Keiser Bidatsu – Jaapani 30. keiser, biograafia ja valitsemisajad
Keiser Bidatsu (敏達天皇, Bidatsu-tennō, traditsiooniliselt 538–585) oli Jaapani 30. keiser vastavalt traditsioonilisele järjekorrale. Tema eluaastad ja valitsemisaeg (tavapäraselt antud aastad 572–585) pärinevad peamiselt varastest Jaapani kroonikates — eelkõige Kojiki ja Nihon Shoki —, kuid nende täpsus on kaasaegsete ajaloolaste hinnangul piiratud.
Elulugu ja päritolu
Bidatsu ühildub traditsiooni järgi Yamato dünastia varasemate valitsejatega. Temast on säilinud vaid napp informatsioon: kronikad mainivad ta kuuluvust kuningliku suguvõsa hulka ja side varasemate keisritega. Paljud detailid tema sünni, pere ja varajase elu kohta on ebakindlad või esitatud hilisemas käsikirjalises traditsioonis.
Valitsemisajal valitsev olukord
Bidatsu ajajärk jääb 6. sajandi keskpaika — perioodi, mida ajaloolased nimetavad Asuka eelajaks või Asuka-ajastiku alguseks. See oli aeg, mil Jaapanis toimusid olulised kultuurilised ja usulised muutused: budism oli 6. sajandi keskel mandri-Hiinast ja Koreast jõudnud Jaapanisse ning tekitas sisepoliitilisi pingeid. Suuremad suguvõsad, eelkõige Soga ja Mononobe, kujunesid vastandlikeks jõududeks — Soga toetas budismi levikut, Mononobe nõudis traditsioonilist šintoismi ning sõjaväelist vastupanu mandri mõjule.
Kuigi konkreetseid reforme Bidatsu nimega tihti ei seostata, peetakse tema valitsemisperioodi oluliseks etapiks, mille jooksul kasvas keskvalitsuse mõju ja intensiivistus suguvõsade omavaheline võimuvõitlus. Sogade kasvav mõjualdis positsioon sai lähiaastatel otsustavama tähenduse Jaapani poliitikas.
Surm, järglus ja pärand
Bidatsu surmast on varakroonikates vähe andmeid; traditsiooniliselt märgitakse tema surma umbes 585. aastal. Mõned allikad viitavad, et laialdasem haiguspuhang (näiteks rõugete või muu epideemia) võis kaasa aidata tema surmale, kuid täpne põhjus ei ole kinnitatud. Pärast tema surma järgnes troonile traditsiooniliste loetelute kohaselt keiser Yomei.
Bidatsu pärand on peamiselt seotud tema valitsemisaja ajastikuolukorraga: tema aeg oli osa pikemast protsessist, mille käigus budism võttis Jaapanis jalgu alla ja suured suguvõsad — eriti Soga — tugevnesid, mõjutades tulevikus oluliselt riigi poliitilist arengut. Samuti on tema käesolev positsioon näide sellest, kui palju varajase Jaapani valitsejate elulugudes segunesid fakt ja hilisematest allikatest lähtuv legend.
Allikad ja usaldusväärsus
Peamised teavet andvad allikad on 8. sajandi kroonika Kojiki ja 720. aastal koostatud Nihon Shoki, mis koondasid ja standardiseerisid varasemaid lugusid. Nende tekstide eesmärk ei olnud alati rangelt ajalooline dokumenteerimine tänapäevases mõistes, mistõttu paljusid üksikasju (sh täpseid sünni- ja surmaaastaid ning sündmuste kronoloogiat) käsitletakse kaasaegses teaduses ettevaatlikult. Ka varasemate keisrite nimed ja järjekord fikseeriti lõplikult alles keiser Kammu valitsemisajal, mis tähendab, et osa varajasest kronoloogilisest järjestusest võib olla hilisemate poliitiliste ja ideoloogiliste vajaduste poolt mõjustatud.
Traditsiooniline ajalugu
Ajaloolased peavad üksikasju keiser Bidatsu elu kohta tõenäoliselt legendaarseks, kuid tõenäoliseks. Nimi Bidatsu-tennō loodi talle postuumselt hilisemate põlvkondade poolt.Ta oli keiser Kimmei teine poeg. Tema ema Ishi-hime oli keiser Senka tütar.
Tema palee Yamato provintsis kandis nime Osada no Miya of Iware.
Kuigi tal oli palju lapsi, ei saanud ükski neist kunagi keisriks. Gukanshō andmetel oli Bidatsul neli keisrinna ja 16 keiserlikku last (6 poega ja 10 tütart).
Bidatsu elu sündmused
Kimmei 15. valitsemisaastal nimetati Bidatsu kroonprintsiks.
Kimmei 32. valitsemisaastal (572) suri keiser ja tema järeltulijaks sai Bidatsu. See kinnitati tseremooniatega.
Bidatsu valitsemisaega iseloomustasid võimuvõitlused budismi üle. Bidatsu õukonna kaks kõige tähtsamat meest olid Soga no Umako ja Mononobe no Moriya. Soga toetas budismi levikut, Moriya aga tahtis seda peatada.
Bidatsu kannatas tundmatu haiguse all, mis vaevas teda haavanditega. Tõenäoliselt oli ta esimene Jaapani kuninglik rõugete ohver.
Bidatsu 14. valitsemisaastal (585) suri ta ja õigusjärglus (senso) läks üle tema nooremale poolvennale, kes sai tuntuks kui keiser Yōmei.
Pärast tema surma
Keiserliku majapidamise agentuuri andmetel on keisri viimane puhkepaik savist hauakambris (kofun). Bidatsut austatakse šintoistlikus mälestuspaika (misasagi), mis on seotud matmispaiga.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli keiser Bidatsu?
V: Keiser Bidatsu oli Jaapani 30. keiser traditsioonilise järjestuse järgi.
K: Millal algas ja millal lõppes keiser Bidatsu valitsemisaeg?
V: Keiser Bidatsu valitsemisaeg algas 572. aastal ja lõppes 585. aastal.
Küsimus: Kas keiser Bidatsu elu- või valitsemisaja kohta on kindlaid kuupäevi?
V: Keiser Bidatsu elu- või valitsemisaja kohta ei ole kindlaid kuupäevi.
K: Millal kinnitati varaste keisrite nimed ja järjestus "traditsiooniliseks"?
V: Varasemate keisrite nimed ja järjestus kinnitati "traditsiooniliseks" alles keiser Kammu valitsemisajal.
K: Kes oli keiser Kammu?
V: Keiser Kammu oli Yamato dünastia 50. monarh.
K: Kui kaua valitses keiser Bidatsu?
V: Keiser Bidatsu valitses 13 aastat, aastatel 572-585.
K: Milline on Jaapani keisrite traditsiooniline järjestus?
V: Jaapani keisrite traditsiooniline järjestus on järjekord, milles nad troonile tõusid, alustades keiser Jimmust.
