Bitcoin

Anonüümsus

Üks erinevus bitcoin'i ja tavalise raha kasutamise vahel on see, et bitcoin'i saab kasutada ilma internetiühenduseta, et siduda sellega mingit reaalset identiteeti. Kui keegi ei otsusta oma nime bitcoini aadressiga siduda, on raske öelda, kellele see aadress kuulub. Bitcoin ei jälgi kasutajaid; ta jälgib aadresse, kus raha on. Igal aadressil on kaks olulist krüptograafilist teavet ehk võtit: avalik ja privaatne. Avalik võti, millest "bitcoini aadress" luuakse, on sarnane e-posti aadressiga; igaüks võib seda otsida ja sellele bitcoine saata. Privaatne aadress ehk privaatne võti sarnaneb e-posti parooliga; ainult selle abil saab omanik bitcoin'ile bitcoin'i saata. Seetõttu on väga oluline, et see privaatne võti hoitakse salajas. Selleks, et saata bitcoin'e aadressilt, tõestate võrgule, et olete selle aadressi juurde kuuluva privaatvõtme omanik, ilma privaatvõtit paljastamata. Seda tehakse matemaatika haruga, mida nimetatakse avaliku võtme krüptograafiaks.

Avalik võti

Avalik võti on see, mis määrab bitcoinide omandiõiguse ja on väga sarnane ID-numbrile. Kui keegi tahaks teile bitcoin'e saata, siis peaksite vaid andma talle oma bitcoin-aadressi, mis on teie avaliku võtme versioon, mida on lihtsam lugeda ja kirjutada. Näiteks kui Bobil on 1 bitcoin bitcoin-aadressil "ABC123" ja Alice'il ei ole bitcoine bitcoin-aadressil "DEF456", saab Bob saata 0,5 bitcoini aadressile "DEF456". Kui tehing on töödeldud, on nii Alice'il kui ka Bobil 0,5 bitcoin'i. Kõik süsteemi kasutavad inimesed näevad, kui palju raha on "ABC123" ja kui palju raha on "DEF456", kuid nad ei saa midagi öelda selle kohta, kellele aadress kuulub.

Privaatne võti

Ülaltoodud näites on "ABC123" ja "DEF456" Bobi ja Alice'i bitcoin-aadressid. Kuid Bobil ja Alice'il on mõlemal teine võti, mida ainult nemad eraldi teavad. See on privaatne võti ja see on Bitcoini aadressi "teine pool". Privaatvõtit ei jagata kunagi ja see võimaldab bitcoinide omanikul neid kontrollida. Kui aga privaatvõtit ei hoitakse salajas, siis võib igaüks, kes seda näeb, ka bitcoin'e kontrollida ja sealt võtta. See juhtus otseülekandes, kui Bloombergi Matt Miller näitas vaatajatele kogemata privaatvõtit. Raha võeti kohe ära. Inimene, kes selle võttis, rääkis sellest hiljem teistele, öeldes: "Ma saadan selle tagasi, kui Matt annab mulle uue aadressi, sest keegi teine võib vana aadressi [tühjaks] pühkida."

Tehnilised üksikasjad

Blockchain

Bitcoini süsteemi kasutavad saidid või kasutajad peavad kasutama globaalset andmebaasi, mida nimetatakse plokiahelaks. Plokiahelas on salvestatud kõik tehingud, mis on toimunud Bitcoini võrgus. Samuti jälgib see uute bitcoinide tekkimist. Nende kahe asjaolu abil saab plokiahelas jälgida, kellel on igal ajal kui palju raha. ^[]

Kaevandamine

Bitcoini genereerimiseks peab kaevandaja lahendama matemaatilise probleemi. Matemaatilise probleemi raskus sõltub aga sellest, kui palju inimesi bitcoini kaevandab hetkel. Kuna matemaatikaülesanded on tavaliselt väga keerulised, tuleb neid arvutada väga võimsate protsessoritega.^[] Need protsessorid võivad olla protsessorites, graafikakaartides või spetsiaalsetes masinates, mida nimetatakse ASIC-deks. Bitcoinide genereerimise protsessi nimetatakse kaevandamiseks. Inimesi, kes kasutavad neid masinaid bitcoinide kaevandamiseks, nimetatakse kaevuriteks. Kaevandajad kas võistlevad omavahel või töötavad rühmades koos, et lahendada matemaatiline mõistatus. Esimene kaevandaja või kaevandajate rühm, kes konkreetse mõistatuse lahendab, saab auhinnaks uued bitcoinid.

