Sokoto jõgi – Loode-Nigeerias voolav Rima ja Nigeri lisajõgi, Bakolori tamm

Sokoto jõgi (varem tuntud kui Gublin Kebbi) on oluline voolav vesi Loode‑Nigeerias, mis kuulub laiemasse Sokoto–Rima vesikonda ja on lõpuks ka Nigeri jõe lisajõgi. Jõgi saab alguse piirkonnast Funtua lähedal Katsina osariigi lõunaosas ning voolab peamiselt loodesse ja seejärel lääne‑ ja lõunasuunas, läbides mitmeid osariike ja linnu, enne kui ühineb teiste harudega ning suubub Nigerisse läbi Rima süsteemi.

Käik ja tähtsamad kohad

Sokoto jõe ülemjooks paikneb Katsina lähedal; järgnevalt läbib jõe ürgorg Zamfara osariigi ala, kus asub Gusau linn. Gusau lähedal on Gusau tamm, mille veehoidla tagab kohaliku linna veevarustuse. Jõgi jätkab voolamist Sokoto osariiki, kus ta läbib ka Sokoto linna ning kohtub peamise haruna Rima jõega. Edasi liigutades läbib süsteem Birnin Kebbi piirkonda ja lõpuks suubub Rima kaudu Nigerisse.

Majanduslik ja keskkondlik tähtsus

Sokoto jõe kalluseid ja tasandikku kasutatakse laialdaselt põllumajanduseks. Jõe vesi on tähtis niisutamiseks ja niiskeaegse põlluharimise (flood‑recession farming) jaoks, samuti joogivee ja karja tarbeks. Jõe ümbritsevate sooduste ja niiskete alade kalandus varustab kohalikke kogukondi toiduga. Lisaks kasutatakse teatud lõikudel jõge kohaliku kaubaveo ja liikumise jaoks, kuigi navigatsioon on sageli hooajaline ning sõltub veetasemest.

Inimtegevus (niisutusprojektid, tammide ehitus, lõhestatud veevõtt) on muutnud jõe looduslikku režiimi: muutunud on vooluhulk, setete liikumine ja üleujutuste sagedus. Need muutused mõjutavad nii elustikku kui ka allavoolu asuvat talupidamist.

Bakolori tamm

Bakolori tamm, mis paikneb umbes 100 kilomeetrit ülesvoolu Sokoto linnast, on Sokoto jõe üks tähtsamaid veehoidlaid. Tami peamine eesmärk on vee kogumine niisutuseks, põllumajandusprojektide toetamiseks ja teatud määral üleujutuste reguleerimiseks. Bakolori ehitus on avaldanud märgatavat mõju allavoolu olevatele üleujutusaladele ja põllumajandusele: kui ühelt poolt on võimalik paremini planeerida niisutust ja tootmist, siis teiselt poolt on vähenenud hooajaliste üleujutuste looduslik turgutav mõju, mis omakorda on muutnud traditsioonilisi majandusharjumusi ja elatusviise. Selle tulemusena on tamm olnud ka sotsiaalselt ja keskkonnaliselt vastuoluline projekt, millel on nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi kohalikele kogukondadele.

Kokkuvõtlikult on Sokoto jõgi Loode‑Nigeeria jaoks oluline nii majanduslikult kui ka ökosüsteemide seisukohalt. Jõe ja selle tammiressursside jätkusuutlik haldus ning tasakaalustatud niisutus‑ ja keskkonnapoliitika on võtmetähtsusega, et kaitsta nii inimeste elatusallikaid kui ka kohalikke looduslikke väärtusi.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Sokoto jõgi?

K: Kust voolab Sokoto jõgi?

K: Millistest linnadest Sokoto jõgi möödub?

K: Mis moodustab veehoidla, mis varustab Gusau linna veega?

Küsimus: Kas Sokoto jõe äärset maad kasutatakse põllumajanduslikuks otstarbeks?

K: Kas Sokoto jõgi on oluline transpordivahend?

K: Kuidas nimetatakse Sokoto jõe suurt veehoidlat?

Otsing