Louise Mecklenburg-Strelitzist}}
Mecklenburg-Strelitzi hertsoginna Louise (saksa keeles Luise Auguste Wilhelmine Amalie Herzogin zu Mecklenburg; 10. märts 1776 - 19. juuli 1810) oli Preisi kuninga Friedrich Wilhelm III abikaasana Preisimaa kuninganna.
Pärast oma abikaasa tõusu arendas Louise palju sidemeid kõrgemate ministritega ja sai valitsuses võimsaks tegelaseks, kuna ta hakkas pälvima üldist austust ja kiindumust. Kuninganna püüdis alati olla kursis poliitiliste arengutega õukonnas ning uus kuningas konsulteeris Louise'iga riigiküsimustes juba oma valitsemisperioodi algusest peale.
Kuigi Preisimaa ei olnud alates 1795. aastast sõjas osalenud, olid selle sõjaväejuhid kindlad, et nad suudavad Napoleoni vägede vastu võita. Pärast väikest vahejuhtumit seoses prantsusevastase pamfletiga avaldas kuningas Friedrich Wilhelm lõpuks oma naise ja perekonna survet, et katkestada rahutu rahu ja astuda sõda Prantsuse keisri vastu. Preisi väed hakkasid mobiliseerima, mis kulmineerus 1806. aasta oktoobris toimunud Jena-Auerstedti lahinguga, mis kujunes Preisimaa jaoks katastroofiks, sest tema relvajõudude võime sõda jätkata oli sisuliselt hävitatud. Kuningas ja kuninganna olid Jena lahingusse saatnud oma vägesid (Louise oli ilmselt riietatud "nagu amatsoon"), kuid pidid Prantsuse vägede eest põgenema.
Napoleon ise okupeeris Berliini ning kuningas, kuninganna ja ülejäänud kuninglik perekond pidid Louise'i haigusest hoolimata põgenema keset talve kuningriigi idaosas asuvasse Königsbergi. Teekonnal sinna ei olnud toitu ega puhast vett ning kuningas ja kuninganna olid sunnitud jagama magamiskohti "ühes viletsas rehemajas, mida nad kutsuvad majadeks", nagu üks nendega koos reisinud tunnistaja ütles.
Napoleon nõudis ülimalt üleolevalt positsioonilt rahutingimusi, mida hakati nimetama Tilsiti rahuks (1807). Nende läbirääkimiste käigus nõustus keiser säilitama poole Preisimaa territooriumist. Louise nõustus vastumeelselt keisriga Tilsitis kohtuma, kuid ainult selleks, et päästa "oma Preisimaa". Ta püüdis kasutada oma ilu ja sarmi, et meelitada teda soodsamateks tingimusteks. Varem oli ta teda nimetanud "koletiseks", kuid nüüd esitas ta keisrile eraviisilise intervjuu taotluse. Ta heitis end tema jalge ette; Napoleonile avaldas tema graatsia ja otsusekindlus muljet, kuid ta keeldus järeleandmisi tegemast. Kuninganna Louise'i jõupingutused kaitsta oma lapsendatud riiki Prantsuse agressiooni eest said tulevaste põlvkondade poolt hästi imetletud.
19. juulil 1810 suri kuninganna oma abikaasa süles tundmatu haiguse tagajärjel. Kuninganna alamad pidasid tema varase surma põhjuseks Prantsuse okupatsiooni. Louise surmaga jäi tema abikaasa üksi suureks raskeks perioodiks, sest Napoleoni sõjad ja reformivajadus jätkusid. Napoleon märkis, et kuningas "on kaotanud oma parima ministri".
Louise'i sarkofaag Charlottenburgi lossis
Kuninganna Louise ratsutuskombinesoonis, 1810. aasta paiku.
Kuninganna Louise oma abikaasa ja lastega, 1806. aasta paiku.
Kuninganna Louise'i ja Napoleon Bonaparte'i (vasakul) kurikuulus kohtumine, 1807. aastal. Nicolas Gosse'i postuumselt maalitud foto, umbes 1900.
