Keisrinna Jingū — Jaapani legendaarne regent ja müütide tegelane

Keisrinna Jingū (神功天皇, Jingū-tennō), tuntud ka kui keisrinna-konsorts Jingū (神功皇后, Jingū-kōgō) oli Jaapani legendaarne keisrinna. Kuigi tema nimi kuulus kunagi traditsioonilisse pärimisjärjekorda, peetakse teda nüüd regendiks.

Ajaloolased peavad keisrinna Jingū elu üksikasju müüdiks ning nimi Jingū-tennō loodi tema jaoks postuumselt hilisemate põlvkondade poolt.

Selle keisrinna elu- ja valitsemisajale ei saa määrata kindlaid kuupäevi. Varasemate keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjekord kinnitati "traditsiooniliseks" alles keiser Kammu valitsemisajal, kes oli Yamato dünastia 50. monarh.

Allikad ja pärimus

Peamised teavikud Jingū loo kohta on varauusaja Jaapani kronikad, eelkõige Kojiki ja Nihon Shoki. Need tekstid ühendavad ajaloolist mälu ja mütoloogiat ning kujutavad Jingūt kui mõjuvõimsat naist, kes mängis tähtsat rolli keisrikoja asjus. Kuna kronikad kirjutati mitu sajandit pärast sündmuste väidetavat toimumist, on nende faktipõhisus piiratud ja paljud detailid on tulvil legendistlikku täiendust.

Legendid ja müüdid

Üks tuntumaid legende räägib, et Jingū vallutas Koreas paiknenud riigi (traditsioonilises loos sageli Silla või selle eeskujud) sama ajal, kui ta oli rase — seega sünnitas ta hiljem oma poja, keda peeti hiljem keisriks. Selline võitlus- ja rännakulugu on tähtis osa tema müütilisest kuvandist, kuid puuduvad sõltumatud ajaloolised tõendid, mis kinnitaksid sellist ekspeditsiooni või vallutust.

Legendides esineb ka motiiv, et Jingū tegutses regendina — ta juhtis riiki pärast abikaasa surma kuni oma järglase täisealiseks saamiseni. Selline regentsus kuvab teda oskusliku poliitiku ja sõjalise juhtina ning illustreerib, kuidas Jaapani varajases kroonikas naiste positsioon mõnikord kujutati olulisena.

Ajalooline tõlgendus

Kaasaegsed ajaloolased ja arheoloogid käsitlevad Jingūt peamiselt müütilise tegelasena. Tema nimele ja tema väidetavale valitsemisajale ei saa liita usaldusväärseid kronoloogilisi kuupäevi. Kuni varajase keskajani loodud "traditsiooniline" keisrite loetelu kinnistati alles palju hiljem, ja mõned varasemad nimekirjad sisaldasid legendaarseid figure, kelle tegelik eksistents on küsitav.

Arheoloogilised leiud varajasest Yamato-ajastust (kuni Kofuni perioodi hiigelhautised jm) näitavad küll tugevat keskkondlikku ja poliitilist koondumist Jaapani saartele, kuid üksikute müütiliste isikute otsene identifitseerimine ei ole usaldusväärne. Seetõttu peetakse Jingū lugu pigem kultuuriliseks ja poliitiliseks pärandiks kui kindlaks ajalooliseks faktiks.

Kultuuriline pärand ja tähendus

Hoolimata ajaloolisest ebakindlusest on Jingū sümboliks paljudele kunstilistele, religioossetele ja rahvapärimuse väljendustele. Teda austatakse mitmetes Shinto pühakojades ning tema legendi on kasutatud kirjanduses, näidendis, pildikunstis ja rahvapärimuses. Mõningatel ajaperioodidel, näiteks modernses Jaapanis 19. ja 20. sajandil, kasutati tema kujutist ka riiklikes ideoloogias ja rahvuslikus narratiivis.

Tänapäeval on keisrinna Jingū teema uurimisobjektiks nii ajaloolastele kui ka kultuuriloolastele. Tema lugu annab ülevaate sellest, kuidas müüdid ja poliitika on üksteist mõjutanud ning kuidas rahvuskroonikad kujundavad kollektiivset mälu.

Kokkuvõte

Keisrinna Jingū on Jaapani varase pärimuse üks tuntumaid ja vastuolulisemaid tegelasi. Ta esineb riiklikus traditsioonis kui võimas regent ja sõjaline juht, ent tänapäevane teadus vaatleb teda peamiselt müütilise ja kultuurilise figuurina. Tema lugu jääb oluliseks osaks Jaapani ajaloo- ja kultuuripärandist ning pakub materjali nii rahvaluulele, kunstile kui ka teaduslikule uurimisele.

Jingū elu sündmused

Piiratud teave Jingū kohta ei tähenda, et sellist inimest poleks kunagi eksisteerinud. Enne 29. monarhi, keiser Kimmei valitsemisaega on uurimiseks saadaval väga vähe teavet.

Pärast Chūai surma oli Jingū Sumiyoshi-jinja oraakli järgi ka regent, kuni tema poeg oli piisavalt vana, et saada keisriks.

Pärast tema surma

Selle keisrinna ametlik nimi pärast tema surma (tema postuumselt saadud nimi) legaliseeriti mitu sajandit pärast Jingūle omistatud eluiga.

Keiserliku majapidamise agentuuri andmetel on keisrinna viimane puhkepaik savist hauakambris (kofun). Jingūd austatakse Nara šintoistlikus mälestussalves (misasagi).

• 1883: Keisrinna Jingū oli esimene portree ja esimene naine, kes kujutati Jaapani paberraha peal; Edoardo Chiossone loodud Jingū kujutis on siiski kujutluspilt.

Sajanditel enne Meiji-perioodi oli Jingū traditsioonilise järjestuse kohaselt 15. Jaapani keisririigi valitseja. Nüüdseks on Jingū nimi aga Jaapani keisrite ametlikust nimekirjast välja jäetud. Jingū poeg, keiser Ōjin, loetakse tänapäeval 15. keisriks pärimisjärjekorras.

Jingū on kujutatud Meiji-aegsel paberrahal - umbes 1880ndatel aastatel.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli keisrinna Jingū?

K: Kas tema elu ja valitsemise kohta on ajaloolisi tõendeid?

K: Millal kinnitati varaste keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjestus?

K: Mis on keisrinna Jingū postuumselt saadud nimi?

K: Kuidas teda tänapäeval peetakse?

K: Kas ta kuulus kunagi traditsioonilise troonipärimuse hulka?

Otsing