Choi Kyu-hah — Lõuna-Korea president (1979–1980), peaminister ja välisminister
Choi Kyu-hah — Lõuna-Korea president 1979–1980, endine peaminister ja välisminister; tema ametiaeg seostub Parki mõrva järel toimunud ülemineku, sõjaväelise riigipöörde ja Gwangju veresaunaga.
Choi Kyu-hah (16. juuli 1919 – 22. oktoober 2006; ka Choi Kyu-ha) oli Lõuna-Korea president aastatel 1979–1980. Ta sündis Gangwoni provintsis Wonju linnas ja kujunes välja pikaks diplomaatiliseks ja riigimehelikuks karjääriks.
Varasem karjäär ja üleskerkimine riigijuhtimisele
Choi Kyu-hah oli karjääridiplomaat ning tegutses Lõuna-Korea välispoliitikas mitmel ametikohal. Ta oli välisminister aastatel 1967–1971, mille jooksul ta osales aktiivselt Korea välissuhete kujundamises ja riigi diplomaatilises esindamises rahvusvahelisel areenil. Hiljem sai temast peaminister (aastatel 1975–1979), kus ta juhtis valitsuse igapäevatööd autoritaarse Park Chung Hee ajastu järel ja kasvava sisepoliitilise pinge tingimustes.
Presidendiks saamine ja poliitiline olukord 1979–1980
Pärast president Park Chung Hee mõrva 26. oktoobril 1979 astus ametisse tollane peaminister Choi, kes esmalt täitis presidendi ülesandeid. Parki autoritaarse valitsemise tõttu ja selle järel tekkinud rahutuste taustal lubas Choi töötada välja uut põhiseaduslikku raamistikku ning lubada demokraatlikumaid valimisi — paljud kodanikud käsitlesid Parki režiimi valimisi ebaõiglaste ja manipuleeritud. Sama aasta detsembris valiti Choi ametlikult presidendiks (valimised toimusid toonase riigikorra tingimustes, mis ei olnud otseselt rahvalepandud).
Detsembri lõpus 1979 organiseerisid kindralmajor Chun Doo-hwan ja tema lähedased liitlased sõjaväelise riigipöörde, mis algas kiirete ja sihipäraste sammudega sõjaväe juhtkonna puhastamiseks. See protsess nõrgestas jõuliselt tsiviilvõimu positsiooni ja tõi sõjaväe tegelikuks võimu kandjaks.
Kehtestunud sõjaväeline kontroll ja Gwangju ülestõus
1980. aasta kevadel ja suvel intensiivistusid poliitilised pinged. Aprillis 1980 andis Choi kasvava surve ja sõjaväe mõjule järele ning nimetas Chun Doo-hwani Korea keskluureameti (KCIA) juhiks — see andis Chunile ja tema ringkonnale suurt poliitilist ja julgeolekualast kontrolli. Mais 1980 kuulutas sõjaväe juhtkond välja sõjaseisukorra, kaotasud tsiviilvalitsuse tunnused ning Chun ja tema lähedased said de facto riigi tegelikeks valitsejateks.
Seda perioodi iseloomustasid ulatuslikud üliõpilaste ja meeleavaldajate protestid pealinnas Soulis ning teistes linnades. Kõige traagilisemaks sündmuseks sai mais 1980 toimunud Gwangju ülestõus ja sellele järgnenud jõuvastureaktsioon, mida tuntakse kui Gwangju veresauna — viis päeva kestnud repressioonide tulemusena hukkus hinnanguliselt üle 200 tsiviilisiku ning sündmusest kujunes Lõuna-Korea lähiajaloo üks tumedamaid lehekülgi.
Tagajärjed, tagasiastumine ja hilisem elu
Choi avalik ja formaalne võim nõrgenes kiiresti sõjaväelise kontrolli all. Pingete ja vägivalla kasvuga kaasnenud rahvusvaheline ja sisevastukaja tingis Choi lahkumise presidendiametist peatselt pärast Gwangju sündmusi. Chun Doo-hwan tõusis lõpuks presidendiks (ta astus ametisse 1. septembril 1980) ning algatas oma valitsemisperioodi, mille ajal jätkus politsei- ja sõjaväeline range kontroll ning hiljem ka teatud poliitilised reformid ja majanduslikud muutused.
