UFO ehk identifitseerimata lendav objekt — mõiste ja taust

UFO ehk identifitseerimata lendav objekt — selgitatud mõiste, ajalooline taust ja olulised juhtumid: kuidas UFOsid tuvastatakse ning miks neid seostatakse tulnukatega.

UFO (Unidentified Flying Object) on mis tahes taevas lendav objekt, mida seda nägev inimene ei suuda tuvastada. Mõnikord uuritakse objekti. Kui inimesed ei suuda pärast uurimist ikkagi aru saada, mis objekt on, nimetatakse seda UFO-ks. Kui nad saavad aru, mis objekt on, ei saa seda enam UFO-ks nimetada, sest see on tuvastatud.

Kuigi UFOd võivad olla ükskõik mis, kasutavad inimesed sageli sõna UFO, kui nad räägivad tulnukatest kosmoseaparaatidest. Lendav taldrik on teine sõna, mida kasutatakse sageli identifitseerimata lendava objekti kirjeldamiseks.

Mis võib olla UFO — levinud seletused

Enamik UFO-vaatlusi saab lõpuks looduslike või inimtekkeliste nähtustega seletatud. Tavaliselt võib põhjuseid jagada järgmiselt:

• Taevakehad: planeedid (nt Veenus), tähed, meteoorid ja komeedid, mis võivad paista ebatavalised olenevalt vaatlusoludest.
• Ilmanähtused ja atmosfäärinähtused: valguse murdumine, joon- või halovalgus, väljaulatuvad pilved ja tuule mõjud.
• Inimtegevus: lennukid, helikopterid, kuumaõhupallid, droonid, õhku paisatavad reklaamkleebised või helendavad tuled.
• Katsetused ja tehnoloogia: sõjalised või teaduslikud testid, salajased lennukiprojektid, radariloomad ja -häired.
• Pettused ja väärtõlgendused: fotosid või videosid võidakse manipuleerida, tunnistajad võivad eksida või legendid võivad olukorda üles puhutada.

UFO-de ajalugu ja uurimine

UFO-dega seonduv huvi kasvas 20. sajandi keskpaigas. Palju tähelepanu tõmbas 1947. aasta juhtum, kui piloot Kenneth Arnold kirjeldas ebatavalisi lendavaid objekte ja press kasutas väljendit „flying saucer” ehk „lendav taldrik”. Sellest ajast alates on tekkinud nii üksikjuhtumeid kui ka suuremaid uurimisprogramme.

Riiklikud ja sõjalised uurimised on olnud erineva ulatusega. Näiteks Ameerika Ühendriikides tegutses 1947–1969 USA Õhujõudude projekt Project Blue Book, mille eesmärk oli koguda ja analüüsida UFO-juhtumeid. Hiljem on tekkinud uusi analüüse ja programme (nt AATIP) ning viimastel aastatel on valitsused hakanud avaldama raporteid ja videomaterjale, mis tõstavad üles küsimuse mõnel juhul lahendamata nähtustest.

Kuidas uuritakse UFO-sid

Usaldusväärne uurimine ühendab eriallikaid ja meetodeid:

• Tunnistajate intervjuud ja kirjeldused — kus ja millal nähtus toimus, ilmastikuolud, objekti liikumine ja heli.
• Fotosid ja videomaterjali analüüs — pilditöötluse ja metaandmete kontroll, võltsimiste tuvastamine.
• Radar- ja lennujuhtimisandmete ülevaatus — kas objekt registreerus raadiolokaatorites?
• Keskkonna- ja füüsilised tõendid — näiteks pinnalõiked, magnetilised anomaaliad või muu füüsiline jälg.
• Võrdlus tuntud objektidega — kas nähtust saab seletada tavapärase lennu-, astronoomia- või ilmaoluga.

UFO ja ühiskond

UFO-teema mõjutab kultuuri, meediat ja teadusuuringuid. Paljud filmid, raamatud ja telesaated on kujundanud avalikku arusaama, mis on sageli segu faktist ja fantaasiast. Samal ajal tekitavad lahendamata juhtumid huvi teadlaste, ametiasutuste ja avalikkuse seas ning panevad küsima küsimusi tõendite, läbipaistvuse ja riikliku julgeoleku kohta.

Kokkuvõte

UFO tähistab lihtsalt tundmatut vaatlusehetkel tuvastamata lendavat objekti. Enamik juhtumeid saab lõpuks loogilise ja tavapärase selgituse, kuid mõned jäävad uuringute käigus lahendamata. Terminiga seonduv huvi hõlmab nii teaduslikku uurimist kui ka popkultuuri mütoloogiat — oluline on eristada kontrollitud uurimisi ja spekulatsioone.

Otsing