Farrokh Bulsara (5. september 1946 - 24. november 1991), paremini tuntud kui Freddie Mercury, oli Briti laulja, laulukirjutaja, plaadiprodusent ja rokkbändi Queen laulja. Teda peetakse üheks suurimaks lauljaks rokkmuusika ajaloos, ta oli tuntud oma ekstravagantse lavalise isikupära ja nelja oktaavi ulatusega häälega. Mercury kirjutas Queeni jaoks arvukalt hitte, sealhulgas "Bohemian Rhapsody", "Killer Queen", "Somebody to Love", "Don't Stop Me Now", "Crazy Little Thing Called Love" ja "We Are the Champions". Ta tegi Queeniga esinedes ka soolokarjääri ning oli aeg-ajalt teiste artistide produtsendiks ja külalismuusikuks.
Ta moodustas 1970. aastal koos kitarristi Brian May, bassisti John Deaconi ja trummar Roger Tayloriga Queen'i. Mercury suri 1991. aastal 45-aastaselt AIDSi tüsistuste tõttu, olles päev enne oma surma kinnitanud, et oli haiguse saanud. 1992. aastal anti Mercuryle postuumselt Brit Award for Outstanding Contribution to British Music ning Londonis Wembley staadionil toimus austuskontsert. Queen'i liikmena võeti ta 2001. aastal Rock and Roll Hall of Fame'i, 2003. aastal Songwriters Hall of Fame'i ja 2004. aastal UK Music Hall of Fame'i liikmeks. 2002. aastal oli ta BBC 2002. aasta 100 parima briti küsitluses 58. kohal. Teda on pidevalt valitud üheks popmuusika ajaloo suurimaks lauljaks.
Varajane elu ja haridus
Freddie Mercury sündis 5. septembril 1946 Stone Townis, Sansibari saarel (tänapäeval osa Tansaaniast) pärsia-parsi perekonnas. Tema sünninimi oli Farrokh Bulsara. Lapsena veetis ta mitmeid aastaid Indias, kus õppis internaatkoolis St. Peter's Schoolis, kus ta sai esimese muusikalise hariduse ja mängis kitarris ning klaverit. 1964. aastal kolis perekond Londonisse. Freddie õppis hiljem kunstikõrgkoolis (Ealing Art College), kus ta omandas graafilise disaini oskusi — oskused, mis kajastusid hiljem Queeni visuaalses kujunduses (näiteks bändi logo kujundamisel).
Muusikaline karjäär ja Queeni tõus
Queen loodi ametlikult 1970. aastal, kuid bändi eellane oli varasem ansambel “Smile”, kus mängisid Brian May ja Roger Taylor. Mercury lisandus ning tema vokaalne ulatus, lavaline domineerimine ja laulukirjutajateanne muutusid kiiresti bändi tunnusmuselementideks. Queen avaldas esimese plaadi “Queen” 1973. aastal ning järgnevate aastate jooksul tuli rida edukaid albumeid, sealhulgas Sheer Heart Attack (1974) ja A Night at the Opera (1975), mille tippteoseks kujunes “Bohemian Rhapsody” — mitmeosalise laulu ja innovaatilise muusikavideoga lugu, mis kindlustas Queeni rahvusvahelise kuulsuse.
Mercury oli bändis nii peamine laulja kui ka üks põhilisi laulukirjutajaid ja lavakujunduse eestvedaja. Tema oskus kombineerida teatraalsust, meloodiat ja kompleksseid harmooniaid andis Queeni helile erilise identiteedi. Bändi hittide hulka kuuluvad ka “We Will Rock You”, “We Are the Champions”, “Somebody to Love”, “Killer Queen”, “Don’t Stop Me Now”, “Crazy Little Thing Called Love” jpt.
Soolotööd ja koostööd
Freddie tuli tuntuks ka sooloartistina. 1985. aastal ilmus tema sooloalbum Mr. Bad Guy, kus ta katsetas disko-, pop- ja tšellomaterjalidega. Möödunud aastatel tegi ta ka silmapaistva koostöö töö operatiivka Maria Montserrat Caballéga — album Barcelona (1988) kombineeris operi- ja rokkmuusikat ning laul “Barcelona” sai hiljem Barcelonaga seotud spordi- ja kultuurisündmuste sümboliks.
Lavashow, vokaal ja loominguline pärand
Mercury oli tuntud erakordselt mitmekülgse hääle poolest — tal oli lai registreid ja ta kasutas oma häält teatraalselt, dünaamiliselt ning emotsionaalselt. Tema lavapersona oli ekstravagantne: flamboyant kostüümid, teatrilised liigutused ja publikuga intensiivne kontakt. Tema klaverimäng ja orkestreerimisoskus aitasid paljudel Queeni lugudel saada rikkaliku ja teatrilise kõlapildi.
Mercury loominguline pärand avaldub nii laulukirjutuse kui ka Queeni produktsiooni kvaliteedis. Tema töö aitas nihutada roki piire, segades žanre ja kasutades stuudios innovaatilisi võtteid. Paljud tema lood on jätkuvalt populaarsed ning neid katavad ja austavad artistid üle maailma.
Isiklik elu, tervis ja surm
Mercury oli eraelus tagasihoidlik ja hoidis paljusid suhteid privaatselt. Turvalisteks ja püsivateks suheteks olid tema lähedane suhe Mary Austiniga, kes jäi tema elus tähtsaks sõbraks ja usaldusaluseks kogu elu jooksul. Hilisematel aastatel oli tal ka lähedasi suhteid meeste hulgas, sh Jim Huttoniga, kellega ta elas koos kuni lõpuaastateni.
1991. aasta 23. novembril teatas Mercury avalikult, et tal on AIDS. Järgmisel päeval, 24. novembril 1991, suri ta Londonis AIDSi tüsistustesse, olles 45-aastane. Pärast surma kremmeeriti ta ning tema järeltulijate ja vara küsimused jäid eraeluliste lähedaste kätesse; Mary Austin püsis tema lähedaseimaks usaldusaluseks.
Järelmõju ja tunnustus
Freddie Mercury pärand on jätkuvalt tugev nii muusikas kui popkultuuris. 1992. aastal korraldasid bändikaaslased austuskontserdi, mis tõi kokku paljusid muusikuid ja austajaid. Samuti asutati Mercury mälestuseks Mercury Phoenix Trust, mis toetab HIV- ja AIDSiga seotud heategevust ja teadlikkust kogu maailmas.
Mercury ja Queen on pälvinud mitmeid postuumsed auhindu ja tunnustusi: ta võeti koos Queeniga 2001. aastal Rock and Roll Hall of Fame'i, 2003. aastal Songwriters Hall of Fame'i ja 2004. aastal UK Music Hall of Fame'i. 2018. aastal tõi elu ja loomingule uue laine populaarseks Hollywoodi mängufilm Bohemian Rhapsody, mille peaosas Rami Malek sai Oscari parima meeskõrvalosatäitja (Best Actor) etteaste eest Mercury kehastamisel.
Freddie Mercury elab edasi lugematutes raadios, filmides, tele- ja elavkava esinemistes ning tema laulud — eriti “Bohemian Rhapsody” ja “We Are the Champions” — on muutunud mitmetahuliseks kultuuripärandiks, mida uued põlvkonnad avastavad ja tähistavad.
