See on FIA maailmameistrivõistlustel kasutatud ringrajad (võistlusrajad). Nimekiri hõlmab kõiki ringrajasid, mis on võõrustanud Grand Prix’ võistlusi alates 1950. hooajast kuni 2020. hooajani. Loendisse on lisatud ka need rajad, millel oli kavas pidada Grand Prix’ sõite 2020. aastal (sh ajutised või edasilükatud etapid).

Kokku on maailmameistrivõistluste ajal (1950–2020) kasutatud 68 erinevat ringraja paika. Esimesena võõrustas maailmameistrivõistluste etappi Silverstone, kus peeti ka esimene MM-etapp—1950. aasta Briti Grand Prix, peeti. Kõige pikem traditsiooniline ringrada oli Pescara Circuit (umbes 25 km), kus tavaliselt peeti Coppa Acerbo võistlust; maailmameistrivõistluste kalendrisse jõudis see üks kord, 1957. aasta Pescara Grand Prix. Üks ajalooliselt kuulsamaid ja pikemaid ringrada oli vana Nürburgring (~22 km), kus toimusid aastatel 1951-1976 Saksamaa Grand Prix'd.

Radade tüübid ja iseloomustus

Vormel‑1 ajaloos on kasutatud mitmeid erinevaid rajakategooriaid:

  • Spetsiaalselt ehitatud püsivad võistlusrajad — eesmärgipäraselt disainitud kõrgtehnoloogilised kompleksid, kus on stabiilsed rajatingimused ja kaasaegsed tehnilised rajatised (näiteks Suzuka).
  • Maanteerajad ja ajaloolised road‑circuit’id — pikkade looduslike kurvide ja kõrguste vaheldusega rajad (näiteks Spa, kus ilm ja rumalad kurvid teevad raja ettearvamatuks).
  • Linna tänavarajad — ajutised rajad, mis kulgevad tavapärase liikluskorra vahel; need pakuvad kitsaid kurve ja piiratud ristmikke (näiteks Monaco).

Radade kujundus ja pikkus on ajas muutunud: paljud varasemad pikad maanteerajad lühendati või asendati turvalisemate, lühemate laskumiste ja chicane’idega, et vähendada kiirusi ja parandada julgestust. Samuti on rajad läbinud ümberkujundusi (uued asfaldikihid, vööndid, piirded, rajaväravad) vastavalt FIA ohutusstandarditele.

Mõned tähelepanuväärsed aspektid

  • Turvalisuse areng — 1970. ja 1990. aastate õnnetused viisid rangemate nõueteni tribüünide, turvatsoonide, varjestuse ja rajaplaani osas.
  • Kalendri muutumine — ajas on mõned klassikalised rajad kalendrist kadunud (majanduslikud põhjused, ohutusnõuded, logistikaprobleemid), samas on tulnud uusi etappe, sealhulgas moodsaid linnastaadione ja eriprojekte.
  • Ühendus ja logistika — tänapäeva F1‑etapil on lisaks rajale ülioluline pit‑infrastruktur, meeskondade logistika ning televisioonikaubandus, mis mõjutavad raja sobivust kalendrisse kuuluda.

Allpool on mõned tuntud ja ajaloolised näited selle perioodi radadest:

  • Silverstone — esimene MM‑etapi korraldaja (1950).
  • 1957. aasta Pescara Grand Prix — toimus maailma pikimal ringrajal.
  • Nürburgring — ajalooline ja väga pikk traditsiooniline rada.
  • Suzuka — näide spetsiaalselt ehitatud tehnilisest ringrajast.
  • Spa, — kuulus maanteerada, tuntud muutuva ilma poolest.
  • Monaco — ikooniline linna tänavasõit.

See nimekiri käsitleb peamiselt rajade kasutust maailmameistrivõistluste etappide toimumiseks — mõnel rajal on toimunud ka mitmeid mitteametlikke või Euroopa tasandi võistlusi enne ja pärast nende F1‑ajastut. Ühtlasi on mitmed rajad muutunud aastaid ning nende täpne konfiguratsioon ja pikkus võivad hooaja lõikes erineda.

Ringrajad, mis korraldavad 2011. aasta hooajal võistlusi, on esitatud rasvases kirjas.