Yeshe Tsogyel (IPA: [jɛ-ˈʃɛɪ-ˌʦo-cɛl], riimub "võib nii hästi öelda") on Tiibeti budismi Nyingma-traditsioonis tuntud ka kui Suur Õndsuskuninganna. Ta on nii naine kui ka naisjumalus, mida nimetatakse dakini.

Ta elas aastatel 757-817 ja oli keiser Trisong Detseni (740-798) abikaasa, kes kutsus Padmasambhava Tiibetisse:

Lootose suust sündis

Kiire jumalanna, kangelaslik vabastaja

kes läks välja inimkujul

Keset Tiibeti lumiste mägede keskel.

Tiibetlaste seas nähakse teda kui Buddhat, kes võtab tavalise naise kuju, et teda saaks näha tavaline inimene, "kes ei näe tema Vajravarahi kuju esialgu täielikult täiustatud jumaluse kujul". Tegelikult,

Ta näitab, mis iganes emanatsioonivormi taltsutab

Iga konkreetne [isik], nagu näiteks täiskuu taevas

Ilmneb [erinevate] peegeldustena erinevates veekogudes.

Legendi kohaselt sündis ta samamoodi nagu Buddha, sanskriti mantra kõlas, kui tema ema sünnitas valutult. Teda peetakse Buddha enda ema reinkarnatsiooniks. Tema nimi ("Algne (ye) tarkus (shes) järve (tso) kuninganna (rgyal mo)") tuleneb sellest, et tema sündi tõttu kahekordistus lähedalasuv järv.

Noore tüdrukuna olevat ta palvetanud kõigi tundlike olendite õnne eest. Kuueteistkümneaastaselt algatas Guru Padmasambhava ta budismi. Kuigi ta oli algselt üks Trisong Detseni kuningannadest, andis ta ta Padmasambhava käsutusse ja temast sai tema peamine vaimne kaaslane. Pärast aastatepikkust õppimist sai ta valgustatud. Yeshey Tsogyal oli peamine isik, kes kirjutas üles ja kogus kokku Padmasambhava õpetused. Ta terma ka enamiku varjatud õpetustest, mida nimetatakse termadeks.

Tri-song-day-tseni abikaasana ja Padmasambhava kaaslasena, kelle kuningas talle tema palvel andis, seisab ta ajalooliselt ka budismi böni varjutamise alguses Tiibetis. Teda peetakse ka Sarasvati ilminguks ja mõnikord samastatakse teda Bodhisattva Taraga.

Taust ja elulugu

Yeshe Tsogyali elu- ja legendilugu on segatud ajalooliste andmete ja piiblilikest/rituaalsetest kirjeldustega. Traditsiooniliselt kujutatakse teda kui kuningatütart või kuninganna positsioonilt lahkunud naist, kes pühendus täielikult vaimsetele praktikatele. Tema koht Padmasambhava kõrval tõstis tema positsiooni nii ajaloolises kui ka simbolilises mõttes: ta oli õpetuste kaastöötaja, kirjalike üleskirjutuste autor ning isiklik praktika- ja visiirikuninganna (dakini), kelle läbi need haruldased õpetused Tiibetis säilisid ja edasi anti.

Õpetused, praktikad ja termad

Yeshe Tsogyal mängis keskset rolli Padmasambhava õppetööde jäädvustamisel. Tema roll hõlmas õpetuste kuulamist, neid praktiliselt realiseerimist ning nende kirjalikku ja vaimset säilitamist. Enamik Nyingma-traditsiooni varaseid esoteerilisi tekste — eriti need, mis anti edasi suulise õpetusena või peideti maha kui terma (aarded) — on traditsiooni järgi seotud Padmasambhava ja Yeshe Tsogyali koostööga.

Termad peideti sageli rituaalsetesse paikadesse (kivide, koobaste, reliikviahoidlate sisse) või kadusid akadeemiliselt nähtamatule tasandile, et neid võiksid hiljem tagasi tuua spetsiaalselt ette määratud paljastajad ehk tertönid. Yeshe Tsogyal sai paljude tekstide ja õppetajate kirjapanija ning mõnel juhul ka ise õpetuse allikana – olles seeläbi nii gardian kui ka eeltalitaja tulevastele esiletõusmistele.

Spirituaalne staatus ja ikonograafia

Yeshe Tsogyalit austatakse mitme jumaliku ilminguna: teda vaadeldakse kui Tara, Sarasvati või kui Vajravarahi (Tib. Dorje Pokhri) aspekt. Ikonograafias on ta sageli kujutatuna koos Padmasambhavaga või lotuse peal, sümboliseerides puhast tarkust ja kaastunnet. Temaga seostatakse ka dakinide sümboolikat: vabadust, kiiret tarkust ja otsustavat tegutsemist, millega hävitatakse teadselt illusoorseid takistusi.

Kirjandus ja pärand

Yeshe Tsogyali elulugu (tema elust jutustavad hagiograafilised tekstid) on üks olulisi allikaid Nyingma-traditsiooni ajaloo ja praktikate mõistmisel. Traditsioonilised elulood ja visiivid, mis on temaga seotud, annavad ülevaate tema spirituaalsetest saavutustest, meditatsioonikogemustest ja sellest, kuidas ta aitas Padmasambhavat õpetuste levitamisel Tiibetis.

Tema haagis (autobiograafilised ja tema nime all käivad õpetused) on inspireerinud paljusid praktikuid ja paljastajaid (tertöne), ning tema eeskuju on alati olnud oluline eriti naiste vaimse väljaõppe ja dakinilise praktika rõhuasetuses. Nüüdisajal on tema elulugu tõlgitud ja selgitustega välja antud erinevates keeltes, mis on aidanud levitada tema õpetuse ja eeskuju rahvusvaheliselt.

Austus ja tähistamine

  • Yeshe Tsogyali austatakse kui budistlikku pühakut ja dakinat paljudes Tiibeti ja Himalaja piirkondades.
  • Temale pühendatud rituaalid ja meditatsioonides kasutatakse tema nime ja palveid, et kutsuda esile dakinlikku tarkust ja kaitset.
  • Paljud Nyingma-kloostrid ja praktikakohad peavad tema elulugu ja õpetusi oluliseks osaks oma õppekavast.

Miks ta on oluline tänapäeval

Yeshe Tsogyal on nii ajalooline kui müütiline mudel, kelle kaudu rõhutatakse, et vaimne realiseerimine ei ole piiratud sugupoole ega seisusega. Tema kuvand inspireerib paljusid praktiseerijaid – eriti naisi – nägema võimalust saada täielikuks õpetajaks ja õpetuse kandjaks. Tema töö Padmasambhava õpetuste säilitamisel on kriitiline osa Tiibeti budismi varajase perioodi pärandist ning tema legendi ja õpetuste mõju ulatub tänapäeva Buddhismi eri suundadesse.

Oluline märkus: Traditsioonilised allikad segavad sageli hagiograafiat ja ajaloolist fakti; sõna-sõnalt tõlgitud kirjeldused sisaldavad sümboolikat ja visionäärset keelt, mida tuleb mõista nii ritualse kui ka õpetusliku kontekstina.