Nähtavus (ilm): mis see on, kuidas mõõdetakse ja miks oluline

Nähtavus on meteoroloogias kasutatav mõiste. See näitab, kui kaugele tavaline inimene suudab näha sõltuvalt ilmastikuoludest. Näiteks lumetormi korral ei näe inimene kaugele. Heledal, päikesepaistelisel päeval võib nähtavus olla väga hea ja inimene näeb kaugele.

Nähtavust alla 100 meetri (330 jalga) nimetatakse sageli nullini. Kui nähtavus on nii väike, võidakse teed sulgeda või lülitatakse sisse tuled ja märgid, et hoiatada juhte. Need pannakse piirkondadesse, kus nähtavus on sageli väga halb. Hoiatustuled aitavad õnnetusi ära hoida. Sellistes kohtades juhtub sageli paljude autodega liiklusõnnetusi, kui hoiatustulesid ja -märke ei ole üles pandud.

Nähtavus on hea, kui inimene näeb kaugemale kui umbes 10 kilomeetri kaugusele.

Meteoroloogid annavad välja soovituse, et hoiatada halva nähtavuse eest, näiteks USA riikliku ilmateenistuse (National Weather Service) tiheda udu soovitus. Neis antakse juhtidele korraldus mitte sõita enne, kui udu on lahkunud. Lennujaamades reisimine viibib mõnikord madala nähtavuse tõttu või aeglustub.

Nähtavust mõjutavad peamised tegurid

• Udu ja pilvisus: udu vähendab nähtavust oluliselt, sest peene veeosakeste pilv hajutab valgust.
• Vihm ja lumesadu: tihe sadu piirab kauguste tajumist, eriti intensiivne lumesadu.
• Haze ja saaste (suits, tolm): õhureostus ja tolm võivad põhjustada tuhmust, mis vähendab nägemiskaugust.
• Valgusolukord: hämarus, pimestav päike madalal või pimedus piiravad nähtavust.
• Tuul ja lendavad osakesed: tugev tuul võib üles segada tolmu või liivapilvi (sandstorm), mis teeb õhu läbipaistmatuks.

Kuidas nähtavust mõõdetakse

Nähtavust hinnatakse mitmel viisil:

• Inimvaatlus: inimene vaatab, kui kaugel asuvat tuntud objekti veel eristada suudab (nt maamärk või künnis). See on lihtne, kuid subjektiivne meetod.
• Transmissomeeter ja visiomeeter: seadmed, mis mõõdavad õhu valguse summutust (ekstinktsioonikoefitsienti) ja sellest arvutatakse nägemiskaugus.
• Lennujaamades mõõdetav RVR (Runway Visual Range): eraldi mõõteseade, mis annab jooksva hinnangu selle kohta, kui kaugele piloodid lähenevat maandumisrada näevad.
• Automaatilised ilmainstrumendid: kaasaegsed ilmaseadmed (näiteks visibility sensors) annavad pideva ja täpsema info nähtavuse kohta ning saadavad andmeid ilmateenistustele.

Teaduslikul tasandil kasutatakse ka Koschmiederi seadust, mille järgi meteoroloogiline optiline vahemaa (MOR) on seotud õhu ekstensioonikoefitsendiga. Lihtsustatult: suurem osakeste kontsentratsioon õhus → suurem hajumine → väiksem nähtavus.

Nähtavuse kategooriad ja ühikud

• Peaaegu null: alla 100 m — väga ohtlik, sagedased tee- ja lennuliikluse piirangud.
• Väga halb: 100–500 m — liiklemine keeruline, soovitatav suurendada ohutukaugust ja vähendada kiirust.
• Halb kuni mõõdukas: 500 m–5 km — pöörata tähelepanu teateile ja kohandada sõidustiili.
• Hea: üle 10 km — üldiselt normaalsed liiklusolud.

Mõõtühikutena kasutatakse tavaliselt meetrit või kilomeetreid (m, km); mõnes riigis võib esineda ka miile.

Mõju liiklusele ja ohutusele ning ennetus

• Maantee: madal nähtavus suurendab avariide riski. Hea tava: aeglustada, hoida pikemat vahet, kasutada udutulesid ning mitte kasutada kaugtulesid, mis pimestavad teisi juhte.
• Õhutransport: väike nähtavus võib põhjustada lende tühistamist, ümbersuunamist või pikemaid maandumistsükleid. RVR-i väärtused määravad, millal maandumine on ohutu.
• Meresõit ja raudtee: piiratud nähtavus nõuab täiendavat navigatsiooniabi (radar, AIS) ja aeglustamist.
• Ennetus: teavitamine läbi ilmaprognoosi ja hoiatussüsteemide, teede sulgemine või märguanded, maa sees paigaldatud hoiatustuled ja muudetavad teavitused (VMS) aitavad õnnetusi vähendada.

Kuidas käituda vähese nähtavuse puhul

• Aeglasem sõidukiirus ja suurem turvavahe eessõitjaga.
• Kasutada udutulesid ja lähitulesid, vältida kaugtulesid udus või paksus sademes.
• Jälgida teejooni ning fikseeritud maamärke; kasutada vajadusel GPS-i ja navigatsiooni.
• Kui nähtavus on väga halb, peatuda ohutusse kohta ja oodata olukorra paranemist.
• Lennureiside puhul jälgida lennufirma teateid ja ilmateateid — vajadusel oodata või muuta reisiplaane.

Kokkuvõte

Nähtavus on oluline meteoroloogiline näitaja, mis kirjeldab, kui kaugele me väljas näeme. Selle mõõtmine ja jälgimine aitab tagada ohutust teedel, lennunduses ja meresõidus. Udu, sademed, saaste ja valgusolud on peamised nähtavust vähendavad tegurid; nende mõju vähendamiseks tuleb kasutada sobivaid sõiduvõtteid, järgida ilmateateid ja rakendada hädaolukorra hoiatussüsteeme.

Küsimused ja vastused

K: Mis on nähtavus meteoroloogias?

K: Kuidas mõjutab vähene nähtavus inimese nägemisvõimet?

K: Milline on minimaalne nähtavuse tase, mille korral võib teid sulgeda?

K: Mis juhtub, kui hoiatustulesid ei ole paigaldatud piirkondades, kus nähtavus on sageli väga väike?

K: Millal öeldakse, et nähtavus on hea?

K: Kuidas nimetatakse meteoroloogide nõuannet, mis on seotud halva nähtavusega?

K: Kuidas mõjutab vähene nähtavus lennujaamas reisimist?

Otsing