Loodevooluenergia
Loodevooluenergia on elektrienergia, mida toodetakse vee loodete liikumisest. Loodevoolugeneraator on masin, mis ammutab energiat vee liikumisest tõusu- ja mõõnaperioodil. Loodevoolugeneraatorid ammutavad energiat veevoolust samamoodi nagu tuuleturbiinid ammutavad energiat õhuvoolust.
Loodevooluenergia on kolmest peamisest loodevooluenergia tootmisviisist kõige odavam ja ökoloogiliselt kõige vähem kahjulikum.
Loodevoolu energia on suhteliselt uus tehnoloogia. Esimest korda mõeldi see välja 1970. aastatel naftakriisi ajal.
Üksiku loodeturbiini elektritootmise potentsiaal võib olla suurem kui sarnase võimsusega tuuleturbiinil. Vesi on umbes 800 korda tihedam kui õhk. Seega võib vesi, mis surub vastu turbiini, anda palju rohkem energiat kui õhk, mis surub sama kiirusega vastu samasugust turbiini. Samuti on madalaim vee kiirus, mis on vajalik majandusliku energiaprojekti jaoks, madalam kui tuule kiirus, mis on vajalik tuuleturbiiniprojekti jaoks. Tegelikkuses peab tõusu ja mõõna liikuma vähemalt 2 sõlme (1 m/s) kiirusega isegi tõusu ja mõõna läheduses, et olla energiaallikaks.
Nagu tuuleenergia puhul, on ka loodeturbiini puhul kriitilise tähtsusega asukoha valik. Loodusvoolusüsteemid peavad paiknema kiirete hoovustega piirkondades, kus looduslikud voolud on koondunud takistuste vahele, näiteks lahtede ja jõgede sissekäikudel, kaljude ja kändude ümbruses või saarte või muude maismaamasside vahel.
Enamik loodeturbiinidest sarnaneb tuuleturbiinile, kõige sagedamini HAWT-tüüpi (keskel).
Keskkonnamõju
Peamine mure on olnud see, kas turbiinid tapavad kalu. Otseseid keskkonnauuringuid või vaatlusi loodete-voolude süsteemide kohta on väga vähe. Enamik otseseid vaatlusi seisneb märgistatud kalade vabastamises seadme(te)st ülesvoolu ja kalade suremuse või mõju otseses jälgimises.
Üks uuring Roosevelt Island Tidal Energy (RITE, Verdant Power) projekti kohta East Riveris (New York City) kasutas 24 jagatud valgusvihu hüdroakustilist andurit (teaduslik kaja), et tuvastada ja jälgida kalade liikumist nii üles- kui ka allavoolu igast kuuest turbiinist. Tulemused näitasid, et (1) väga vähesed kalad kasutavad seda jõeosa, (2) need kalad, kes seda ala kasutasid, ei kasutanud jõeosa, mis oleks neid mõjutanud labade löökidega, ja (3) puuduvad tõendid kalade liikumisest läbi labade alade.
Loode-Euroopa Riiklik Merekeskuse (Northwest National Marine Renewable Energy Center, NNMREC) poolt praegu läbi viidud töö eesmärk on uurida ja kehtestada vahendid ja protokollid füüsikaliste ja bioloogiliste tingimuste hindamiseks ning jälgida loodete energia arendamisega seotud keskkonnamuutusi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on loodete voolu jõud?
V: Loodevoolu energia on elektrienergia, mida toodetakse vee loodete liikumisest.
K: Mis on loodevoolugeneraator?
V: Loodevoolugeneraator on masin, mis ammutab energiat vee liikumisest tõusu- ja mõõnaperioodil.
K: Kuidas ammutavad loodevoolugeneraatorid energiat veevoolust?
V: Loodevoolugeneraatorid ammutavad energiat veevoolust samamoodi nagu tuuleturbiinid ammutavad energiat õhuvoolust.
K: Mis teeb loodevooluenergia odavamaks ja ökoloogiliselt vähem kahjulikuks energiatootmise allikaks?
V: Loodevooluenergia on kolmest peamisest loodevooluenergia tootmisviisist kõige odavam ja ökoloogiliselt kõige vähem kahjulikum.
K: Millal mõeldi esimest korda välja loodete-voolude energia?
V: Loodevooluenergia mõeldi esimest korda välja 1970. aastatel naftakriisi ajal.
K: Miks võib üks loodete turbiin toota rohkem energiat kui sarnase võimsusega tuuleturbiin?
V: Üksiku loodeturbiini elektritootmise potentsiaal võib olla suurem kui sarnase võimsusega tuuleturbiinidel, kuna vee tihedus on umbes 800 korda suurem kui õhu oma, mis võimaldab veel anda rohkem energiat kui õhu, mis surub sama kiirusega vastu sarnast turbiini.
K: Kus peaksid loodevoolusüsteemid paiknema?
V: Loodusvoolusüsteemid peavad paiknema kiirete hoovustega piirkondades, kus looduslikud voolud on koondunud takistuste vahele, näiteks lahtede ja jõgede sissekäikudes, kaljude ja kändude ümbruses või saarte või muude maismaamasside vahel.
