Kataloonia iseseisvusreferendum 2017 — 1. oktoober ja Hispaania kriis

Ülevaade 1. oktoobri 2017 Kataloonia iseseisvusreferendumist, Hispaania vastasseisust ja põhiseaduslikust kriisist — põhjused, sündmused ja tagajärjed.

2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendum on Kataloonias 1. oktoobril 2017 toimunud iseseisvusreferendum. Poliitilised erakonnad, kes ei soovi iseseisvust, boikoteerivad referendumit.

Hispaania põhiseaduse kohaselt on referendum ebaseaduslik. Hispaania konstitutsioonikohus peatas referendumi 7. septembril 2017. Kataloonia valitsus ütles, et kohtumäärus ei ole kehtiv, ja sai toetust 750 omavalitsuselt 948-st. See tõi kaasa 2017. aasta Hispaania põhiseadusliku kriisi.

Hispaania valitsus on Kataloonia iseseisvuse vastu. Kataloonia valitsus ütleb aga, et tal on õigus iseseisvusele. Kataloonia ei ole saanud rahvusvahelist toetust.

Taust

Kataloonias on pikka aega olnud tugev autonoomia ja elav iseseisvusliikumine, mida toetasid erinevad poliitilised jõud. Aastatel enne 2017. aastat toimusid mitmesugused rahvaküsitlused ja poliitilised sammud, sealhulgas 2014. aasta mitteametlik rahvaküsitlus ning 2015. ja 2016. aasta valimiste poliitilised võitlused iseseisvusmeelsete ja kesk-vasakute jõudude vahel. Kataloonia valitsus püüdis korraldada ametliku, otsustavat hääletust iseseisvuse küsimuses, mida Madrid konstitutsioonilise õiguse alusel keelas.

1. oktoober 2017 — referendumi päev

Referendumi ametlikuks toimumise päevaks oli 1. oktoober 2017. Kataloonia valitsus ja referendumit korraldanud asutused teatasid, et hääletas umbes 2,3 miljonit inimest, mis tähendas ligikaudu 40–45% valimisõiguslikest elanikest (täpsne osalus sõltub allikast). Suurem osa hääletanutest toetas iseseisvust, kuid suure osa elanikkonna boikott ja hääletustegevuse häirumine tähendas, et küsitlus ei olnud laialt kattuv ega rahvusvaheliselt tunnustatud.

Päeva jooksul püüdis Hispaania keskvõim takistada hääletamist, konfiskeerides hääletusmaterjale ja sulgedes mõningaid hääletuskohti. Politsei kasutamine tõi kaasa vägivaldseid juhtumeid ja arutelu jõu rakendamise üle; tervishoiuametid ja erinevad allikad teatasid, et vigastada sai sadu inimesi ning sündmus tõi suure rahvusvahelise avaliku tähelepanu.

Õiguslik ja poliitiline järjekord

• Konstitutsioonikohus peatas ja tunnistas referendumi ebaseaduslikuks, viidates Hispaania põhiseadusele, mis sätestab riigi territoriaalse terviklikkuse.
• 27. oktoobril 2017 kuulutas Kataloonia parlament välja iseseisvuse (üksmeelsuse puudumisel esines vastuolusid ja poliitilisi erimeelsusi). Samal päeval võttis Hispaania parlament vastu otsuse rakendada põhiseaduse artiklit 155, mis võimaldas keskvalitsusel võtta üle Kataloonia autonoomia osa volitustest.
• Pärast 155. artikli rakendamist vallandati Kataloonia valitsus ja kuulutati välja regionaalsed erakorralised valimised (21. detsember 2017). Paljud iseseisvusliikumise juhid kas põgenesid välismaale (nt Belgiasse) või sattusid kohtumenetluse alla ja vangi süüdistustega, sealhulgas mässu, mässu ägestamise või ametialaste vahendite kuritarvitamise alusel.

Rahvusvaheline reaktsioon ja tagajärjed

Enamik riike ja rahvusvahelisi organisatsioone ei tunnustanud Kataloonia iseseisvust ning kutsusid üles dialoogile ja õiguslikule lahendusele. Euroopa Komisjoni positsioon oli, et tegemist on Hispaania siseasjaga ning et kõik osapooled peavad järgima Hispaania põhiseadust. ÜRO ja inimõiguste organisatsioonid kutsusid üles vastastikuse rahu ja proportsionaalse jõu kasutamise vältimise poole.

2019. aastal mõistis Hispaania riigikohus süüdi mitmeid iseseisvusliikumise juhte eri süütegudes (sh mäss ja röövimisevastane kuritegu/seditsioon sõltuvalt tõlgendusest) ning mõnedele mõisteti pikkadeks aastateks vabadusekaotused. Mõned juhid olid vahepeal välismaal enesepõgenikus. 2021. aastal otsustas Hispaania keskvõim anda mitmetele kinnipeetud Kataloonia juhtidele osalise või täieliku amnestia/pardoni poliitilise otsuse raames, mis tekitas nii toetajaid kui ka vastaseid.

Miks see oluline on

Kataloonia sündmused 2017. aastal tõid esile pinged keskvalitsuse ja regionaalse autonoomia vahel, küsimused rahvusliku enesemääramise, õiguse ja põhiseaduse prioriteetide kohta ning Euroopa Liidu rolli keeruliste sisepoliitiliste konfliktide vahendamisel. Järelmõjudest laiemas poliitikas ja ühiskonnas räägitakse ka edaspidi: teema mõjutab Hispaania sisepoliitikat, Kataloonia sotsiaalset sidusust ja Euroopa poliitilisi diskussioone.

Kokkuvõte

2017. aasta Kataloonia iseseisvusreferendum oli möödapääsmatu konfliktpunkt Hispaania poliitikas: see näitas tugevat iseseisvussoovi osa Kataloonia elanikkonna seas, kuid ka tugevat vastuseisu ja õiguslikke barjääre Madridilt. Kuigi Kataloonia ei saanud laialdast rahvusvahelist tunnustust, jätkus poliitiline liikumine ja dialoogiprotsess, millel olid kaugeleulatuvad õiguslikud ja ühiskondlikud tagajärjed.

Otsing