Viienda kategooria orkaan on orkaan, mille 1‑minutilised keskmised tuulepuhangud ületavad 156 miili tunnis (üle 156 mph; umbes 251 km/h) vastavalt Saffir–Simpsoni orkaani tugevusskaalale. See lehekülg on nimekiri 5. kategooria orkaanidest Atlandi ookeanis. Enne 1900. aastat on ajaloolised andmed ebatäielikud, sest varasematel sajanditel puudusid laialdased mereside-, lennu- ja satelliitvaatlused; usaldusväärsemad andmed muutusid kättesaadavaks eriti alates satelliitide ja õhuvaatluste laialdasemast kasutuselevõtust 1960. aastatest edasi. Kõige rohkem 5. kategooria orkaanide hooaeg oli aastal 2005, kus registreeriti neli sellist süsteemi. Kõige rohkem järjestikuseid aastaid, mil esines vähemalt üks 5. kategooria orkaan, oli 2016 2019.
Määratlus ja mõõtmine
Saffir–Simpsoni skaala klassifitseerib orkaanid peamiselt tuulekiiruse alusel; 5. kategooria on kõrgeim kategooria ja tähistab potentsiaalselt katastroofilist hävitust. Atlandi ookeani ja Põhja‑Ameerika kontekstis kasutatakse tavapäraselt 1‑minutilisi keskmisi tuulekiirusi (NOAA standard). Tuulekiiruse mõõtmiseks kasutatakse:
- õhurekonna (Hurricane Hunter) lennukeid ja nende mõõteseadmeid,
- satelliitandmeid ja hästiritut analüüsi (Dvoraki meetod jms),
- mere‑jaamadelt ja bojudelt kogutud vaatlusi, kui need on saadaval.
Orkaanide mõju
5. kategooria orkaanid põhjustavad mitmesuguseid, sageli üheaegselt toimivaid ränkaid kahjusid:
- Äärmuslik tuul: ulatuslik ehitiste lagunemine, puude ja elektripostide murdumine ning õhurõhu‑mõjud.
- Tormilaine (storm surge): väga kõrge merepinna tõus rannikul, mis võib uputada laialdasi alasid ja põhjustada püsivat erosiooni.
- Vihm ja üleujutused: sisealadel suured sademed ja voolav vesi, mis võivad tekitada laialdasi sisemisi üleujutusi.
- Tormivihmad ja tornaadod: suutavad sekundaarset kahjustust maapiirkondadel.
- Mõju majandusele ja ühiskonnale: pikaajalised elektrikatkestused, teede ja taristu kahjustused, tervishoiu- ja eluasemiskriisid ning suured taastamiskulud.
Ajaloost ja sagedusest
Atlandi ookeanis on 5. kategooria orkaanid haruldased, kuid esinevad mitmel hooajal. Enne vaatluste paranemist ei pruukinud merelt mööduvaid tugevaid orkaane üles märgitud saada, seetõttu võib varajaste aastakümnete andmestik alahinnata tegelikku sagedust. Kaasaegsed andmed näitavad, et kliimamuutuse ja ookeani soojenemise mõjul võib tugevate orkaanide esinemissagedus ja intensiivsus piirkonniti muutuda, kuid see on keerukas ja aktiivne uurimisvaldkond.
Nimede kõrvaldamine
Kui orkaan põhjustab suurt inimkannatust või hävingut, otsustab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle piirkondlikud komiteed tavaliselt selle nime eemaldada (retireerida) tulevaste hooajate reas, et vältida tundlike seoste kordumist. Seetõttu on paljude 5. kategooria orkaanide nimed ametlikult kõrvaldatud. Atlandi ookeani 5. kategooria orkaanidest ainult nelja nime ei ole kõrvaldatud, need neli on järgmised: Cleo (1958), Ethel (1960), Edith (1971) ja Emily (2005. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaeg|2005).
Näited tuntud 5. kategooria orkaanidest
Mõned hilisemad ja laialt tuntud 5. kategooria orkaanid (ilma linkideta) on Andrew (1992), Katrina (2005), Rita (2005), Wilma (2005), Irma (2017), Maria (2017) ja Dorian (2019). Need orkaanid illustreerivad nii suurt inimlikku kahju kui ka nõudlust paremateks ettevalmistus‑ ja reageerimissüsteemideks.
Kuidas valmistuda
- Jälgi ametlikke hoiatusi ja evakuatsioonikorraldusi.
- Koosta hädaolukorra varustuse komplekt (vesi, toit, ravimised, patareid, laengupangad jt).
- Kui elad rannikualal, kaalu kõrgema ja tugevama ehituse meetmeid ning kindla evakuatsiooniplaani olemasolu.
- Pärast orkaani järel kontrolli võimalikke gaasi- ja elektririske ning oota ametlikke lubasid kodudesse naasmiseks.
See kokkuvõte annab ülevaate Atlandi ookeani 5. kategooria orkaanide määratlusest, mõõtmisest, mõjudest ja nimede kõrvaldamisest. Täpsemate andmete ja täieliku nimekirja leiab selle lehe lähteallikatest ja meteoroloogilistest arhiividest.
