Jo-jo (mänguasi): ajalugu, tööpõhimõte ja populaarsed trikid
Avasta jo-jo ajalugu, tööpõhimõte ja populaarsed trikid — praktilised juhised sleeper'ist "walk the dog"‑ini ning põnevad faktid algajale ja edasijõudnule.
Jo-jo on populaarne mänguasi, tavaliselt kahe ketta‑sarnase poole ja nende vahele kinnitatud nöörist. Nööri üks ots on pooli ümber keritud, teine ots on sõrme ümber seotud libiseva sõlmega või fikseeritud silmusega — mängija hoiab seda otsa ning viskab pooli nii, et see pöörleb, nöör keritakse lahti ja seejärel uuesti kinni, jättes jojo vaakumis rippuma. Jo-jo tõusis laiemasse populaarsusesse 1920. aastatel, kuid selle eellasi tunti palju varem.
Ajalugu lühidalt
Jo-jo tüüpi mänguasjad on teada juba antiikajast — muuseumikogudes on leidunud näiteks terrakotast ketaskujulisi esemeid, mis võivad olla joonistatud jo-jo taolise mänguasjana. Samuti on sarnaseid mänguasi‑traditsioone mainitud erinevates kultuurides. 20. sajandi alguse ja keskpaiga tootmine ja reklaam aitasid jo-jo populaarsust märkimisväärselt kasvatada ning 1920. aastatel muutus see laialt levinud massimänguasjaks. Tänapäeval on jo-jo arenenud lihtsast lõbustusmänguasjast keerukaks ning tehniliseks harrastuseks, millel on oma trikid, varustus ja võistluskategooriad.
Tööpõhimõte
Jo-jo töö põhineb pöörlemisel ja inertsusel (nurgaimpulssil). Pärast tugevast viskast tekib poolil pöörlemisliikumine — kui nöör on õiges suunas ja pinges, kerib jojo nööri kiiresti lahti (alla) ja seejärel vastupidise pöörlemise tõttu kerib nöör taas üles, viies jojo sõrme juurde. Tööpõhimõttele lisanduvad ka hõõrdumine (nööri ja pooli vahel), õhuvastupanu ning telje‑konstruktsiooni eripärad, mis määravad, kui kaua jojo "magab" ehk ringleb paigal enne tagasi tulekut.
Tüübid ja ehitus
Jo-jod erinevad materjali, telje (axle) ja disaini poolest. Peamised tüübid:
- Fikseeritud teljega (responsive) — nöör on telje ümber pakitud ja jojo tuleb tagasi juba kerge pöidlatõmbega. Hea algajatele ja klassikaliste looping‑trikkide jaoks.
- Laagriteljega (unresponsive või ball bearing) — laager (või siledam telgimehhanism) võimaldab sangatel jojo pikka aega magada; selliseid jojoid ei too tagasi lihtsa pöidlatõmbega, vaid on vaja "bind" ehk sidumine, et see tagasi tuua. Eelistatud tänapäevaste tehniliste trikkide puhul.
- Offstring (4A) — nöör ei ole pooliga ühendatud; jojo visatakse täiesti lahti ja see püütakse tagasi nööri peale.
- Counterweight (5A) — nööri vaba otsus on kinnitatud väikese kaaluga; jojo ei ole pöidla külge kinnitatud ning mängija viskab jojo koos kaaluga keerulisi trikke tehes.
Materjalid: puit, metall, plast (polümeerid) ja komposiidid. Nöörid on erineva paksuse ja koostisega (puuvill, polüester, segud), mis mõjutavad hõõrdumist ja trikivalmidust.
Põhitehnikad ja populaarsed trikid
Paljud trikid põhinevad esmalt tugevasti sooritatud “sleeper” ehk magamise tehnikal — jojo visatakse nii, et see pöörleb paigal pikalt. Mõned tuntumad trikid:
- Sleeper — korralik ja pikaajaline pöörlemine, millest paljud teised trikid algavad.
- Walk the dog — visatakse tugev sleeper ja lastakse jojo põrandal või muul pinnal rulluda; seejärel tõmmatakse või püütakse kinni.
- Rock the baby — moodustatakse käte ja nööri vahel kolmnurk (või “vanker”) ning jojo keeratakse/võetakse läbi selle kolmnurga.
- Around the world — jojo lastakse teha täisring vertikaalsel tasapinnal ümber mängija käe.
- Bind — meetod, kuidas unresponsive jojo tagasi tuua. Nende trikid võimaldavad kasutada pikki magamisaegu ja keerukaid stringi‑manöövreid.
- Looping tricks — sobivad responsive jo‑jo'de jaoks, kus jojo liigutatakse pidevalt ringides (näiteks klassikaline "Around the World" looping‑variant).
