse on füüsiline (ogad) ja käitumuslik karantiin (valeharu, kamuflaaž).
• Teda tuntakse kui üht kõige erilisemat vee kogumise mehhanismiga sisalikku, sest vesi liigub naha kapillaaride kaudu suhu.
• Poegadel on juba sündides sarnane okkaline välimus, mis aitab neil saatuslikel esimestel elukuudel ellu jääda.

Okkaline kurat on hea näide sellest, kuidas loomad kohanevad ekstreemsete keskkonnatingimustega: tema eriline kehaehitus, toitumisspetsialiseerumine ja vee kogumise võime võimaldavad tal püsida Austraalia kõrbetes, kus vähesel muul loomaliigil oleks seda võimalik teha.

Küsimused ja vastused

K: Mis on okkaline kurat?

K: Millised on veel mõned okkalise kuradi nimed?

K: Kus elab okkaline kurat?

K: Kui pikaks võib okkaline kurat kasvada?

K: Mitu aastat võib okkaline kurat elada?

K: Mitu muna munevad emased okkalised kuradid?

K: Kuhu munevad emased okaskuradid oma munad?

Otsing