Täiustatud krüpteerimisstandard
Krüptograafias on täiustatud krüptostandard (AES) sümmeetrilise võtmega plokk-krüptograafia algoritm, mille valis 2001. aastal välja riiklik standardite ja tehnoloogia instituut (NIST). See valiti andmete krüpteerimiseks. Seda kasutatakse laialdaselt kogu maailmas. Täiustatud krüpteerimisstandard on asendanud andmekrüpteerimisstandardi (DES).
Alates 2008. aastast on AES üks populaarsemaid sümmeetrilise võtme krüptograafias kasutatavaid algoritme. See on programmeerijatele ja üldsusele kättesaadav erinevate tarkvarapakettidega.
VeraCrypt on programm, mis annab võimaluse kasutada krüpteerimiseks AES-i.
Ajalugu
AES on Belgia programmeerijate Vincent Rijmeni ja Joan Daemeni poolt välja töötatud Rijndaeli (hääldatakse [rɛindaːl]) plokkšiffer.
National Institute of Standards and Technology korraldas konkursi avalikult kättesaadava sümmeetrilise võtmega krüpteerimisalgoritmi leidmiseks ja alustas 1997. aastal võistlustööde vastuvõtmist.
1998. aastal valiti esimese AESi konverentsi esimeses voorus välja viisteist algoritmi. Pärast kommentaaride küsimist korraldas NIST teise AES-konverentsi, kus viis parimat algoritmi olid MARS, RC6, Rijndael, Serpent ja Twofish.
2000. aastaks ja kolmanda AESi konverentsi lõpuks valis NIST AESi ettepanekuks Rijndaeli. AESi jaoks valis NIST kolm Rijndaeli perekonna liiget, millest igaühe plokisuurus on 128 bitti, kuid kolm erinevat võtmepikkust: 128, 192 ja 256 bitti.
Täiustatud krüpteerimisstandard (AES) avaldati 26. novembril 2001 föderaalse infotöötlusstandardina.
Details
AES on fikseeritud 128-bitise plokisuurusega ja kolme võtmesuurusega: 128, 192 või 256 bitti.
"AES algoritmi kõigi võtmepikkuste (st 128, 192 ja 256) ülesehitus ja tugevus on piisav, et kaitsta salastatud teavet kuni salastatuse tasemeni SECRET. TOP SECRET teabe puhul on vaja kasutada kas 192 või 256 võtmepikkust. AES-i rakendamine toodetes, mis on mõeldud riiklike julgeolekusüsteemide ja/või teabe kaitsmiseks, peab enne nende soetamist ja kasutamist olema NSA poolt läbi vaadatud ja sertifitseeritud."
AES on kiire nii tarkvaraliselt kui ka riistvaraliselt, seda on suhteliselt lihtne rakendada ja see nõuab vähe mälu.
Standard
Täiustatud krüpteerimisstandard (AES) on määratletud dokumendis:
- FIPS PUB 197: täiustatud krüpteerimisstandard (AES)
- ISO/IEC 18033-3: plokkšifreeringud
Seotud leheküljed
- DES-X
- Andmete krüpteerimise standard (DES)
- Triple DES (TDES)
Küsimused ja vastused
K: Mis on täiustatud krüpteerimisstandard (AES)?
V: Täiustatud krüpteerimisstandard on sümmeetrilise võtmega plokk-krüpteerimisalgoritm, mida kasutatakse andmete krüpteerimiseks.
K: Millal ja kelle poolt AES välja valiti?
V: AES valiti välja 2001. aastal riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi (NIST) poolt.
K: Mida on AES asendanud?
V: AES on asendanud andmekaitsestandardi (DES).
K: Millal sai AESist üks populaarsemaid sümmeetrilise võtme krüptograafias kasutatavaid algoritme?
V: Alates 2008. aastast sai AESist üks populaarsemaid sümmeetrilise võtme krüptograafias kasutatavaid algoritme.
K: Kellel on juurdepääs AESile?
V: AES on programmeerijatele ja üldsusele kättesaadav erinevate tarkvarapakettide abil.
K: Millist tüüpi salastamisalgoritm on AES?
V: AES on sümmeetrilise võtmega plokk-krüpteerimisalgoritm.
K: Mis on AESi peamine eesmärk?
V: AESi esmane eesmärk on andmete krüpteerimine.
