1970. aasta Varssavi leping: Saksamaa-Poola Oder-Neisse'i piiri tunnustus
1970. Varssavi leping: Saksamaa tunnustas Oder–Neisse'i piiri – ajalooline pöördepunkt Saksamaa–Poola suhetes, rahu, territoriaalsed vaidlused ja taasühinemise tagajärjed.
Varssavi leping (saksa keeles Warschauer Vertrag) on Lääne-Saksamaa ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping, mis allkirjastati 7. detsembril 1970 ja ratifitseeriti Saksamaa Bundestagis 17. mail 1972. Lepinguga kohustusid pooled hoiduma vägivallast ning tunnustasid olemasolevat piiri — Oder-Neisse'i joont — kui rahvusvahelist piirijoonist Saksamaa ja Poola vahel.
Leping sündis keerulises ajaloolises kontekstis. Pärast Teist maailmasõda määrati tänapäevane Poola lääne- ja lõunaosa osaliselt sakslaste poolt asustatud aladele, mis Tollases sõjajärgses ümberkorralduses läksid Poola haldusse. Need territooriumid anti Poolale osaliselt Potsdami otsuste alusel; samaaegselt toimusid suured rahvastikuliikumised ja saksa elanikkonna ümberpaigutamine. Poola eesmärk oli kindlustada oma piire ja asendada kaotatud idapoolseid alasid (osa ajaloolisest Ida-Poolast), mis olid Nõukogude Liidu kontrolli all. Osa hilisematest piiriküsimustest leidis tausta ka varasemates konfliktides, nagu Poola-Nõukogude sõda (1919–1921), ning aruteludes Curzoni joone tähendusest.
Tegemist oli osa Lääne-Saksamaa ametliku lääne- ja idapoliitika ümbermõtestamisest ehk niinimetatud Ostpolitik’ist, mida vedas kantsler Willy Brandt. Brandti poliitika eesmärk oli normaliseerida suhteid idabloki riikidega, vähendada pinget ja luua diplomaatiline alus pikaajalisele stabiilsusele Euroopas. Selle lähenemise tõttu sai ta laialdast toetust, kuid kohtas tugevat kriitikat konservatiivsest CDU/CSU opositsioonist, kes kartis, et leping tähendaks loobumist saksa territoriaalsetest nõuetest ja kannataks riiklike huvide arvel.
Poliitiliselt ja õiguslikult oli Varssavi leping oluline samm: see tähistas esmase ja formaalse tunnustuse akti Oder-Neisse'i joonele. Samas ei peetud lepingu sõlmimist BRD viimaseks sõnaks piiriküsimuses, sest lepingu IV artiklis viidati varasematele kokkulepetele, näiteks Potsdami otsustele, ning jäeti avatud võimalus, et lõplikke lahendusi võib anda tulevane saksa ja liitlaste vaheline rahuleping. Seetõttu püsisid teatud õiguslikud ja poliitilised diskussioonid ka pärast 1970. ja 1972. aastat.
1970. ja 1980. aastate jooksul aitas Varssavi leping siiski kaasa kahepoolsete suhete paranemisele: suurenes diplomaatiline koostöö, rahvusvaheline suhtlus ja majandusside. Brandti ja teiste poliitikute lähenemine aitas luua aluse usalduslikumaks suhtluseks Lääne-Saksamaa ja idabloki riikide vahel ning oli üks rahvusvahelise lepituse näiteid külma sõja oludes; Brandt pälvis selle eest 1971. aastal Nobeli rahupreemia.
Lõpliku ja siduva kinnituse Oder-Neisse'i joonele andis taasühinenud Saksamaa — see tunnustus fikseeriti uuesti 14. novembril 1990 allkirjastatud Saksa–Poola piirilepinguga. See lõi õigusliku aluse tänapäevasele piiriõigusele ning lõpetas pikemaajalised juriidilised ja poliitilised vaidlused, mis olid seotud sõjajärgsete territooriumimuudatustega.
Kokkuvõttes on 1970. aasta Varssavi leping ajalooliselt tähtis samm euroopaliku stabiilsuse suunas: ta tähistas Lääne-Saksamaa ametlikku tunnustust pärast sõda kehtestunud idapiirile ja aitas astuda samme poliitilisele normaliseerimisele ning vastastikuse usalduse taastamisele Saksamaa ja Poola vahel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Varssavi leping?
V: Varssavi leping on Lääne-Saksamaa ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping. See allkirjastati 7. detsembril 1970 ja ratifitseeriti Saksamaa Bundestagis 17. mail 1972.
K: Milleks võtsid mõlemad pooled lepingus kohustusi?
V: Mõlemad pooled võtsid endale kohustuse mittevägivalda ja aktsepteerisid olemasolevat piiri - Oder-Neisse joont.
K: Miks oli see tollal tundlik teema?
V: See oli tol ajal tundlik teema, sest Poola oli mures, et ühel päeval esitab Saksamaa valitsus nõude osa Saksamaa poolt pärast Teist maailmasõda kaotatud territooriumist.
K: Millise maa võttis Poola üle?
V: Poola võttis üle Ida-Poola territooriumi, mille Nõukogude Liit oli 1939. aastal vallutanud. Suur osa sellest maast asus Curzoni joonest ida pool ja Poola säilitas selle pärast Poola-Nõukogude sõda (1919-1921).
K: Kes kritiseeris kantsler Willy Brandti selle lepingu allkirjastamise eest?
V: Kantsler Willy Brandti kritiseeris selle lepingu allkirjastamise eest tugevalt konservatiivne CDU/CSU opositsioon, sest nad pooldasid nõudmist mõne Saksamaa kaotatud territooriumi järele.
K: Millal kinnitas taasühinenud Saksamaa selle lepingu?
V: Oder-Neisse'i joont kinnitas taasühinenud Saksamaa oma 14. novembril 1990 allkirjastatud Saksa-Poola piirilepingus.
K: Kas seda peeti tollal lõplikuks sõnaks piiride kohta? V: Ei, sest artikkel IV sätestas, et varasemad lepingud, nagu Potsdami leping, ei ole selle viimase lepinguga asendatud, nii et sätteid võib muuta lõpliku rahulepinguga Saksamaa ja liitlaste vahel II maailmasõjast, nagu oli ette nähtud Potsdami lepingus.
Otsige