Blue Lines — Massive Attacki 1991. aasta debüüt ja trip-hopi rajaja
Blue Lines (1991) — Massive Attacki mõjuvõimas debüüt, mis rajas trip-hopi Bristol Soundi: soul, dub, hiphop ja elektroonika ühtne, ajatu album.
Blue Lines on Briti elektronika ansambli Massive Attack esimene album, mis ilmus 8. aprillil 1991 (vt. 1991 muusikas) Virgin Records'i poolt. Albumi väljaandmine märkis algust bändi avalikust karjäärist ja aitas kujundada 1990ndate muusikamaastikku.
Blue Lines'i peetakse tavaliselt esimeseks trip-hop albumiks, kuigi seda terminit hakati üldiselt kasutama alles aastaid hiljem. Album oli edukas Ühendkuningriigis, jõudes albumite edetabelis kohale 13; mujal oli müük piiratud. Elektroonilise muusika, hiphopi, dub-muusika, 70ndate soul-muusika ja reggae segu tegi Massive Attackist ühe 1990ndate silmapaistvama Briti ansambli ning aitas rajada nii-öelda Bristol Soundi, mis hiljem sai tuntuks kui trip hop.
Muusikakriitik Simon Reynolds märkis, et see album tähistas ka muutust elektroonilises/tantsumuusikas, "nihkumist sisemaise, meditatiivsema heli suunas". Blue Lines'i laulud kulgevad nii-öelda "spliffi" tempoga — alates mõnusast, moonwalking-laadsest ligikaudu 90 löögist minutis kuni positiivselt tuimast 67 löögini minutis. Ansambel ammutas inspiratsiooni ka selliste artistide nagu Pink Floyd, Public Image Ltd., Billy Cobham, Herbie Hancock ja Isaac Hayes eri žanrite kontseptalbumitest.
Helikeel ja koostöö
Blue Lines sisaldas mitmes loos breakbeate, proovivõtteid ja räppimist, kuid albumi ülesehitus erines tavalisest hiphopist. Massive Attack lähenes Ameerika päritolu hiphopi liikumisele Briti underground'i vaatenurgast, lisades mixidesse live-instrumente, dub'i ruumilisust ja soulilikku vokaali. Tulemuseks oli lakooniline, atmosfääriline ja rütmiline kude, mis jättis palju ruumi vokaalile ja arranžeeringutele.
Albumil kuuleb olulisi vokaalesinejaid nagu Shara Nelsoni ja Horace Andy, samuti Tricky Kidi räppimist ning bändi enda liikmete loomingulist panust. Koostöö erinevate vokalistide ja produtsentidega andis Blue Lines'ile mitmekihilise helipildi — mõnusate, aeglaste rütmide ja laia meeleolulise spektriga loodena, mis kõlavad nii klubis kui ka raadiokuulates.
Laulud ja singlid
Albumist tulid mitmed meeldejäävad lood, millest eriti silmapaistvad olid vokaalselt ja produktsioonilt mõjuvad singlid. Näiteks "Unfinished Sympathy" sai kiiresti kriitilist tähelepanu oma suurejoonelise stringiarranžeeringu ja intensiivse emotsionaalse laenguga ning tõi bändile laiemat tuntust. Teised tuntud lood albumilt on "Safe From Harm" ja "Daydreaming", mis aitavad kokku luua Blue Lines'i mitmetahulise ja ajatu kõla.
Salvestamine ja loominguline protsess
Albumi salvestusprotsess oli kollektiivne ja eksperimenteeriv: kasutati nii proovide lõikamist ja kleepimist kui ka traditsioonilisi stuudiovõtteid ja live-instrumente. Tulemuseks ei olnud pelgalt žanriliselt määratletav hiphop, vaid pigem ainulaadne segu, mis rõhutas meeleolu, ruumi ja tekstuuri. Daddy G on hiljem meenutanud, et album sündis tihedast koostööst ja katsetamisest ning püüdest väljendada Bristoli mitmekesisust ja linnakultuuri energiast kantud helikeelt.
