Nigeeria jõed — täielik nimekiri ja geograafiline ülevaade
Avasta Nigeeria jõgede täielik nimekiri ja geograafiline ülevaade — tähtsaimad veekogud, kaardid, voolusuunad ja piirkondlikud andmed ühes kergesti loetavas juhendis.
See on Nigeeria jõgede nimekiri
Sisu:
- Top
- 0–9
- A
- B
- C
- D
- E
- F
- G
- H
- I
- J
- K
- L
- M
- N
- O
- P
- Q
- R
- S
- T
- U
- V
- W
- X
- Y
- Z
Ülevaade
Nigeeria jõesüsteemid moodustavad riigi geograafias ja majanduses ühe olulise osa: need varustavad joogiveega, niisutavad põlde, võimaldavad kalapüüki ja laevandust ning moodustavad delta- ja soomassiive Atlandi rannikul. Suurim ja tähtsaim jõgi on Niger, mille suubub mitmeid suuremaid ja väiksemaid lisajõgesid – olulisem neist Benue. Nigeeria looduslikud veekogud kuuluvad kolmesse suuremasse veerežiimi: Atlandi ookeani lõunasse suubuvad voolud (Nigeri delta ja eraldi läänemerre suubuvad jõed), Nigeri ülikondlik süsteem (Niger–Benue) ning Ida- ja Põhja-Nigeeria jõed, mis sisuliselt kuuluvad kas Atlandi lõunakaldale või Chad'i basseini.
Peamised jõed ja basseinid
- Niger – Sahara lõunamägeelt tulev suurimaid Aafrika jõgesid, mis läbib Nigeeria põhja- ja keskosa ning moodustab Mitra ja delta lõunaosas. Nigeri jões asuvad Nigeeria suurimad hüdroelektrijaamad (nt Kainji, Jebba, Shiroro).
- Benue – Nigeri suurim parem jõe lisajõgi, voolab lääne-kesk-Aafrikast idast läände, moodustades olulise veetranspordi ja põllumajanduse tsooni keskel Nigeeriat.
- Cross River – idaosas asuv suur jõgi, mis suubub Atlandi ookeani Calabari lahe suunas; Cross Riveri alamjooksul on laiad orulaadsed vihmametsad ja viljakad orud.
- Sokoto–Rima süsteem – lääne-põhjaosas, kuivema kliimaga aladel; Rima ja Sokoto jõgede süsteem on tähtis regionaalse niisutuse ja põllumajanduse jaoks.
- Gongola – Benue lisajõgi kirdeosas, selle orus toimub ka põllumajandus ja veemajandus.
- Hadejia–Jama'are–Yobe – see süsteem kuulub tseenidesse, mis mõjuvad Põhja-Ida Nigeerias ja suubuvad lõpuks Lake Chad’i basseini; Hadejia–Jama'are aladel on hooajaline üleujutus ja märgalad.
- Ogun ja Osun – Lääne-Nigeeria jõed, mis suubuvad Lagoselahe ja Atlandi rannikuvetes; neil on suur tähtsus kohalikele kogukondadele.
- Nigeri delta kanalid (Bonny, Nun, Forcados, Escravos, New Calabar jt.) – deltaosa väga hargnev võrgustik, kust sõltub suur osa riigi nafta- ja kalandustegevusest.
- Imo ja Orashi (Urashi) – edela- ja kagupoolsetel aladel olevad jõed, mis suubuvad Atlandi ookeani suudmealadesse.
Jõgede loend tähestikulises järjekorras — valik peamistest jõgedest
Alljärgnevalt on esitatud nimekiri kõige tuntumatest ja tegevuslikult tähtsamatest jõgedest Nigeerias. See nimekiri ei pretendeeri absoluutsele exhaustiivsusele, kuid sisaldab peamisi veekogusid ja tuntud delta- ja estuaarsüsteeme.
