Portugali infante José, Brasiilia prints, Braganza hertsog (20. august 1761 – 11. september 1788) oli Maria I ja Portugali kuninga Pedro III vanim poeg. Ta kandis pärimisjärjekorras kõrgeid tiitleid — teda nimetati Beira vürstiks, kuid ta oli laiemalt tuntud kui Brasiilia vürst (Prince of Brazil) ning oli Portugali troonipärija kuni oma varajase surmani. José oli kuningliku perekonna ootused: kui vanemad jäid elama, loeti teda tulevaseks monarhiks, kuid ta ei jõudnud kunagi troonile.
José eluavalduse, isikliku hariduse ja ülesannete kohta on teada, et ta sai haridust ja ettevalmistust vastavalt tollastele kuninglikele tavadele, kuid tema ees seisev võim ja vastutus katkesid ootamatult. Ta ei jõudnud abielluda ega jätta järeltulijaid, mis mõjutas tugevalt Portugali troonipärandit.
José suri 27-aastaselt rõugetesse, mis tol ajal oli sageli surmav haigus — vaktsineerimine ei olnud veel laialt levinud (Edward Jenneri lehitevaksini leiutati alles 1796). Tema enneaegne surm tähendas, et tema noorem vend João sai troonipärijaks. João (hiljem kuningas João VI) pidi hakkama valitsema keerulisel ajal: Napoleoni sõjad Euroopas, Portugali kuningakoja pagemine Brasiiliasse ja lõpuks Brasiilia positsiooni muutumine Portugaliga seotud impeeriumis olid sündmused, mis olid tihedalt seotud asjaoluga, et José ei jõudnud troonile.
Tähtsuselt on José muistseks mälestuseks peetud näidet sellest, kuidas haigestumine ja varajane surm võivad mõjutada monarhilise järjepidevuse kulgu ning suunata riigi ja selle kolooniate ajalugu uutele radadele.