Zhou dünastia — Taevamandaat ja Hiina filosoofia (u. 1046–256 eKr)
Zhou dünastia (u. 1046–256 eKr): Taevamandaat, laienemine ja Hiina filosoofia alged — Konfutsius, Laozi, moism ja legalism. Ajalooline ülevaade ideede kujunemisest.
Zhou dünastia võitis Shangi dünastia, tähistas oma võimuletulekut umbes 1046 eKr ja tõstis end valitsejanaid õigustava ideoloogia esiplaanile. Nad rajasid oma pealinna varasema dünastia ajast eraldi paika Lõuna- ja Kesk-Hiina suhete asemel Lääne-Hiinas, lähemale tänapäeva Xi'ani piirkonnale, Kollase jõe (Huanghe) orgi. Hilisemal ajastul liikus dünastia administratiivne keskpunkt idapoole (niinimetatud Ida-Zhou periood), mis muutis poliitikat ja asustust. Zhou valitsejad laiendasid oma kontrolli ja vallutasid palju uusi alasid; see tõi kaasa olulisi muutusi rahvastikus ja territoriaalses korralduses — esmakordselt Hiina ajaloos kolis suur hulk inimesi ühest piirkonnast teise püsivalt elama ning tekkisid tugevamad regiooni‑ ja paiklikes omavolitsemised.
Taevamandaat ja võimu õigus
Zhou dünastia tutvustas ja populariseeris ideed, mida tuntakse kui Taevamandaat. See põhimõte väitis, et kuningas või dünastia valitsemine on õigustatud taevase (taevanduse) tahte kaudu — riigivõim ei olnud absoluutne ega igavene, vaid sõltus valitseja voorust ja õiglusest. Kui valitseja muutus tiranlikuks või riik langes kaose, võis Taevamandaat väidetavalt üle minna teisele perekonnale või juhile; see sai hiljem peamiseks õigustuseks dünastiliste vahetuste ja mässude puhul. Zhou ajastul arenes välja ka feodaalne halduskorraldus: kuningas andis alaomandeid vasallidele, kes pidi vastu panustama sõjalise ja poliitilise lojaalsusega — see süsteem laienenud kohalike jõudude iseseisvuse tõttu aitas lõpuks kaasa riigi killustumisele.
Sotsiaalne ja majanduslik areng
Zhou perioodil tugevnes põllumajanduse tähtsus: paranesid põllumajandustehnikad, levima hakkasid rauda kasutavad tööriistad ning suurenes tootlikkus. Kaubandus ja käsitöö tekkisid aktiivsemalt, linnad kasvasid ja tekitasid uusi keskusi. Politiline killustumine (eriti Ida‑Zhou perioodil) viis sõjalise konkurentsini, mis omakorda kiirendas tehnoloogilist innovatsiooni (näiteks sõjaväeorganisatsioon, relvad ja kindlustused). See kõik lõppes pikemaile kodusõjaliste perioodidega — nii algasid aegkondadena tuntud Kevade ja Sügise aeg ning Sõdivate riikide aeg, mis kulmineerus kokkuvarisemisega 3. sajandil eKr.
Hiina filosoofia ja mõttevoolud
Zhou dünastia ajal kujunesid välja küpsed Hiina filosoofia alged ning tekkis mitmeid mõttevoole, mis mõjutasid sajandeid. Selle perioodi suurimad mõtlejad on tänapäevaks kuulsust kogunud: Kong Fuzi (ladina keeles Konfutsius), keda peetakse konfutsianismi rajajaks; Laozi, kelle õpetused on daoismi (taoismi) aluseks; ning teised koolkonnad ja mõtlejad nagu Mozi (ladina keeles Micius), mohismi esindaja, kes rõhutas utilitarismi ja universaalset armastust; Mengzi (ladina keeles Mencius), tuntud konfutsianist, kes laiendas ja süvendas Kong Fuzi pärandit; ning reformijad ja poliitilised teoreetikud nagu Shang Yang ja Han Feizi, kes panid aluse rangemale legalismi, mida kasutas hiljem Qin'i dünastia tugeva tsentraliseeritud riigi rajamiseks. Samuti oli oluline Xunzi, kes pakkus kriitilisemat ja realistlikumat konfutsianistlikku tõlgendust inimloomuse kohta.
Need ideed — rõhk rituaalidel ja hierarhial (konfutsianism), loomulikkusel ja elurohketel printsipidel (daoism), pragmaatilisel ühiskondlikul kasul (mohism) ning range seaduse ja korraga (legalism) — mõjutasid Hiina poliitikat, haridust ja kultuuri sügavalt ning jätsid pikaajalise jälje kogu Ida‑Aasias.
Küsimused ja vastused
K: Millal asendas Zhou dünastia Shangi dünastia?
V: Zhou dünastia asendas Shangi dünastia 1046. aastal eKr.
K: Mida tegid Zhou dünastia kuningad?
V: Zhou dünastia kuningad tegid impeeriumi palju suuremaks.
K: Kuhu paigutasid Zhou valitsejad oma pealinna?
V: Zhou valitsejad viisid pealinna Henanist tänapäeva Xi'ani lähedale, Kollase jõe äärde.
K: Millise teooria tõi kaasa Zhou dünastia?
V: Zhou dünastia tõi kaasa teooria Taevase mandaadi kohta.
K: Mida ütles Taevase mandaadi teooria?
V: Taevase mandaadi teooria ütles, et see, et valitsejad olid võimul, tõestas, et jumalad tahtsid, et nad oleksid võimul.
K: Kes olid suurimad Hiina filosoofid Zhou dünastia ajal?
V: Zhou dünastia ajal olid suurimad Hiina filosoofid Konfutsius ja Laozi.
K: Millised teised filosoofid ja koolkonnad olid Zhou dünastia ajal olemas?
V: Teised filosoofid, teoreetikud ja mõttekoolkonnad Zhou dünastia ajal olid Mozi, Mencius, Shang Yang ja Han Feizi ning Xunzi.
Otsige