Trikkide kombinatsioonid (string mounts, mounts → slack trickid, string wraps) loovad lõputu hulga rutiine ja stiile.
Hooldus ja ohutus
- Kontrolli ja vaheta nöör regulaarselt — kulunud nöör võib kinni jääda või lõhkeda.
- Laagri hooldus: vajaduse korral puhasta ja määri (järgi tootja soovitusi) — liiga suur määrde kogus võib lühendada magamisaega, liiga vähe tekitab häält ja hõõrdumist.
- Ära viska jojo'd inimeste ega loomade suunas; hoia piisavat turvalist ruumi, vältimaks vigastusi ja esemeid kahjustamist.
- Algajatele soovitatakse alustada pehmemate või spetsiaalselt algajatele mõeldud jo-jo'dega.
Võistlused ja kultuur
Jo-jo maailmas on olemas korralik konkurentsimaailm: rahvusvahelised võistlused (nt World Yo-Yo Contest) ja riiklikud meistrivõistlused, kus võistlejad jagunevad kategooriatesse nagu 1A (ühe jo-joga stringitrikid), 2A (kaks jo-jo'd, looping), 3A (kaks jo-jo'd, keerulised stringi trikid), 4A (offstring) ja 5A (counterweight). Jo-jo kultuur hõlmab trikikogukondi, õpetusi, videotutoriale ja foorumeid, kus jagatakse uusi rutiine ja tehnikaid.
Inglisekeelsed ajaloolised nimetused jo-jo jaoks on bandalore (prantsuse keelest) ja quiz. Prantsuse ajalooliste nimetuste hulka kuuluvad bandalore, incroyable, de Coblenz, emigrette ja joujou de Normandie (joujou tähendab väikest mänguasja).


Jojo-jooga mängiv naine
Ajalugu
Varaseim säilinud jo-jo pärineb aastast 500 eKr. ja seda tehti terrakota (savist) ketaste abil. Sellest ajast pärineval kreeka vaasimaalil on kujutatud poiss, kes mängib jo-joot (vt. paremal). Selle aja kreeka ülesannetes kirjeldatakse puidust, metallist või värvitud terrakotast valmistatud mänguasju. Terrakotakettaid kasutati selleks, et lapse täisealiseks saamisel teatavatele jumalatele tseremoniaalselt nooruse mänguasju ohverdada. Muudest materjalidest kettaid kasutati tegelikuks mängimiseks.
Filipiinide ajalooliste andmete kohaselt kasutasid 16. sajandil puude vahel peidus olnud jahimehed kuni 20 meetri pikkuse nööriga seotud kivi, et visata selle abil metsloomadele, kes olid nende all. Nööri abil said nad kivi tagasi, ilma et oleks pidanud puu otsast alla tulema.


Terrakotast jo-jo-jo mängiv poiss, atlantiline külix, u. 440 eKr, Berliini Antikensammlung (F 2549)
Küsimused ja vastused
K: Mis on yo-yo?
V: Joo-jo on mänguasi, mis on valmistatud nöörist, mis on ühest otsast lamedale poolile seotud.
K: Kuidas jo-jo kasutatakse?
V: Jo-joo kasutamine toimub nii, et nööri vaba otsast kinni hoides ja sellest tõmmates keeratakse pooli, kui see ripub õhus, kas nööri üles- või lahti kerides.
K: Millal sai jo-jo populaarseks?
V: Jojo sai esimest korda populaarseks 1920. aastatel.
K: Mida on jo-jooga kõige lihtsam mängida?
V: Kõige lihtsama mängu puhul keritakse nöör käsitsi poolile. Seejärel visatakse jo-jo alla, nii et see läheb alla ja kerib nööri lahti. Seejärel tõuseb see (inertsuse tõttu) tagasi, kerib nööri üles ja lõpuks haaratakse kinni, et seda uuesti visata.
K: Mis on jojo-joo "jalutuskäik"?
V: "Walk the dog" on üks kuulsamaid jojo-trikke. Seda tehakse nii, et visatakse tugevat sleeperit ja lastakse jo-joo üle põranda veereda.
K: Millised on jo-jo ajaloolised nimetused?
V: Inglise ajaloolised nimetused jo-jo on näiteks bandalore ja quiz. Prantsuse ajalooliste nimetuste hulka kuuluvad bandalore, incroyable, de Coblenz, emigrette ja joujou de Normandie (joujou tähendab väikest mänguasja).
Küsimus: Mitu trikimängu on jo-jooga olemas?
V: Jojo-jooga on olemas palju muid trikitrikke, millest enamik põhineb põhilisel "sleeper" trikil.
Otsige