Keiser Richū (履中天皇, Richū-tennō) oli Jaapani 17. keiser traditsioonilise järjestuse järgi. Ajaloolased peavad paljusid üksikasju keiser Richū elust ja valitsemisest osaliselt legendaarseks, kuid selle isiku olemasolu ja mõned sündmused tema elus on üldiselt tõenäolised. Nimi Richū-tennō anti talle postuumselt hilisemate põlvkondade poolt, nagu juhtus paljude varaste Jaapani keisritega.
Allikad ja ajalooline usaldusväärsus
Peamised Jaapani varase ajalooga seotud kirjalikud allikad on 8. sajandil kogutud teosed, eelkõige Kojiki ja Nihon Shoki; need annavad järjekorra ja biograafilisi andmeid varaste keisrite kohta, kuid sisaldavad ka mütoloogilisi elemente. Seetõttu on detailsed kuupäevad ja paljud üksikasjad Richū kohta ebakindlad. Traditsioonilised keisrite nimed ja nende järjestus kinnistusid ametlikult alles palju hiljem — keiser Kammu valitsemise ajal — ning varasemate valitsejate elulood on sageli rekonstrueeritud tagantjärele.
Suhted mandri-Hiinaga ja võimalik seos kuningas Saniga
Mõned kaasaegsed ajaloolased juhivad tähelepanu võimalikule ühendusele rikastele Jaapani valitsejatele ja Hiina allikustes mainitud Wa-riikide juhtidega. Eriti on arvatud, et keiser Richū võis olla sama isik, keda Hiina allikates nimetatakse kuningas San-iks. Hiina Songi dünastia (Liu Song) kronikad märgivad, et Wa'lt saabus 5. sajandi esimesel poolel mitu saadetist — näiteks 421. ja 425. aastal — ning need andmed sobivad kronoloogiliselt varaste Jaapani valitsejate pärusmaaga. Kui see seos on õige, annab see olulist tõendit varase diplomaatia kohta mandri-Hiinaga ja Wa (vanajapani) poliitiliste suhete olemasolu kohta.
Järglus, pärand ja hauakohad
Traditsiooni järgi järgnes Richū-le troonil tema noorem vend. Nimetused, pärimine ja trooni vahetused kirjeldatakse peamiselt hilisemas kirjalikus traditsioonis, mistõttu täpne perekondlik dünaamika jääb osaliselt ebaselgeks. Ka Richū reaalne hauakohaks peetav paik ei ole teaduslikult üksmeelselt kinnitatud; paljude varaste keisrite hiidkalmud (kofun’id) on seotud legendaarsete valitsejatega, kuid neid ei ole alati uuritud täies mahus, kuna keiserlikke haudu ja arheoloogilisi asupaiku käsitletakse sageli rangete piirangutega.
Miks Richū-st räägitakse edasi?
- Ajalooline tähtsus: isegi kui paljud detailid on segased, on Richū nimi osa Jaapani traditsioonilisest valitsejate jadas, mis on aluseks riigi varase ajaloo mõistmisele.
- Mandri-ühendused: võimalik vastastikune kontaktsuhe Hiinaga (saatkonnad Songi dünastiasse) näitab, et 5. sajandi Jaapanil oli suhtlust mandriga ja osaliselt ka diplomaatilisi suhteid.
- Allikate läbitungimine: Richū ja temaga seotud sündmused illustreerivad, kuidas ajaloolased kombineerivad Jaapani sisemisi kroonikatekste ja Hiina arhiivikirjeid, et luua usaldusväärsemaid rekonstruktsioone varasemast ajaloost.
Kokkuvõttes jääb keiser Richū isik ajalooliselt osaliselt mütoloogiliseks, kuid olemasolevad kirjanduslikud ja mandri-Hiina allikad teevad tema olemasolu ning mõningate diplomaatiliste tegevuste tõenäoliseks. Täpsemad järeldused sõltuvad edaspidisest arheoloogilisest ja tekstikriitilisest uurimisest.
