Konfutsius: Hiina filosoof ja õpetaja (551–479 eKr) — elu ja õpetus
Konfutsius (sündinud 551 eKr, surnud 479 eKr) oli tähtis hiina õpetaja ja filosoof. Tema algne nimi oli Kong Qiu või Zhong Ni. Lapsena oli ta innukas õppima kõike ja tundis suurt huvi rituaalide vastu. Kui ta kasvas suureks, töötas ta riigiametnikuna, kes tegeles talude ja kariloomadega. Seejärel sai temast õpetaja.
Konfutsius elas ajal, mil paljud riigid pidasid Hiinas sõdu. Seda perioodi nimetati Zhou dünastia kevad- ja sügisperioodiks. Konfutsiusele see ei meeldinud ja ta tahtis ühiskonda tagasi tuua korra.
Varane elu ja ametnikukarjäär
Konfutsius sündis Lu riigis (tänapäeva Qufu provintsis Shandongis) aadlike Kongide perekonnas. Tema perekond ei olnud rikkalik, kuid väärtustas haridust. Noores eas õppis ta rikkalikult ajaloo, poeetikat, rituaale ja muusikat. Aasjade allikas oli traditsiooniline hiina kultuur ning vana kirjanduse tundmine.
Pärast haridusteid asus ta teenima Lu riigi ametnikuna. Tema ametikohad olid madalama astme haldus- ja õigusalased tööd, mille hulka võisid kuuluda maa- ja kariloomadega seotud ülesanded ning kohaliku korra tagamine. Hiljem, pettununa poliitiliste olude ja vägivalla tõttu, lahkus ta ametist ja hakkas õpetama.
Õpetaja ja rändaja
Pärast ametist lahkumist reisis Konfutsius mitme idamaise riigi juures, püüdes leida valitsejat, kes oleks valmis tema nõuandeid reformide ja hea valitsemise kohta vastu võtma. Tema poliitilised katsetused ei andnud püsivat edu ning lõpuks naasis ta Lu riiki ja pühendus õpetamisele. Tema koolis õppis sadu õpilasi; traditsiooniliselt räägitakse 72 eriti märkimisväärsest järgijast.
Peamised õpetused
- Ren — inimlikkus ja headus: keskne voorus, mis väljendub austuses teiste ja empaatiavõimes.
- Li — rituaalid ja sotsiaalne käitumine: viisakuse, kombekuse ja õigete vormide tähtsus ühiskonnas.
- Xiao — perekonnaülene austus (filial piety): vanemate ja esivanemate austamine kui ühiskonna alus.
- Junzi — vooruslik isand: ideaalne isiksus, keda iseloomustavad moraalne sirgjoonelisus ja enesekontroll.
- Hariduse tähtsus ja moraalne enesearendus: Konfutsius uskus, et haridus on tee nii isikliku vooruse kui riigi hea valitsemise poole.
Kirjalikud pärandid ja mõju
Palju sellest, mida me Konfutsiuse kohta teame, pärineb tema järgijate kirjalikest kogudest, eelkõige Analektidest (Lunyu), mis koondavad tema kuulsaid õpilastega peetud dialooge. Tema õpetused fikseeriti ka osaliselt viies klassikalises tekstis, mida hilisemad konfutsiaanid laiendasid ja tõlgendasid.
Konfutsiusest kujunes sajandite jooksul Hiina kultuuri ja hariduse alus. Tema ideed mõjutasid moraali, perekonna suhteid, valitsemispraktikat ja haridussüsteemi. Hilisematel dünastiatel, eriti Han-dünastial, sai konfutsianismist ametlik riigiteadus ning temast sai riigi eksamilise läbiviimise ja ametnike valikute moraalne alus.
Järglased, koolkonnad ja pärand
Pärast tema surma jäid tema õpetused ellu tänu õpilastele ja nende järglastele, kes moodustasid eri koolkondi ja tõlgendasid õpetust erinevalt. Konfutsianismi mõju püsis Hiina ühiskonnas tuhandeid aastaid ning on tugevalt mõjutanud ka teisi Ida-Aasia kultuure (Jaapan, Korea, Vietnam).
