Šifreerimine

Krüpteerimine võimaldab teavet varjata nii, et seda ei saa lugeda ilma eriteadmisteta (näiteks paroolita). Seda tehakse salajase koodi või šifri abil. Peidetud teavet nimetatakse krüpteerituks.

Dekrüpteerimine on viis, kuidas muuta krüpteeritud teave tagasi selgeks tekstiks. See on dekrüpteeritud vorm. Krüpteerimise uurimist nimetatakse krüptograafiaks. Krüptoanalüüsi saab teha käsitsi, kui krüpto on lihtne. Keerukate krüptograafide puhul on vaja arvutit, et otsida võimalikke võtmeid. Dekrüpteerimine on arvutiteaduse ja matemaatika valdkond, mis uurib, kui raske on krüptograafiat murda.

Näited

Lihtne sõnade krüpteerimise viis on ROT13. ROT13 puhul vahetatakse tähestiku tähed omavahel ära, kasutades lihtsat mustrit. Näiteks A muutub N-ks, B muutub O-ks, C muutub P-ks jne. Iga täht "pööratakse" 13 tühiku võrra. Kasutades ROT13 salakirja, muutub Simple English Wikipedia sõnadest Fvzcyr Ratyvfu Jvxvcrqvn. ROT13 salakirja on väga lihtne dekrüpteerida. Kuna ingliskeelses tähestikus on 26 tähte, siis kui tähte kaks korda 13 tähe võrra keerata, saadakse algne täht. Seega, kui ROT13-koode teist korda kasutada, saab algse teksti tagasi. Julius Caesar kasutas oma armeega suhtlemisel mõnikord seda, mida tänapäeval nimetatakse Caesari salakirjaks. See šiffer töötab tähtede asukoha nihutamise teel: iga täht on pööratud 3 positsiooni võrra.

Enamik krüpteerimisviise muudetakse keerulisemaks, nii et krüptoanalüüs on keeruline. Mõned on tehtud ainult teksti jaoks. Teised on tehtud binaarsete arvutifailide, näiteks piltide ja muusika jaoks. Tänapäeval kasutavad paljud inimesed asümmeetrilist krüpteerimissüsteemi nimega RSA. RSA abil saab krüpteerida mis tahes arvutifaili. AES on levinud sümmeetriline algoritm.

Ühekordne pad

Enamikku krüpteerimistüüpe on teoreetiliselt võimalik murda: vaenlane võib olla võimeline sõnumit dekrüpteerima ilma salasõna teadmata, kui tal on targad matemaatikud, võimsad arvutid ja palju aega. Ühekordse krüpteerimisvahendi eripära on see, et kui seda kasutatakse õigesti, on seda võimatu murda. Tuleb järgida kolme reeglit:

Salajane võti (parool) peab olema sama pikk kui salajane sõnum: kui sõnum koosneb 20 tähest, siis peab ka võtmes olema vähemalt 20 tähte.
Salajane võti peab olema juhuslik (nt KQBWLDA...).
Salajast võtit tuleb kasutada ainult üks kord. Mitme sõnumi saatmiseks tuleb iga sõnumi jaoks kasutada erinevat võtit.

Kui neid kolme reeglit järgitakse, siis on salajase sõnumi lugemine ilma salajase võtme teadmata võimatu. Sel põhjusel kasutasid saatkonnad ja suured sõjaväeüksused külma sõja ajal sageli ühekordseid padjaid, et suhelda salaja oma valitsustega. Neil olid väikesed raamatud ("padjad"), mis olid täidetud juhuslike tähtede või juhuslike numbritega. Iga lehekülge padist võis kasutada ainult üks kord: seepärast nimetatakse seda "ühekordseks padiks".

Krüpteerimine Internetis

Internetis kasutatakse sageli krüpteerimist, sest paljud veebisaidid kasutavad seda privaatse teabe kaitsmiseks. Internetis kasutatakse mitmeid krüpteerimisprotokolle, näiteks Secure Sockets Layer (SSL), IPsec ja SSH. Nad kasutavad RSA krüpteerimissüsteemi ja teisi. Kaitstud veebi sirvimise protokolli nimetatakse HTTPS-iks. URL-i krüpteerimisel kasutatakse enamasti MD5-algoritmi. Internetiturul kasutatakse erinevaid algoritme sõltuvalt vajadusest.

Seotud leheküljed

FreeOTFE - Ketta krüpteerimine
Pretty Good Privacy (PGP) - e-posti krüpteerimine
PuTTY - SSH krüpteerimine

Küsimused ja vastused

K: Mis on krüpteerimine?

V: Krüpteerimine on teabe varjamine nii, et seda ei ole võimalik lugeda ilma eriteadmisteta, näiteks salasõna, kasutades selleks salakoodi või salakirja.

K: Mida tähendab dekrüpteerimine?

V: Dekrüpteerimine on krüpteeritud teabe muutmine tagasi selgeks tekstiks, mis on dekrüpteeritud kujul.

K: Mis on krüptograafia?

V: Krüptograafia on krüpteerimise ja teabe turvaliseks muutmise uurimine.

K: Kas salakirju saab käsitsi analüüsida?

V: Lihtsaid krüptosüfeere saab käsitsi analüüsida, seda protsessi nimetatakse krüptoanalüüsiks.

K: Millist tüüpi krüptode murdmiseks on vaja arvutit?

V: Keerukate šifrite puhul on vaja arvutit, et otsida võimalikke võtmeid.

K: Kuidas nimetatakse arvutiteaduse valdkonda, mis uurib dekrüpteerimist?

V: Dekrüpteerimine on arvutiteaduse ja matemaatika valdkond, mis uurib, kui raske on krüptograafiat murda.

K: Mis on krüpteerimise eesmärk?

V: Krüpteerimise eesmärk on kaitsta tundlikku teavet, muutes selle loetamatuks ilma eriteadmiste või salasõnata.