Atlandi ookeani 5. kategooria orkaanid: nimekiri, määratlus ja faktid

Atlandi ookeani 5. kategooria orkaanid: põhjalik nimekiri, määratlus ja häirivad faktid — ajaloolised juhtumid, mõjud ja nimede statistika.

Viienda kategooria orkaan on orkaan, mille 1‑minutilised keskmised tuulepuhangud ületavad 156 miili tunnis (üle 156 mph; umbes 251 km/h) vastavalt Saffir–Simpsoni orkaani tugevusskaalale. See lehekülg on nimekiri 5. kategooria orkaanidest Atlandi ookeanis. Enne 1900. aastat on ajaloolised andmed ebatäielikud, sest varasematel sajanditel puudusid laialdased mereside-, lennu- ja satelliitvaatlused; usaldusväärsemad andmed muutusid kättesaadavaks eriti alates satelliitide ja õhuvaatluste laialdasemast kasutuselevõtust 1960. aastatest edasi. Kõige rohkem 5. kategooria orkaanide hooaeg oli aastal 2005, kus registreeriti neli sellist süsteemi. Kõige rohkem järjestikuseid aastaid, mil esines vähemalt üks 5. kategooria orkaan, oli 2016 2019.

Määratlus ja mõõtmine

Saffir–Simpsoni skaala klassifitseerib orkaanid peamiselt tuulekiiruse alusel; 5. kategooria on kõrgeim kategooria ja tähistab potentsiaalselt katastroofilist hävitust. Atlandi ookeani ja Põhja‑Ameerika kontekstis kasutatakse tavapäraselt 1‑minutilisi keskmisi tuulekiirusi (NOAA standard). Tuulekiiruse mõõtmiseks kasutatakse:

• õhurekonna (Hurricane Hunter) lennukeid ja nende mõõteseadmeid,
• satelliitandmeid ja hästiritut analüüsi (Dvoraki meetod jms),
• mere‑jaamadelt ja bojudelt kogutud vaatlusi, kui need on saadaval.

Orkaanide mõju

5. kategooria orkaanid põhjustavad mitmesuguseid, sageli üheaegselt toimivaid ränkaid kahjusid:

• Äärmuslik tuul: ulatuslik ehitiste lagunemine, puude ja elektripostide murdumine ning õhurõhu‑mõjud.
• Tormilaine (storm surge): väga kõrge merepinna tõus rannikul, mis võib uputada laialdasi alasid ja põhjustada püsivat erosiooni.
• Vihm ja üleujutused: sisealadel suured sademed ja voolav vesi, mis võivad tekitada laialdasi sisemisi üleujutusi.
• Tormivihmad ja tornaadod: suu­tavad sekundaarset kahjustust maapiirkondadel.
• Mõju majandusele ja ühiskonnale: pikaajalised elektrikatkestused, teede ja taristu kahjustused, tervishoiu- ja eluasemiskriisid ning suured taastamiskulud.

Ajaloost ja sagedusest

Atlandi ookeanis on 5. kategooria orkaanid haruldased, kuid esinevad mitmel hooajal. Enne vaatluste paranemist ei pruukinud merelt mööduvaid tugevaid orkaane üles märgitud saada, seetõttu võib varajaste aastakümnete andmestik alahinnata tegelikku sagedust. Kaasaegsed andmed näitavad, et kliimamuutuse ja ookeani soojenemise mõjul võib tugevate orkaanide esinemissagedus ja intensiivsus piirkonniti muutuda, kuid see on keerukas ja aktiivne uurimisvaldkond.

Nimede kõrvaldamine

Kui orkaan põhjustab suurt inimkannatust või hävingut, otsustab Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle piirkondlikud komiteed tavaliselt selle nime eemaldada (retireerida) tulevaste hooajate reas, et vältida tundlike seoste kordumist. Seetõttu on paljude 5. kategooria orkaanide nimed ametlikult kõrvaldatud. Atlandi ookeani 5. kategooria orkaanidest ainult nelja nime ei ole kõrvaldatud, need neli on järgmised: Cleo (1958), Ethel (1960), Edith (1971) ja Emily (2005. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaeg|2005).