Vastuvõtt ja mõju
Alguses jagunes vastuvõtt — kuigi album oli kriitikute seas kõrgelt hinnatud, ei olnud see kommertsliselt maailmaturul kohe suur hitt. Ent ajapikku on Blue Lines saanud kultusstaatuse ja seda peetakse üheks olulisemaks 1990ndate alguse Briti albumiks. Albumi mõju oli märkimisväärne: see aitas määratleda trip hopi kui žanri ja inspireeris ridamisi artiste (sealhulgas samast Bristolist pärit bände) otsima aeglasemat, meeleolukamat ja tekstuuririkkamat lähenemist elektroonilisele muusikale.
Pärand
Blue Lines on aja jooksul kinnitanud oma staatust muusikaloos. Paljud muusikakriitikud ja ajakirjad on nimetanud seda albumit ühtseks olulisimaks avalduseks 1990ndate Briti muusikas, ning see on regulaarselt esinenud erinevates "parimad albumid" nimekirjades. Albumi helikeel — aeglased rütmid, sünged bassijooned, soulilikud vokaalid ja dubilik ruumikasutus — kujunes iseloomulikuks tunnuseks, mida hakati ühendama terminiga trip hop ja Bristol Sound.
Kuigi algne väljaanne sisaldas selgelt iseloomulikke lugu- ja produktsiooniotsuseid, on Blue Lines püsivalt mõjutanud nii stuudio- kui live-muusikat, julgustades produtsente ja bände otsima atmosfäärilisemaid ja emotsionaalsemaid väljendusviise populaarmuusikas.
Tähelepanuväärsed panused albumilt:
- Tugev koostöö vokalistide ja hiphopi elementide vahel (Shara Nelson, Horace Andy, Tricky).
- Innovatiivne sample'ide ja live-instrumentide kombineerimine.
- Heliline identiteet, mis aitas sünnitada ja populariseerida trip hopi ning Bristol Soundi.
Kuigi albumi täpsed stuudio- ja autorikrediidid võivad erineda sõltuvalt väljaandest ja lähtematerjalist, on Blue Lines säilitanud oma staatuse kui algeline ja mõjukas töö, mille kandepikkus ja mõju on tuntavad siiani.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sinised jooned?
V: Blue Lines on Briti elektronika ansambli Massive Attack esimene album, mis ilmus 8. aprillil 1991. aastal. Seda peetakse tavaliselt esimeseks trip-hop albumiks ja see rajas Massive Attacki üheks 1990ndate parimaks Briti bändiks.
K: Kuidas võeti Blue Lines vastu?
V: Album oli edukas Ühendkuningriigis, jõudes albumite edetabelis kohale 13; mujal oli müük piiratud. See osutus populaarseks nii klubis kui ka kolledži raadiojaamades.
K: Milliseid žanre Blue Lines hõlmab?
V: "Blue Lines" sisaldab elektroonilist muusikat, hiphopi, dub-muusikat, 70ndate soul-muusikat ja reggae'd.
K: Kes on mõned artistid, kes inspireerisid Massive Attacki selle albumi loomisel?
V: Selle albumi loomisel sai Massive Attack inspiratsiooni erinevate žanrite kontseptsioonialbumitest, mille autorid olid näiteks Pink Floyd, Public Image Ltd., Billy Cobham, Herbie Hancock ja Isaac Hayes.
K: Mille poolest erineb "Blue Lines" teistest hiphopi albumitest?
V: Erinevalt teistest tolleaegsetest hiphopi albumitest lähenes Massive Attack sellele underground'i Briti perspektiivist ja lisas oma miksidesse live-instrumente.
K: Kes on mõned vokalistid, kes sellel albumil esinevad?
V: Sellel albumil on Shara Nelsoni ja Horace Andy vokaalid koos Tricky Kidi räppimisega.
K: Mis tempoga on enamik lugusid sellel albumil?
V: Enamik selle albumi lugusid on "spliffi" tempoga, mis ulatub 90 löögist minutis kuni 67 löögini minutis.
Otsige