John Craig Venter (sündinud 14. oktoobril 1946) on Ameerika Ühendriikide biotehnoloog ja ettevõtja. Ta oli üks esimesi, kes järjestas inimese genoomi ja juhtis meeskonda, mis valmistas esimese sünteetilise genoomiga raku (2010).
Venter asutas Celera Genomics, The Institute for Genomic Research ja J. Craig Venter Institute. Praegu töötab ta oma instituudis sünteetiliste (kunstlike) bioloogiliste organismide loomisega ja maailma ookeanide geneetilise mitmekesisuse registreerimisega. Ta oli ajakirja Time 2007. ja 2008. aasta Time 100 maailma mõjukaimate inimeste nimekirjas. 2010. aastal nimetas Briti ajakiri New Statesman Craig Venteri 14. kohale "Maailma 50 kõige mõjukamat tegelast 2010" nimekirjas.
Venter ise tunnistas oma noorukieas oma ADHD-ga seotud käitumist ja leidis hiljem oma DNA-st ADHD-ga seotud geenid. Meediaintervjuudes on Venter mitu korda öelnud, et ta on ateist.
Haridus ja varajane karjäär
Venter teenis noorukina USA mereväes ja alustas pärast seda õpinguid bioloogia alal. Ta on omandanud akadeemilise tausta, mis võimaldas tal töötada teadusuuringute ja genoomika valdkonnas ning asutada era- ja mittetulundusprojekte, mis ühendasid teaduse ja ettevõtluse.
Suuremad teadustööd ja ettevõtmised
Venter sai rahvusvahelise tuntuse eelkõige kahe suure initsiatiivi kaudu. Esmalt osales ta inimese genoomi järjestamise arengus, kus tema meeskond Celera Genomics propageeris kiiret "shotgun sequencing" meetodit ja konkureeris avaliku Human Genome Projecti lähenemisega. See tõi kaasa nii teadusliku edasimineku kui ka arutelud andmete jagamise, patendipoliitika ja teaduse kommertsialiseerimise üle.
Teiseks suunas Venter oma tähelepanu metagenoomikale ja ookeanide geneetilisele mitmekesisusele. Tema juhtimisel läbi viidud ookeani proovi‑kogumisreisid (nt ekspeditsioon Sorcerer II) ja globaalne proovide analüüs avasid palju uut teavet mikroorganismide rolli kohta meresüsteemides ja bioloogilise mitmekesisuse ulatuse kohta.
Sünteetiline bioloogia ja JCVI
J. Craig Venter Institute (JCVI) on keskendunud genoomika, sünteetilise bioloogia ja keskkonnapõhiste genoomiuuringute arendamisele. 2010. aastal teatas Venteri juhitud meeskond maailmas laialdaselt tuntud saavutuse — sünteetilise genoomi kasutamisega rakust, mis oli loodud laboritingimustes sünteetiliselt valmistatud DNA põhjal ja mis suudab replitseerida ning kanda uut genomit. See töö näitas, et suurte DNA‑järjestuste keemiline konstrueerimine ja ülekanne elusasse rakku on tehniliselt teostatav ning avas uued võimalused, kuid tõstatas ka põhjalikke eetilisi ja regulatiivseid küsimusi.
Mõju, tunnustused ja vaidlused
Venter on saanud nii tunnustust kui ka kriitikat. Tema töö on kiirendanud genoomika arengut, loonud uusi ärimudeleid ja andnud aluse uutele rakendustele meditsiinis, keskkonnateadustes ja tööstusbiotehnoloogias. Samas on tema lähenemine — eriti genoomiandmete kommertsialiseerimine ja geneetika valdkonna kiire arendus — tekitanud küsimusi andmete ligipääsu, bioturvalisuse ja eetika kohta. Debattide keskmes on olnud ka geenide patenditamise ja kasumi teenimise poliitika.
Isiklik elu ja avalik kuvand
Venter on avalikult jaganud osa oma isiklikust taustast, sh seisukohti usuliste küsimuste kohta ja teavet ADHD-ga seonduva pärilikkuse uurimisest omaenda geneetikas. Tema otsekohene avalik esinemisstiil ja kombineeritud teadus‑ettevõtluse tegevus on teinud temast nii vastuolulise kui ka mõjukalt tunnustatud figuuri kaasaegses teadusmaailmas.
Pärand ja tulevik
John Craig Venteri töö on jätnud püsiva jälje genoomika ja sünteetilise bioloogia valdkonda. Tema algatused on kiirendanud andmepõhist biomeditsiini, avastanud uusi ökosüsteemipõhiseid geneetilisi ressursse ning pannud aluse aruteludele, kuidas ühiskond peaks reguleerima võimekust kujundada elu oma tingimuste järgi. Edasised uuringud ja poliitilised otsused määravad, kuidas tema pärand mõjutab tuleviku teadust ja tehnoloogiat.