2019. aasta Põhja-India ookeani tsüklonihooaeg oli troopiliste tsüklonite tekkimise aastatsükkel. Põhja-India ookeani tsüklonihooajal ei ole ametlikke piire, kuid tsüklonid kipuvad moodustuma aprillist detsembrini, kusjuures kaks aktiivsuse tippu on mais ja novembris. Need kuupäevad piiritlevad tavapäraselt iga aasta perioodi, mil India ookeani põhjaosas moodustub enamik troopilisi tsükloneid. Hooaja esimene nimetatud torm, Pabuk, sisenes basseini 4. jaanuaril, olles seega varaseim registreeritud tsüklonaalne torm Põhja-India ookeanis.
Hooaja üldine ülevaade
2019. aastal registreeriti Põhja-India ookeanis mitmesuguseid süsteeme alates madalrõhkkondadest kuni tugevate tsüklonite ja väga tugevate tsükloneteni. Hooaja jooksul registreeriti kokku 3 madalrõhkkonda, 3 sügavat madalrõhkkonda, 3 tsüklonaalset tormi ning 2 väga tugevat tsüklonaalset tormi. Need süsteemid kujunesid nii Läänemeri (Araabia meri) kui ka Bengaal lahe piirkonnas, mis on Põhja-India ookeani peamised kasvukohad tsüklonitele.
Peamised sündmused ja märkimisväärsed tormid
Hooaja alguses märgiti eriliselt varajast tormi Pabuk, mis sisenes piirkonda 4. jaanuaril — see tegi hooaja alguse tavapärasest palju varasemaks ja oli seni varaseim registreeritud tsüklonaalne torm selles basseinis. Lisaks sellele olid 2019. aasta prominentsemad nimetatud tormid järgmised:
- Fani (mai 2019) – tugev ja laastav tsüklon Bengaal lahel, millel olid suured tuule- ja sadememõjud rannikualadel (nt Odisha osariik Indias); tekitas ulatuslikke majanduslikke kahjusid ja mõjutas tuhandeid inimesi.
- Vayu (juuni 2019) – Araabia merel arenenud torm, mis tekitas suurt muret Lääne-India rannikualadel (Gujarat). Tormi liikumine ja tugevus muutusid, mistõttu see lõpuks mandrile otsest tugevat otsest maandumist ei põhjustanud, kuid esines tugevaid tuuli ja kõrget lainetust.
- Bulbul (november 2019) – Bengaal lahel tekkinud torm, mis mõjutas Bengali lahte ja selle ümbrust, sealhulgas Bangladeshi ja Lääne-Bengali rannikuid, põhjustades üleujutusi ja rannikukahjusid.
Märkus: sel hooajal esinesid ka teised süsteemid ja nimesid kandvad tormid; siin on välja toodud peamised ja enim mõju avaldanud sündmused.
Klassifikatsioon ja meteoroloogilised kriteeriumid
Põhja-India ookeani tsüklonite hindamiseks kasutavad peamised asutused (nt India Meteorological Department, IMD) kindlaid tuulekiirusepiire. IMD klassifikatsioon (3‑minutilise keskmise tuule alusel) on ligikaudu järgmine:
- Madalrõhkkond (Depression): 31–50 km/h
- Sügav madalrõhkkond (Deep depression): 51–62 km/h
- Tsüklonaalne torm (Cyclonic storm): 63–88 km/h
- Tugev tsüklonaalne torm (Severe cyclonic storm): 89–117 km/h
- Väga tugev tsüklonaalne torm (Very severe cyclonic storm): 118–166 km/h
- Extremely severe / Super kategooriad: veel kõrgemad tuulekiirused vastavalt IMD skaalale
Mõjud, ettevalmistused ja reageerimine
Tsüklonid Põhja-India ookeanis mõjutavad tihti suure rahvaarvuga rannikualasid, kusjuures sotsiaal-majanduslikud tagajärjed võivad olla olulised: üleujutused, erosioon, saagikaod, elektrikatkestused ning mõnel juhul ka inimohvrid. Riiklikud ning kohalikud asutused, sh IMD, teevad hooajal ja tormihooajal hoiatusi ning evakuatsioone, et vähendada inimelude ja vara kaotusi. Hooajalised ettevalmistused hõlmavad varustuse ja evakuatsioonikeskuste valmisolekut, rannikualade jälgimist ning avalikku teavitust.
Järeldus
2019. aasta Põhja-India ookeani tsüklonihooaeg oli mitmekesine: hooaja algus oli erakordselt varajane (Pabuk) ning mitmed nimega tormid põhjustasid rannikupiirkondades suuri mõjusid. Kuigi ametlikud hooaja piirid puuduvad, järgivad ametkonnad selgelt määratletud klassifikatsioone ja hoiatusprotseduure, et vähendada tsüklonitega seotud riske. Edaspidi jääb oluline nii parandada elujõulisi hoiatussüsteeme kui ka tugevdada kohalikku valmisolekut ja vastupidavust.
