Choi Kyu-ha
Choi Kyu-hah (16. juuli 1919 - 22. oktoober 2006) (ka Choi Kyu-ha) oli Lõuna-Korea president aastatel 1979-1980. Ta sündis Gangwoni provintsis Wonju linnas. Ta oli Lõuna-Korea välisminister aastatel 1967-1971 ja peaminister aastatel 1975-1979.
Pärast Park Chung Hee mõrva 1979. aastal võttis võimu Lõuna-Korea tollane peaminister Choi. Parki autoritaarse valitsemise tõttu tekkinud rahutuste tõttu lubas Choi uut põhiseadust ja demokraatlikke valimisi (paljud arvasid, et Parki juhitud valimised olid vigased). Ta võitis sama aasta detsembris toimunud valimised ja sai riigi neljandaks presidendiks.
Detsembris 1979 korraldasid kindralmajor Chun Doo-hwan ja tema lähedased liitlased sõjaväes sõjaväelise riigipöörde Choi valitsuse vastu. Nad kõrvaldasid kiiresti sõjaväe staabiülema ja 1980. aasta alguseks kontrollisid nad praktiliselt valitsust.
Aprillis 1980 nimetas Choi Chun'i ja teiste poliitikute kasvava surve tõttu Chun'i Korea Keskluureameti juhatajaks, mis andis talle tohutu võimu. Mais kuulutas Chun välja sõjaseisukorra ja kõrvaldas kõik tsiviilvalitsuse tunnused, saades de facto riigi valitsejaks. Selleks ajaks sagenesid üliõpilaste protestid Soulis ja Gwangjus. Protestid Gwangjus jätkusid, mille tulemuseks oli Gwangju veresaun, kus Chuni sõjavägi tappis viie päeva jooksul üle 200 tsiviilisiku.
Choi astus varsti pärast seda tagasi. Chun sai presidendiks 1. septembril 1980. Pärast tagasiastumist elas Choi vaikselt avalikkuse eest varjatud. Ta suri 22. oktoobril 2006, 87-aastaselt.
Seotud leheküljed
- Koreaga seotud teemade loetelu
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Choi Kyu-hah?
V: Choi Kyu-hah oli Lõuna-Korea president aastatel 1979-1980. Ta sündis Gangwoni provintsis Wonju linnas. Ta oli olnud ka välisminister aastatel 1967-1971 ja peaminister aastatel 1975-1979.
K: Kuidas sai Choi presidendiks?
V: Pärast Park Chung Hee mõrva 1979. aastal võttis Choi, kes oli sel ajal peaminister, võimu üle. Parki autoritaarsest valitsemisest tingitud rahutuste lahendamiseks lubas ta uut põhiseadust ja demokraatlikke valimisi, mille ta võitis hiljem samal aastal, et saada riigi neljandaks presidendiks.
K: Mis juhtus pärast seda, kui Chun Doo-hwan korraldas sõjaväelise riigipöörde Choi valitsuse vastu?
V: Pärast seda, kui Chun Doo-hwan korraldas sõjaväelise riigipöörde Choi valitsuse vastu, kõrvaldasid nad kiiresti sõjaväe staabiülema ja 1980. aasta alguses kontrollisid nad praktiliselt valitsust. Aprillis 1980 nimetas Choi Chun'i ja teiste poliitikute kasvava surve tõttu Chun'i Korea Keskluureteenistuse juhiks, andes talle tohutu võimu. Mais kuulutas Chun välja sõjaseisukorra ja eemaldas kõik tsiviilvalitsuse tunnused, muutudes de facto riigi valitsejaks.
K: Mis viis üliõpilaste protestideni Soulis ja Gwangjus?
V: Üliõpilaste protestid said alguse Chun Doo-hwani ja teiste poliitikute kasvavast survest president Choi'le, mille tulemuseks oli tema nimetamine Korea Luure Keskagentuuri juhiks, mis andis talle tohutu võimu tsiviilvalitsuse asjade üle. See tõi lõpuks kaasa selle, et Chun Doo-hwan kuulutas välja sõjaseisukorra, mille tulemusel toimusid üliõpilaste protestid üle kogu Souli ja Gwangju linna.
K: Mis juhtus Gwangju veresauna ajal?
V: Gwangju veresauna ajal tapsid toonasele de facto valitsejale Chun Doo-hwanile lojaalsed väed viie päeva jooksul üle 200 tsiviilisiku, kuna nad keeldusid nõustumast sellega, et ta kuulutas kogu Lõuna-Koreas välja sõjaseisukorra pärast oma edukat sõjaväelist riigipööret president Choi Kyu-Hahi valitsuse vastu sama aasta alguses.
K: Millal astus president Choi tagasi?
V: Pärast suurenenud survet, mis tulenes üliõpilaste protestidest üle Souli ja Gwangju linnade, samuti Gwangju veresaunast, mis toimus varsti pärast seda, astus president Cho 1980. aasta mais tagasi, võimaldades kindralmajor Chun Doo-Hwanil võtta Lõuna-Korea üle kontrolli ja saada presidendiks 1. septembril 1980 .
K: Millal suri president Cho? V: President Cho suri 22. oktoobril 2006. aastal 87-aastaselt.
