Kojiki: Vanaim Jaapani tekst ja šintoismi mütoloogia (712 pKr)

Kojiki (712) — vanim Jaapani tekst: põnev ülevaade šintoismi mütoloogiast, keisrite legendidest ja Amaterasu pärandist. Lugemine jaapani ajaloohuvilisele.

Autor: Leandro Alegsa

14-10-2025

Kojiki ehk Furukotofumi (古事記), mida inglise keeles sageli nimetatakse ka "Records of Ancient Matters", on vanim Jaapanis teadaolev säilinud tekst. Tekst valmis ja anti välja 712. aastal pKr emantsipeeritult keisrinna Gemmeile, kelle korraldusel kogusid ja koostasid materjali ametnikud ning kõnelejad. Kojiki ühendab Jaapani mütoloogia, šintoismi uskumused ning varaseid rahvapärimusi ja keisrite ametlikke genealoogiaid: raamatus on segunenud lood jumalate, loomisepõhiste müütide ja mitmete varajaste keisrite legendid. Seetõttu on sageli raske eristada tekstis puhtalt ajaloolist teavet ja sümboolseid-legendaarseid kujutisi; traditsiooni kohaselt pärinevad Jaapani keisrid päikesejumalanna Amaterasust, mis on üks peamisi kirjeldusi, mida Kojiki edasi annab.

Sünniloome, autorid ja struktuur

Kojiki koostamine toimus valitseva õukonna tellimusel. Teksti vormistas ametlikku kuju andes peamise kirjaliku töö Ō no Yasumaro, kes kasutas selleks suuliselt edasi antud materjali — eelkõige mälutraditsioone, mida oli meelde jätnud ja esitanud kuulsaks peetud mälutraditsiooni valdaja Hieda no Are. Tekst anti kokku 712. aastal. Kojiki jaguneb traditsiooniliselt kolmeks osaks ehk "maki": kamitsumaki (jumalate ajastu ja loomislood), nakatsumaki (jumalate järeltulijate ja varajaste valitsejate lood) ning shimotsumaki (hilisemate keisrite saagad ja sündmused). Raamatus on nii poeetilisi müüte (näiteks Izanagi ja Izanami, Amaterasu ja Susanoo, Yamata no Orochi) kui ka keisrite päritolu ja järeltulijate nimekirjad, mis kinnitavad keisrite järelsuhet jumaliku päritoluga.

Keel ja kirjaoskus

Tekstile esineb sageli väide, et Kojiki on "kirjutatud hiina keeles". See vajab täpsustamist: Kojiki on kirjaoskuslikus vormis koostatud, kasutades hiina märke, kuid neid märki kasutati peamiselt jaapani häälduse edastamiseks (tuntud kui man'yōgana), mitte otseselt hiina grammatika ja tähenduse loogikaga. Teisisõnu, hiina keele tundja ei saa Kojiki otse loetuna aru ilma vanajaapani keele taustata, sest märgid töötavad peamiselt helide märkimiseks ja tekst järgib jaapani sõnajärge ja morfoloogiat. See muudab teksti tänapäeva lugeja jaoks keerukaks: vanajaapani keele vormid, man'yōgana kasutus ja hilisemad grammatikaerinevused nõuavad erioskusi ja kommentaare.

Tähendus ja mõju

Kojiki on šintoismile, Jaapani kultuuri ja rahvuslikule identiteedile ülitähtis allikas. See on olnud aluseks keisririigi legitiimsuse mõtestamisele, sest tekst esitab keisrite sugupuu kui jumaliku õigeuse jätkumist. Lisaks on Kojiki rikas allikas folkloristika, religiooniajaloo ja varakeelse kirjanduse uurimiseks. Tema tähtsust tõstsid esile ka Edo-perioodi kokugaku (rahvuslike tekstide uurimise) teadlased, kellest kuulsaim on Motoori Norinaga, kes koostas üksikasjalikke kommentaare ja tõlgendusi.

Teksti säilimine ja tõlgendused

Algsest 712. aasta koopiaid pole enam säilinud; tänapäeval kasutatavad väljaanded põhinevad hilisematest käsikirjade koopiatest ja redaktsioonidest. Teksti tõlgendamine on olnud ja on jätkuvalt akadeemilise debati objekt: ajaloolased, filoloogid ja usuteadlased üritavad eristada mütoloogilisi kujundeid tegelikust ajaloost ja selgitada, kuidas tekst peegeldab 8. sajandi poliitilisi ja ideoloogilisi vajadusi. Kojiki on tõlgitud ja kommenteeritud mitmesse tänapäevasesse keelde ning seda uuritakse nii kirjandusliku pärandi kui ka religioosse repertooorina.