Tänapäeval nähakse Konfutsiust nii ajaloolise filosoofi kui ka kultuurilise ikoonina. Tema rõhuasetus moraalil, haridusel ja sotsiaalsel vastutusel jääb aktuaalseks ka modernses ühiskonnas, kus arutatakse juhtimise, eetika ja ühiskondliku harmoonia teemasid.
Miks Konfutsius on tähtis tänapäeval
- Rõhutab eetilist juhtimist ja vastutust — aktuaalne poliitilistes ja ärikeskkondades.
- Propageerib elu-ajal õppimist ja haridust kui sotsiaalse mobiilsuse vahendit.
- Tugev perekonna- ja kogukonnafookus, mis aitab mõista Ida-Aasia sotsiaalseid norme ja väärtusi.
Konfutsiuse elu ja õpetus kujutasid endas püüdlust ühtsuse, korra ja moraalsete väärtuste järele ajastul, mida iseloomustasid poliitilised pinged ja sõjad. Tema pärand elab edasi raamatutes, õpetustes ja kultuurilistes tavades, mis on mõjutanud miljardeid inimesi läbi ajaloo.
E.T.C. Werneri pilt Konfutsiusest, teoses "Myths & Legends of China", 1922, E.T.C. Werner.
Õpetamine
Nagu Sokrates, ei vastanud ka Konfutsius mõnikord ise filosoofilistele küsimustele. Selle asemel soovis ta, et inimesed mõtleksid probleemide üle põhjalikult järele ja õpiksid teistelt, eriti ajaloost. Konfutsius arvas ka, et inimesed peaksid saama võimu sellepärast, et nad on head ja pädevad, mitte ainult sellepärast, et nad on pärit võimsatest perekondadest.
Konfutsius soovis, et inimesed mõtleksid rohkem teiste inimeste kui raha või oma vara peale. Samas leidis ta ka, et ühiskonnas peaksid olema ranged reeglid ja et inimesed peaksid neid järgima. Konfutsius arvas, et inimestel võib olla viis suhet, millel kõigil on oma reeglid. Kaks inimest võisid olla
- Prints ja Subjekt
- Isa ja poeg
- Mees ja naine
- Vanem ja laps
- või Sõbrad
Need olid traditsioonilised suhted, mida nimetatakse "viieks prototüübiks". Konfutsius ütles, et kõigis neis suhetes peavad mõlemad inimesed järgima reegleid. Näiteks alluv peab kuuletuma vürstile, kuid ka vürst peab kuulama alluvat ning valitsema teda hästi ja õiglaselt.
Konfutsius ütles, et inimesed peaksid tegema teistele inimestele asju ainult siis, kui nad oleksid nõus, et teised inimesed teevad neid asju iseendaga. Seda nimetatakse mõnikord kuldreegliks ja seda õpetas ka Jeesus Kristus.
Tema õpilased kirjutasid üles väikesed lood temast ja asjad, mida ta ütles. Need pandi kokku raamatuks nimega "Analektid", millest sai üks konfutsianismi peamisi raamatuid.
| Ametiasutuste kontroll |
|
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Konfutsius?
V: Konfutsius oli tähtis Hiina õpetaja ja filosoof, kes elas Zhou dünastia kevad- ja sügisperioodil.
K: Mis oli tema algne nimi?
V: Tema algne nimi oli Kong Qiu või Zhong Ni.
K: Kuidas sai ta oma ametliku hariduse?
V: Ei ole teada, kuidas ta sai oma ametliku hariduse, kuid ta omandas mitmeid kunstiteadmisi.
K: Millega tegeles Konfutsius, kui ta üles kasvas?
V: Kui ta üles kasvas, töötas ta riigiametnikuna, kes tegeles talude ja kariloomadega, seejärel sai temast õpetaja.
K: Mis ajal elas Konfutsius?
V: Konfutsius elas Zhou dünastia kevad- ja sügisperioodil.
K: Kui vana oli Konfutsius, kui ta suri?
V: Ta suri 479. aastal eKr 72-aastaselt.
K: Mida soovis Konfutsius ühiskonda tagasi tuua?
V: Konfutsius tahtis tuua ühiskonda tagasi korra ajal, mil paljud riigid pidasid Hiinas sõdu.