Pärast tagasiastumist jäi Choi avalikust elust eemale ning elas tagasihoidlikku elu, vältides aktiivset poliitilist osalemist. Tema ajaloo- ja ühiskondlik hinnang on ambivalentne: teda nähakse nii rahuaja ja diplomaatilise taustaga üleminekuperioodi juhina kui ka juhina, kelle võimutühi ja sõjaväeline surve ei suutnud takistada riigi õõnestumist ja veriseid repressioone. Choi suri 22. oktoobril 2006, 87-aastasena; tema surm oli loomulikku põhjust.
Pärand: Choi Kyu-hah'i aeg presidendina jääb Lõuna-Korea ajaloos mälestuseks üleminekuaja ja keeruliste poliitiliste jõujoonte perioodina — tema lühike riigipea ametiaeg järgnes pikaajalisele autoritaarsele režiimile ja eelnes uuele sõjaväelisele valitsemisele, mis mõjutas tugevalt Korea demokraatliku arengu kulgu 1980. aastatel.
Seotud leheküljed
- Koreaga seotud teemade loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Choi Kyu-hah?
V: Choi Kyu-hah oli Lõuna-Korea president aastatel 1979-1980. Ta sündis Gangwoni provintsis Wonju linnas. Ta oli olnud ka välisminister aastatel 1967-1971 ja peaminister aastatel 1975-1979.
K: Kuidas sai Choi presidendiks?
V: Pärast Park Chung Hee mõrva 1979. aastal võttis Choi, kes oli sel ajal peaminister, võimu üle. Parki autoritaarsest valitsemisest tingitud rahutuste lahendamiseks lubas ta uut põhiseadust ja demokraatlikke valimisi, mille ta võitis hiljem samal aastal, et saada riigi neljandaks presidendiks.
K: Mis juhtus pärast seda, kui Chun Doo-hwan korraldas sõjaväelise riigipöörde Choi valitsuse vastu?
V: Pärast seda, kui Chun Doo-hwan korraldas sõjaväelise riigipöörde Choi valitsuse vastu, kõrvaldasid nad kiiresti sõjaväe staabiülema ja 1980. aasta alguses kontrollisid nad praktiliselt valitsust. Aprillis 1980 nimetas Choi Chun'i ja teiste poliitikute kasvava surve tõttu Chun'i Korea Keskluureteenistuse juhiks, andes talle tohutu võimu. Mais kuulutas Chun välja sõjaseisukorra ja eemaldas kõik tsiviilvalitsuse tunnused, muutudes de facto riigi valitsejaks.
K: Mis viis üliõpilaste protestideni Soulis ja Gwangjus?
V: Üliõpilaste protestid said alguse Chun Doo-hwani ja teiste poliitikute kasvavast survest president Choi'le, mille tulemuseks oli tema nimetamine Korea Luure Keskagentuuri juhiks, mis andis talle tohutu võimu tsiviilvalitsuse asjade üle. See tõi lõpuks kaasa selle, et Chun Doo-hwan kuulutas välja sõjaseisukorra, mille tulemusel toimusid üliõpilaste protestid üle kogu Souli ja Gwangju linna.
K: Mis juhtus Gwangju veresauna ajal?
V: Gwangju veresauna ajal tapsid toonasele de facto valitsejale Chun Doo-hwanile lojaalsed väed viie päeva jooksul üle 200 tsiviilisiku, kuna nad keeldusid nõustumast sellega, et ta kuulutas kogu Lõuna-Koreas välja sõjaseisukorra pärast oma edukat sõjaväelist riigipööret president Choi Kyu-Hahi valitsuse vastu sama aasta alguses.
K: Millal astus president Choi tagasi?
V: Pärast suurenenud survet, mis tulenes üliõpilaste protestidest üle Souli ja Gwangju linnade, samuti Gwangju veresaunast, mis toimus varsti pärast seda, astus president Cho 1980. aasta mais tagasi, võimaldades kindralmajor Chun Doo-Hwanil võtta Lõuna-Korea üle kontrolli ja saada presidendiks 1. septembril 1980 .
K: Millal suri president Cho? V: President Cho suri 22. oktoobril 2006. aastal 87-aastaselt.
Otsige