- A: Anambra (seda nimetatakse ka Anambra Channel — äratuntav kanal Nigeri deltas)
- B: Benue, Benin River, Bonny River, Brass River
- C: Cross River, Calabar River (Crossi alamjooks)
- D: Donga (Benue lisajõgi)
- E: Escravos River, Ekulu (linna- ja kohaliku tähtsusega jõgi Enugus)
- F: Forcados (Forcados Channel, üks suurematest delta kanalitest)
- G: Gongola
- H: Hadejia
- I: Imo, Ikorodu
- J: Jama'are
- K: Kaduna, Katsina Ala, Komadugu Yobe (komponent Yobe süsteemist)
- N: Niger, Nun (one of the Niger Delta channels), New Calabar
- O: Ogun, Osun, Orashi (Urashi), Ovia
- R: Rima (osa Sokoto–Rima süsteemist)
- S: Sokoto, Sombreiro
- T: Taraba
- W: Warri
- Y: Yobe, Yewa
Dammid ja veekasutus
- Hüdroelektrijaamad: Nigeerias on mitmeid suuremaid hüdroelektrijaamu Nigeri jõe kallastel (nt Kainji, Jebba, Shiroro), mis varustavad osa riigi elektrienergiast ja reguleerivad voolu.
- Põllumajandus ja niisutus: jõgede vesi on hädavajalik riigi toidutootmiseks — eriti Benue ja Nigeri orudes, samuti irrigatsiooniprojektides Põhja-Nigeerias.
- Transport: mõnedes piirkondades on jõed jätkuvalt tähtsad laeva- ja paadiliikluse teed, kuigi liikluse intensiivsus varieerub ja sõltub hooajast ja sügavusest.
Keskkonnaprobleemid ja riskid
- Üleujutused: monsoon-perioodidel põhjustavad suured sademed ja meretaseme tõus delta- ja madalmaaalade tugevamaid üleujutusi.
- Reostus: naftatööstuse, tööstuse ja asulate heitmed mõjutavad eriti Nigeri delta ja rannikualade vee kvaliteeti ning elurikkust.
- Paisude ja dammide mõju: voolutakistused muudavad sedimenteerumist, kalade rände mustreid ja allavoolu veejagamist.
- Kliimamuutused: muutuvad sadememustrid ja sagedasemad ekstreemsed ilmastikunähtused suurendavad ebakindlust veeressursside osas.
Praktiline teave ja soovitused
- Kui otsite infot konkreetse jõe veeseisust, merepõhja muutustest või paiksetest dammiandmetest, sobib pöörduda Nigeeria riiklike veekaitse- ja keskkonnaasutuste või rahvusvaheliste hydrometeoroloogiliste andmeallikate poole.
- Matkajatele ja loodushuvilistele: Nigeeria rannikualad ja riigi lääne- ning kagupoolsetes osades asuvad jõed ja märgalad on olulised linnuvaatluse ja looduskaitse eesmärgil — deltaalad on eriti rikas looduse mitmekesisuse poolest.
Märkus: ülaltoodud nimekiri keskendub Nigeeria tuntumatele jõgedele ja kanalitele ning annab ülevaate nende geograafilisest, majanduslikust ja keskkondlikust tähendusest. Riigis on arvukalt väiksemaid jõgesid ja ojakesi, mis on kohaliku tähtsusega; täielik teaduslik kataloog nõuaks geohüdrograafiliste andmebaaside konsulteerimist.
A
- Aba jõgi - Anambra jõgi
- Agulu järv
B
Benue jõgi - Bonny jõgi
C
Calabari jõgi - Chanomi Creek - Cross River
D
Donga jõgi
E
Ekulu jõgi - Escravos jõgi
F
Forcados jõgi
G
Gadar Tamburawa jõgi - Gongola jõgi - Goulbi de Maradi jõgi - Great Kwa jõgi
H
Hadejia jõgi
I
Imo jõgi
J
Jama'are jõgi
K
Ka jõgi - Kaduna jõgi - Katsina Ala jõgi - Kwa Ibo jõgi
N
New Calabari jõgi - Ngadda jõgi - Nigeri jõgi - Nuni jõgi
O
Ogun jõgi - Ogunpa jõgi - Oramiriukwa jõgi - Oshun jõgi - Otamiri jõgi - Ouémé jõgi.
R
S
T
Taraba jõgi
Y
Yobe jõgi
Z
Zamfara jõgi
Otsige