Keiser Richū — Jaapani 17. keiser ja võimalik Kuningas San
Keiser Richū (履中天皇, Richū-tennō) oli Jaapani 17. keiser traditsioonilise järjestuse järgi. Ajaloolased peavad paljusid üksikasju keiser Richū elust ja valitsemisest osaliselt legendaarseks, kuid selle isiku olemasolu ja mõned sündmused tema elus on üldiselt tõenäolised. Nimi Richū-tennō anti talle postuumselt hilisemate põlvkondade poolt, nagu juhtus paljude varaste Jaapani keisritega.
Allikad ja ajalooline usaldusväärsus
Peamised Jaapani varase ajalooga seotud kirjalikud allikad on 8. sajandil kogutud teosed, eelkõige Kojiki ja Nihon Shoki; need annavad järjekorra ja biograafilisi andmeid varaste keisrite kohta, kuid sisaldavad ka mütoloogilisi elemente. Seetõttu on detailsed kuupäevad ja paljud üksikasjad Richū kohta ebakindlad. Traditsioonilised keisrite nimed ja nende järjestus kinnistusid ametlikult alles palju hiljem — keiser Kammu valitsemise ajal — ning varasemate valitsejate elulood on sageli rekonstrueeritud tagantjärele.
Suhted mandri-Hiinaga ja võimalik seos kuningas Saniga
Mõned kaasaegsed ajaloolased juhivad tähelepanu võimalikule ühendusele rikastele Jaapani valitsejatele ja Hiina allikustes mainitud Wa-riikide juhtidega. Eriti on arvatud, et keiser Richū võis olla sama isik, keda Hiina allikates nimetatakse kuningas San-iks. Hiina Songi dünastia (Liu Song) kronikad märgivad, et Wa'lt saabus 5. sajandi esimesel poolel mitu saadetist — näiteks 421. ja 425. aastal — ning need andmed sobivad kronoloogiliselt varaste Jaapani valitsejate pärusmaaga. Kui see seos on õige, annab see olulist tõendit varase diplomaatia kohta mandri-Hiinaga ja Wa (vanajapani) poliitiliste suhete olemasolu kohta.
Järglus, pärand ja hauakohad
Traditsiooni järgi järgnes Richū-le troonil tema noorem vend. Nimetused, pärimine ja trooni vahetused kirjeldatakse peamiselt hilisemas kirjalikus traditsioonis, mistõttu täpne perekondlik dünaamika jääb osaliselt ebaselgeks. Ka Richū reaalne hauakohaks peetav paik ei ole teaduslikult üksmeelselt kinnitatud; paljude varaste keisrite hiidkalmud (kofun’id) on seotud legendaarsete valitsejatega, kuid neid ei ole alati uuritud täies mahus, kuna keiserlikke haudu ja arheoloogilisi asupaiku käsitletakse sageli rangete piirangutega.
Miks Richū-st räägitakse edasi?
- Ajalooline tähtsus: isegi kui paljud detailid on segased, on Richū nimi osa Jaapani traditsioonilisest valitsejate jadas, mis on aluseks riigi varase ajaloo mõistmisele.
- Mandri-ühendused: võimalik vastastikune kontaktsuhe Hiinaga (saatkonnad Songi dünastiasse) näitab, et 5. sajandi Jaapanil oli suhtlust mandriga ja osaliselt ka diplomaatilisi suhteid.
- Allikate läbitungimine: Richū ja temaga seotud sündmused illustreerivad, kuidas ajaloolased kombineerivad Jaapani sisemisi kroonikatekste ja Hiina arhiivikirjeid, et luua usaldusväärsemaid rekonstruktsioone varasemast ajaloost.
Kokkuvõttes jääb keiser Richū isik ajalooliselt osaliselt mütoloogiliseks, kuid olemasolevad kirjanduslikud ja mandri-Hiina allikad teevad tema olemasolu ning mõningate diplomaatiliste tegevuste tõenäoliseks. Täpsemad järeldused sõltuvad edaspidisest arheoloogilisest ja tekstikriitilisest uurimisest.
Traditsiooniline ajalugu
Nihonshoki ja Kojiki järgi oli ta keiser Nintoku esimene poeg.
Richūl oli kaks poega, kuid talle järgnes troonil tema vend, kes sai tuntuks kui keiser Hanzei. Hanzei troonile asumine möödus Richū kahest pojast. Muid üksikasju on säilinud vähe.
Kaks Richū pojapoega jõudsid troonile keiser Kenzō ja keiser Ninkeni nime all.
Richū elu sündmused
Richū elu- ja valitsemisaja sündmustest on teada väga vähe. Enne 29. monarhi, keiser Kimmei valitsemisaega on uurimiseks saadaval vaid piiratud teave.
Oma kuuendal valitsemisaastal suri Richū.
Pärast tema surma
Selle keisri ametlik nimi pärast tema surma (tema postuumselt saadud nimi) seadustati mitu sajandit pärast Richūle omistatud eluiga.
Keiserliku majapidamise agentuuri andmetel on keisri viimane puhkepaik Sakais asuvas savist hauakambris (kofun). Richūd austatakse šintoistlikus mälestussalmis (misasagi), mis on seotud matmispaiga.
Arvatakse, et see on keiser Richū hauaküngas Sakais.
Seotud leheküljed
- Jaapani keiser
- Jaapani keisrite nimekiri
- Jaapani keiserlik sugupuu
- Kofuni periood
Küsimused ja vastused
K: Kes oli keiser Richū?
V: Keiser Richū oli Jaapani 17. keiser traditsioonilise järjestuse järgi.
K: Mida on tema elust teada?
V: Üksikasjad keiser Richū elu kohta on tõenäoliselt legendaarsed, kuid tõenäolised. Tema nimi loodi postuumselt hilisemate põlvkondade poolt ja mõned teadlased samastavad teda lauluraamatu kuningas Saniga.
K: Millal saatis ta sõnumitoojad Songi dünastiasse?
V: Kuningas San, kelleks arvatakse olevat keiser Richū, saatis vähemalt kaks korda, aastatel 421 ja 425, saadikuid Songi dünastiale.
K: Kes oli tema järeltulija?
V: Tema järeltulija oli tema noorem vend.
K: Kas tema elu või valitsemisajaga on seotud mingeid kindlaid kuupäevi?
V: Selle keisri elu- või valitsemisajaga ei saa seostada mingeid kindlaid kuupäevi.
K: Millal kinnitati varaste keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjestus "traditsiooniliseks"?
V: Varasemate keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjestus kinnitati "traditsiooniliseks" alles keiser Kammu valitsemisajal, kes oli Yamato dünastia 50. monarh.