Kokkuvõtlikult on Kojiki unikaalne dokumendikogum, mis ühendab müüti ja mälestust; see toimib nii religioosse kanonina šintoismi traditsioonis kui ka hindamatu allikana Jaapani varase keele, mõtlemise ja riikliku eneseesituse uurimiseks.

Jaotised

Kojiki on jagatud kolmeks osaks: Kamitsumaki (上巻, "esimene köide"), Nakatsumaki (中巻, "keskmine köide") ja Shimotsumaki (下巻, "alumine köide").

Kamitsumaki, tuntud ka kui Kamiyo no Maki (神代巻, "Jumalate ajastu köide"), sisaldab Kojiki eessõna. See räägib Jaapani mütoloogia esimestest jumalatest, Izanagist ja Izanamist. Need on jumalad, kes lõid maailma. See köide räägib ka erinevate jumalate sünnist kamiyo perioodil ehk jumalate ajastul. Kamitsumaki kirjeldab ka legende Jaapani loomisest. Selles kirjeldatakse, kuidas Ninigi-no-Mikoto, Amaterasu pojapoeg, tuli taevast alla Kyūshūsse ja sai Jaapani kuningliku liini esivanemaks. Selle legendi kohaselt peetakse teda keiser Jimmu vanaisaks.

Nakatsumaki algab esimese keisri Jimmu looga ja sellega, kuidas ta Jaapanit vallutas. Köide lõpeb 15. keisri Ōjiniga. Teise kuni üheksanda keisri valitsemisajast ei ole palju kirjutatud; mainitakse ainult nende nimesid ja nende erinevate järglaste nimesid ning mõned muud üksikasjad. Nende saavutusi ei mainita. Paljud selles köites esitatud lood on mütoloogilised ja puuduvad tõendid, mis viitaksid nende ajaloolisele täpsusele. Hiljutised uurimused toetavad arvamust, et need keisrid on välja mõeldud selleks, et lükata Jimmu valitsemisaeg edasi aastasse 660 eKr.

Shimotsumaki kirjeldab 16.-33. keisreid. Erinevalt kahest teisest köitest ei sisalda see palju viiteid jumalatele. Inimmaailma ja jumalate vaheline suhtlus on esimeses ja teises köites väga silmapaistev, kuid mitte selles köites. Ka teave 24.-33. keisrite kohta on suures osas puudu.

Seotud leheküljed

Nihon Odai Ichiran
Nihon Shoki

Küsimused ja vastused

K: Mis on kožiki?

V: Kojiki ehk Furukotofumi on vanim Jaapanis teadaolev raamat, mis on kirjutatud 712. aastal pKr ja pühendatud keisrinna Gemmeile. See on raamat Jaapani mütoloogiast (šintoistlikust), legendidest, lauludest, genealoogiatest, suulistest traditsioonidest ja poolajaloolistest kirjeldustest kuni 641. aastani eKr.

K: Milline on Kojiki sisu?

V: Kojiki hõlmab mitmesuguseid teemasid, nagu Jaapani mütoloogia (shintoistlik), legendid, laulud, genealoogiad, suulised traditsioonid ja poolajaloolised kirjeldused.

K: Kellele on Kojiki pühendatud?

V: Kojiki on pühendatud keisrinna Gemmeile.

K: Kellelt pärinevad Jaapani keisrid Kojiki legendi järgi?

V: Legendi kohaselt põlvnevad kõik Jaapani keisrid päikeseparuness Amaterasust.

K: Kas Kojiki legendidest on raske eristada tegelikke osi?

V: Jah, on raske aru saada, millised osad Kojikis on tõelised ja millised legendid.

K: Mis keeles on Kojiki kirjutatud?

V: Kojiki on kirjutatud hiina keeles, kuid jaapanlased kirjutasid seda hiina tähtede häälduse, mitte aga nende tähenduse järgi.

K: Kas inimene, kes oskab lugeda hiina keelt, saab Kojiki lugeda?

V: Ei, inimene, kes oskab lugeda hiina keelt, ei saa Kojiki lugeda, kui ta ei oska ka jaapani keelt, sest Kojiki sisaldab palju jaapani nimesid ja mõningaid väljendeid.