Gaston d'Orléans — Prantsuse kuninga vend ja Orléans'i hertsog (1608–1660)
Gaston d'Orléans (1608–1660) — Prantsuse kuninga vend ja Orléans’i hertsog: intriigid, õukonnapoliitika, tiitlid ja mõju Louis XIII ajal, põnev elulugu ja pärand.
Gaston Prantsusmaa poeg, Orléans'i hertsog (Gaston Jean Baptiste; 25. aprill 1608 - 2. veebruar 1660) oli Prantsusmaa kuninga Henry IV ja tema abikaasa Marie de Medici kolmas poeg. Kuninga pojana sündis ta Fils de France'ina. Noorena anti talle Anjou hertsogi tiitel. Hiljem kandis ta Orléans'i hertsogi tiitlit. Kuningas Louis XIII vanima elusoleva vennana tunti teda õukonnas Monsieurina. Ta oli ka üks esimesi printse, kes kasutas kuningliku kõrguse stiili. Tihti nimetatakse teda ka Gaston d'Orléans'iks. Tema pojapoeg, Toscana viimane Medici suurhertsog, sai tema auks nime.
Elulugu ja staatuse selgitus
Gaston sündis kuninglikku perekonda ja tema positsioon riigi hierarhias oli kõrge — ta kuulus Fils de France ehk kuningapoja seisusesse, mis andis talle eristaatuse ja suure mõjuvõimu õukonnas. Noorukina nimetati teda Anjou hertsogiks; pärast erinavate pärimuste ja tiitlivaatuste kaudu sai temast Orléans'i hertsog, mis oli Prantsusmaa kuningavõimu lähiringi oluline mõis. Õukonnas kutsuti teda tavaliselt lihtsalt Monsieur’iks — see oli traditsiooniline viis viidata kuninga vanemale elusolevale vennale.
Poliitiline tegevus ja konfliktid
Gaston oli oma elu jooksul tihti kuningavõimu ja peaministrite poliitikaga vastuolus. Tal oli ambitsioone ja poliitilisi soove, mis viisid korduvate intriigide ja vandenõudeni, eriti seoses kardinal Richelieu ja hiljem kardinal Mazariniga. Tema võimuiha ja koostöövõimetus keskvõimuga tekitasid korduvaid pingeid, mille tagajärjel Gaston mõnikord kaotas osa oma privileegidest, sattus kodusele karistusele või ajutisele põgenemisele ning osales aeg-ajalt relvastatud mässudes ja poliitilistes liikumistes.
Isiklik elu, abielud ja järglased
- Abielud: Gaston sõlmis mitu abielu, millest üks kuulsamaid tema virtuaalse pärandi seisukohalt oli abielu Montpensieri hõimu ja tema ainus tuntud järeltulija — Anne Marie Louise d'Orléans — sündis just sellest liidust.
- Laps: Tema tuntuim laps oli tütar Anne Marie Louise d'Orléans (nimetatakse sageli La Grande Mademoiselle), kelle suur varandus ja poliitiline aktiivsus muutis ta 17. sajandi Prantsusmaa üheks märkimisväärsemaks isikuks. Ta mängis olulist osa Fronde'i ajal ja oli tuntud oma iseloomu ja sõltumatu positsiooni poolest.
Pärand ja tähendus
Gaston d'Orléans jääb ajalukku kui kuningliku perekonna liige, kelle isiklikud ambitsioonid ja korduvad konfliktid keskvõimuga illustreerivad 17. sajandi Prantsusmaa poliitilist pinget trooniperemeeste, kardinalide ja õukondlaste vahel. Tema elu peegeldab aega, kus printsid võisid olla nii potentsiaalsed liitlased kui ka konarlikud rivaalid kroonile. Kuigi tema poliitilised ponnistused sageli ebaõnnestusid, mõjutasid need ometi ajutiselt valitsejate käitumist ja valitsemise kujunemist. Tema nime kandis hiljem ka väljaulatuv Medici sugupuu liige, nagu tekstis mainitud, mis näitab tema järeltulijate ja sugulaste laiemat mõjukust Euroopa aadelkonnas.
Surm: Gaston suri 2. veebruaril 1660. Pärast tema surma jäi talle kuulus tütar ning tema elu ja tegutsemised jäävad osaks Prantsusmaa 17. sajandi ajaloost.
Lapsed
Marguerite'il ja Gaston d'Orléans'il oli viis last, kellest kolm jäid täiskasvanuks:
- Marguerite Louise d'Orléans (28. juuli 1645 - 17. september 1721) abiellus Toscana suurhertsogi Cosimo III de' Medici'ga ja neil oli lapsi.
- Élisabeth Marguerite d'Orléans (26. detsember 1646 - 17. märts 1696) abiellus Guise'i hertsogi Louis Joseph Lorraine'iga ja neil oli lapsi.
- Françoise Madeleine d'Orléans (13. oktoober 1648 - 14. jaanuar 1664) abiellus Savoia hertsogi Charles Emmanuel II-ga, kuid suri lastetult.
- Jean Gaston, Valois' hertsog (Pariis, 17. august 1650 - Pariis, 10. august 1652) suri noorelt.
- Marie Anne d'Orléans (Pariis, 9. november 1652 - Blois, 17. august 1656) suri noorelt.
Gastonil oli Marie Porcheriga abieluväline tütar:
- Marie bâtarde d'Orléans 1. jaanuar 1631, Pariis.
Tal oli ka abieluväline poeg Louise Roger de La Marbelière'ile:
- Jean Louis bâtard d'Orléans, Charny krahv (1638, Tours-1692, Hispaania).
Pealkirjad ja stiilid
- 25. aprill 1608 - 6. august 1626 [Tema Kuninglik Kõrgus] Anjou hertsog.
- 6. august 1626 - 2. veebruar 1660 [Tema Kuninglik Kõrgus] Orléans'i hertsog
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Gaston Prantsusmaalt?
V: Gaston Prantsusmaalt oli Prantsusmaa kuninga Henry IV ja tema abikaasa Marie de Medici kolmas poeg.
K: Milliseid tiitleid kandis Gaston of France oma eluajal?
V: Noorena sai Gaston Prantsusmaalt Anjou hertsogi tiitli. Hiljem kandis ta Orléans'i hertsogi tiitlit.
Küsimus: Milline oli Gaston of France'i positsioon õukonnas?
V: Kuningas Louis XIII vanima elusoleva vennana tunti Gaston Prantsusmaad õukonnas Monsieurina.
K: Miks oli Gaston Prantsusmaalt oluline?
V: Gaston Prantsusmaalt oli üks esimesi printse, kes kasutas kuningliku kõrguse stiili.
K: Kuidas on Gaston Prantsusmaad mõnikord ka kutsutud?
V: Gaston of France'ile viidatakse sageli ka kui Gaston d'Orléans'ile.
Küsimus: Kes sai Gaston of France'i auks nime?
V: Gaston Prantsusmaa pojapoeg, viimane Toscana Medici suurhertsog, sai oma nime tema auks.
Küsimus: Millal Gaston Prantsusmaalt suri?
V: Gaston Prantsusmaa suri 2. veebruaril 1660. aastal.
Otsige