Näited tuntud 5. kategooria orkaanidest

Mõned hilisemad ja laialt tuntud 5. kategooria orkaanid (ilma linkideta) on Andrew (1992), Katrina (2005), Rita (2005), Wilma (2005), Irma (2017), Maria (2017) ja Dorian (2019). Need orkaanid illustreerivad nii suurt inimlikku kahju kui ka nõudlust paremateks ettevalmistus‑ ja reageerimissüsteemideks.

Kuidas valmistuda

• Jälgi ametlikke hoiatusi ja evakuatsioonikorraldusi.
• Koosta hädaolukorra varustuse komplekt (vesi, toit, ravimised, patareid, laengupangad jt).
• Kui elad rannikualal, kaalu kõrgema ja tugevama ehituse meetmeid ning kindla evakuatsiooniplaani olemasolu.
• Pärast orkaani järel kontrolli võimalikke gaasi- ja elektririske ning oota ametlikke lubasid kodudesse naasmiseks.

See kokkuvõte annab ülevaate Atlandi ookeani 5. kategooria orkaanide määratlusest, mõõtmisest, mõjudest ja nimede kõrvaldamisest. Täpsemate andmete ja täieliku nimekirja leiab selle lehe lähteallikatest ja meteoroloogilistest arhiividest.

5. kategooria orkaanid

Saffiri-Simpsoni orkaaniskaala
TD	TS	C1	C2	C3	C4	C5

See on nimekiri, mis on järjestatud 5. kategooria orkaani aasta järgi.

Nimi	Hooaeg	Suurimad tuuled
		Sõlmed	Kilomeetrid tunnis	Miili tunnis
1920s
"Kuuba"	1924	145	270	165
"Okeechobee"	1928	140	260	160
1930s
"Bahama"	1932	140	260	160
"Tööpäev"	1935	160	295	185
"Uus-Inglismaa"	1938	140	260	160
1950s
Koer	1950	160	295	185
Lihtne	1951	140	260	160
Janet	1955	150	280	175
1960s
Donna	1960	140	260	160
Ethel		140	260	160
Carla	1961	150	280	175
Hattie		140	260	160
Beulah	1967	140	260	160
Camille	1969	165	305	190
1970s
Edith	1971	140	260	160
Anita	1977	150	280	175
David	1979	150	280	175
1980s
Allen	1980	165	305	190
Gilbert	1988	160	295	185
Hugo	1989	140	260	160
1990s
Andrew	1992	150	280	175
Mitch	1998	155	285	180
2000s
Isabel	2003	145	270	165
Ivan	2004	145	270	165
Emily	2005	140	260	160
Katrina		150	280	175
Rita		155	285	180
Wilma		160	295	185
Dean	2007	150	280	175
Felix		150	280	175
2010s
Matthew	2016	145	265	165
Irma	2017	155	285	180
Maria		150	280	175
Michael	2018	140	260	160
Dorian	2019	160	295	185
Lorenzo		140	260	160

Kõigi teadaolevate 5. kategooria atlantiliste orkaanide liikumisteed

Küsimused ja vastused

K: Mis on 5. kategooria orkaan?

K: Kas on olemas andmeid 5. kategooria orkaanide kohta enne 1900. aastat?

K: Millisel hooajal registreeriti kõige rohkem 5. kategooria orkaane?

K: Mitmel aastal oli kõige rohkem järjestikuseid aastaid, mil esines vähemalt üks 5. kategooria orkaan?

K: Miks paljud 5. kategooria orkaanid saavad oma nime pensionile?

K: Mitme 5. kategooria nimeline Atlandi ookeani orkaan ei ole oma nime pensionile saatnud?

K: Mille poolest on Atlandi ookeani 2005. aasta orkaanihooaeg tuntud?

Otsing