Mõistatus määratakse kindlaks sel ajal saadetavate tehingute ja eelmise mõistatuse lahenduse alusel. See tähendab, et ühe mõistatuse lahendus erineb alati eelmistest mõistatustest. Katse muuta varasemat tehingut, näiteks võltsida saadetavaid bitcoine või muuta kellegi bitcoinide arvu, nõuab selle mõistatuse lahendamist uuesti, mis nõuab palju tööd, ning samuti iga järgmise mõistatuse lahendamist, mis nõuab veel rohkem tööd. See tähendab, et bitcoini pettur peab bitcoini ajaloo muutmiseks kõiki teisi bitcoini kaevandajaid edestama. See muudab bitcoini plokiahela väga turvaliseks.

QR-koodid

Bitcoiniga seotud populaarne kujutis on QR-kood. QR-koodid on rühm mustvalgeid ruute, mis sarnanevad vöötkoodidega. Vöötkoodid on rida ridu ja QR-koodid on ruutude ruudustik. Bitcoin kasutab QR-koode, sest need suudavad väikeses ruumis rohkem teavet salvestada ja kaamera, näiteks nutitelefon, suudab neid lugeda. Bitcoini märkmel olevad kaks QR-koodi on avalik ja privaatne aadress ning neid saab skaneerida mitmete veebipõhiste vahenditega.

Vahetused

Igaüks Bitcoini võrgus on võrdne ja kõik aadressid on võrdsed. Kõik tehingud võivad toimuda ainult peer'ilt peer'ile, kuid nende tehingute lihtsustamiseks on olemas hulk saite. Neid saite nimetatakse börsideks. Vahetused pakuvad vahendeid Bitcoiniga kauplemiseks. Mõned võimaldavad Bitcoini ostmist väliskontodelt ja teised võimaldavad kauplemist teiste krüptograafiapõhiste valuutadega nagu Bitcoin. Enamik börse pakub ka põhilist "rahakoti" teenust.

Rahakotid

Rahakotid pakuvad mugavat võimalust jälgida kõiki kasutaja avalikke ja privaatseid aadresse. Kuna aadressid on pseudoanonüümsed, võib igaühel olla nii palju aadresse kui ta tahab.^[] See on kasulik, kui tegemist on mitme inimesega, kuid mitme konto haldamine võib muutuda keeruliseks. Rahakott hoiab kogu seda teavet mugavas kohas, täpselt nagu tõeline rahakott. Rahakoti varukoopia takistab bitcoinide "kaotamist".

Paberkandjal trükitav bitcoini rahakott, mis koosneb ühest bitcoini aadressist vastuvõtmiseks ja vastavast privaatvõtmest kulutamiseks.


Tegelik bitcoini tehing veebipõhisest krüptovaluutavahetusportaalist riistvara rahakotti.

Populaarsus

Bitcoini vastuvõtmine ja kasutamine kasvab igal aastal jätkuvalt palju. Alates 2012. aastast on Bitcoin pälvinud peavoolumeedia tähelepanu; üks viis on 2017. aasta mais loodud WannaCry lunavara. Vastuvõtu kasv ei ole toimunud mitte ainult tarbijate, vaid ka paljude ettevõtete jaoks, kes soovivad kasutada kõiki Bitcoini eeliseid. Aastatuhandeaastaste seas olid krüptovaluutad 2018^[]. aasta märtsis 1000 ameeriklase seas läbi viidud uuringus populaarne valik, millesse investeerida 10 000 dollarit. 2018. aasta märtsis läbi viidud uuringust selgus täpsemalt, et 9,19% aastatuhandeaastastest (18-34) investeeriks 10 000 dollarit krüptovaluutadesse, võrreldes 4,04% X-generatsiooni (35-54) ja 3,08% beebibuumi (55+) esindajatega. huvitav on, et Bitcoin on endiselt kaugelt kõige populaarsem valik, millele järgnevad Ethereum ja Litecoin. Täpsemalt öeldes ütles 76% uuringus osalenud Millennials, et nad investeeriksid 10 000 dollarit Bitcoini, 12% Ethereumi ja 12% Litecoini. Kuigi reaalajas hind ja kauplemine Bitcoiniga varieerub vastavalt turunõudlusele.

Kriitika

Bitcoini on sageli kritiseeritud selle ebastabiilse hinna, võrgu suure elektritarbimise ja kõrgete tehingutasude pärast. Lisaks on seda kritiseeritud selle eest, et sellel on ühiseid omadusi Ponzi- ja püramiidskeemidega.