Kuninganna Louise'i maal, 1801. aasta paiku
Ancestry
| Adolf Friedrich I, Mecklenburg-Schwerini hertsog | |||||||||||||||||||
| Adolf Friedrich II, Mecklenburg-Strelitz'i hertsog | |||||||||||||||||||
| Braunschweigi-Dannenbergi hertsoginna Marie Katharina | |||||||||||||||||||
| Mecklenburgi hertsog Charles Louis Frederick, Mirowi prints | |||||||||||||||||||
| Christian Wilhelm, Schwarzburg-Sondershauseni vürst | |||||||||||||||||||
| Schwarzburg-Sondershauseni printsess Christiane Emilie | |||||||||||||||||||
| Barby-Muhlingeni krahvinna Antonie Sibylle | |||||||||||||||||||
| Karl II, Mecklenburg-Strelizi suurhertsog | |||||||||||||||||||
| Ernest, Saksi-Hildburghauseni hertsog | |||||||||||||||||||
| Waldecki krahvinna Sophie | |||||||||||||||||||
| Saksi-Hildburghauseni printsess Elizabeth Albertine | |||||||||||||||||||
| Erbach-Erbachi krahv Georg Ludwig | |||||||||||||||||||
| Erbach-Erbachi krahvinna Sophie Albertine | |||||||||||||||||||
| Waldecki krahvinna Amalia Katharina | |||||||||||||||||||
| Louise Mecklenburg-Strelitzist | |||||||||||||||||||
| Ernest Louis, Hessen-Darmstadti maakrahv | |||||||||||||||||||
| Louis VIII, Hessen-Darmstadti maakrahv | |||||||||||||||||||
| Brandenburgi-Ansbachi markkrahvinna Dorothea Charlotte | |||||||||||||||||||
| Hessen-Darmstadti prints George William | |||||||||||||||||||
| Hanau krahv Johann Reinhard III | |||||||||||||||||||
| Krahvinna Charlotte Christine Magdalene Johanna Hanaust | |||||||||||||||||||
| Brandenburgi-Ansbachi krahvinna Dorothea Friederike | |||||||||||||||||||
| Hesseni-Darmstadti printsess Friederike | |||||||||||||||||||
| Leiningen-Dagsburgi krahv Johann Karl August | |||||||||||||||||||
| Leiningen-Dagsburgi krahv Christian Karl Reinhard | |||||||||||||||||||
| Hanau-Lichtenbergi krahvinna Johanna Magdaleena | |||||||||||||||||||
| Maria Luise Albertine von Leiningen-Dagsburg-Falkenburg | |||||||||||||||||||
| Solms-Rödelheimi krahv Ludwig | |||||||||||||||||||
| Solms-Rödelheimi krahvinna Katharina Polyxena | |||||||||||||||||||
| Charlotte Sibylla Ahlefeld, Ahlefeldi krahvinna | |||||||||||||||||||
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mecklenburg-Strelitz'i kuninganna Louise?
V: Kuninganna Louise Mecklenburg-Strelitz oli kuningas Friedrich Wilhelm III abikaasa ja Preisimaa kuningakonsult.
K: Millist rolli mängis ta Preisimaa valitsuses?
V: Pärast oma abikaasa troonile tõusmist arendas Louise palju sidemeid kõrgemate ministritega ja temast sai valitsuses võimas isik, kuna ta hakkas pälvima üldist austust ja kiindumust. Kuningas konsulteeris temaga riigiküsimustes, mis tegi temast Preisi poliitikas mõjuka tegelase.
Küsimus: Millise sündmuse tõttu astus Preisimaa sõda Prantsusmaaga?
V: Pärast väikest vahejuhtumit, mis oli seotud ühe prantsusevastase pamfletiga, avaldas kuningas Friedrich Wilhelm lõpuks oma naise ja perekonna survet, et katkestada rahutu rahu ja astuda sõda Prantsuse keisri vastu.
K: Kuidas reageeris Napoleon Berliini okupeerimisel?
V: Kui Napoleon Berliini okupeeris, pidid kuningas, kuninganna ja ülejäänud kuninglik perekond Louise'i haigusest hoolimata keset talve Königsbergi põgenema kuningriigi idaosas asuvasse Königsbergi.
Küsimus: Millised olid kuninganna Louise'i jõupingutused Napoleoniga Tilsitis peetud läbirääkimiste ajal?
V: Tilsitis püüdis kuninganna Louise kasutada oma ilu ja sarmi, et meelitada Napoleonile Preisimaa jaoks soodsamaid tingimusi. Ta palus ka eraviisilist vestlust temaga, kuid mees keeldus igasugustest järeleandmistest. Tema jõupingutusi imetlesid tulevased põlvkonnad, sest ta püüdis kaitsta oma lapsendatud riiki Prantsuse agressiooni eest.
Küsimus: Kuidas reageeris kuningas Friedrich Wilhelm oma naise surmast kuuldes?
V: Kui kuningas Friedrich Wilhelm kuulis oma naise surmast, jäi ta suurte raskuste ajal üksi, sest Napoleoni sõjad jätkusid ja vajadus reformide järele püsis. Napoleon märkis, et "kuningas on kaotanud oma parima ministri".
K: Kas oli spekulatsioone selle kohta, mis põhjustas kuninganna Louise'i varajase surma?
V: Kuninganna alamad omistasid tema varajast surma Prantsuse okupatsioonile.
