Boeing 747 on reaktiivlennuk, mida toodab Boeing Commercial Airplanes. Tegemist on laia kerega (wide-body) lennukiga: 747-l on rohkem kui üks vahekäik, mistõttu seda kutsutakse sageli nii „Jumbo Jet’iks” kui ka „taevakuningannaks”. 747 oli esimene tegelikult massiliselt toodetud laia kerega reisilennuk ning on oma iseloomuliku kahe-astmelise (ülemine ja alumine) kabiiniga kergesti äratuntav. Esimene 747-mudel oli mõõtmetelt suurem kui varasemad juhirolli täitnud tüübid — näiteks oli see oluliselt suurem kui Boeing 707. Lennuk tegi oma esimest katse-lendu 9. veebruaril 1969 ning kommertslennud algasid 1970. aastal, kui selle võttis kasutusele lennufirma Pan Am. 747 vedas aastakümnete jooksul — kuni suurema reisivõimekusega Airbus A380 saabumiseni — rohkem inimesi kui enamik teisi lennukeid.
Disain ja areng
Boeing alustas 747 arendust 1960. aastate lõpus, eesmärgiga luua suuremahuline lennuk nii reisijate kui ka kauba vedamiseks. Eripäraks on ülemise korruse algne disain, millele mõeldi kui esimese klassi ootesaalile või lisakohtadele. Samuti tehti ülemine korrus ja esiosa selliselt, et lennukit oleks lihtne muuta kaubalennukiks: istmete eemaldamisel saab esiosa (nina) varustada laadimisuksega. See paindlikkus osutus tulevikus oluliseks — ka siis, kui osa reisilennuliikluse turgu hõivasid kõrgsageduslikud õhusõidukid, jäi nõudlus raskemate kaubalendude järele püsima.
Peamised variandid
747 on läbi aastakümnete toodetud mitmes versioonis. Olulisemad variandid on:
- 747-100 — esimene seeria, millel tutvustati 747 põhidisaini;
- 747-200 — võimsamate mootorite ja suurema kandevõimega variant;
- 747-300 — pikendatud ülemise korpuse osaga, suurenenud reisijakoosseisu jaoks;
- 747-400 — populaarne mudel kaasaegse (digitaalse) kokpitiga ja suurema lennuläbijõudlusega; tavareisilennu kruiisikiirus on umbes Mach 0,85–0,855;
- 747-8 — praeguse põlvkonna pikendatud ja tõhusam versioon, millel on uuemad GEnx mootorid (747-8F ja 747-8I); see on ka pikim 747-mudel ja pakub paremat kütusesäästu.
- Lisaks on saadaval ka kaubalennukid (F — freighter), kombineeritud reisija/kauba versioonid (C — combi) ning lühikerega eriversioonid (näiteks SP).
Tehnilised andmed (näited)
Erinevatel 747 mudelitel on erinev pikkus, tiivaulatus ja massid; allpool mõned tüüpilised näitajad mudelitelt 747-400 ja 747-8:
- Pikkus: 747-400 umbes 70,7 m; 747-8 umbes 76,3 m.
- Tiivaulatus: 747-400 umbes 64,4 m; 747-8 umbes 68,4 m.
- Kõrgus: ~19,4 m (sõltuvalt versioonist).
- Kiirus: kruiisikiirus tavaliselt Mach 0,85–0,855 (kuni ~920 km/h).
- Lennukaugus: 747-400 kuni ~7 260 meremiili (≈13 450 km), versiooniti varieeruv.
- Max. stardimass: mudeliti ~397 tonnist (747-400) kuni ~447 tonnini (747-8).
- Mootorid: erinevad turbofan'id (näiteks Pratt & Whitney JT9D algmudelites; hiljem CF6, RB211, PW4000; 747-8 kasutab GEnx).
- Manset ja meeskond: varasematel mudelitel oli pardal ka lennuinsener; uuemad mudelid (nt 747-400/747-8) võimaldavad ka kaheselaskosseisus operatsioone tänu kaasaegsele kokpitile.
- Kandevõime: sõltuvalt konfiguratsioonist reisijatele 3-klassi paigutuses tavaliselt 300–400+, tihedamas üheklassilises konfiguratsioonis üle 500; kaubamudelid kannavad mitu tonni lasti.
Kasutus, kaubaroll ja teenindus
747 on olnud tähtis nii reisija- kui ka kaubaveos. Reisiversioonid teenisid suuremahulistel rahvusvahelistel marsruutidel, samas kui kaubamudelid (747F) on olnud eelistatud nendeks aegadeks, mil on vaja suuri ja raskesti käsitletavaid saadetisi (suur koorem nina kaudu laaditavuse tõttu). Paljud lennufirmad on 747 oma reisiparki järk-järgult asendanud kütusesäästlikumate ja kahe mootoriga pikamaalennukitega, kuid kaubatranspordis on 747 endiselt hinnatud tänu suurele mahu- ja kaaluvõimele. Samuti kasutatakse 747 erirakendusteks — valitsus- ja juhtimislennukid (nt Air Force One baasil), eralennukid ja ka spetsiaalsed teadus- või tankerlennukid.
Tootmine, tootearendus ja pärand
Boeing oli algselt veendunud, et laia kerega 747 jääb püsivaks tooteks peamiselt tänu kaubarollile. Planeeritud toodang kasvas algsest prognoosist palju suuremaks: kui alguses arvas ettevõte, et 400 lennukit võib olla maksimum, siis lõpuks ehitati sadu enamat. Aja jooksul valmistati tuhandeid 747-sid: 2012. aasta septembriks oli toodetud üle 1 400 lennuki. Boeing arendas ka tulevasi projekte (nt Yellowstone), mille ühe võimaliku osana oli kavandatud varajane asendaja (tuntud mõnikord töönimena Boeing Y3); need pikemaajalised arendusplaanid on aja jooksul muutunud ja suunatud eri tehnoloogiate poole.
Tootmine jätkus mitu aastakümmet, kuid lennuturg muutus: kahe-mootorilised pikamaalennukid ning uued disainisuunad vähendasid reisilennukite nõudlust suurte nelja-mootoriliste tüüplennukite järele. Boeing lõpetas 747 tootmise 2020ndate alguses; viimaste 747-de kokkupanek sai valmis 2022. aastal ja viimased tarned toimusid järk-järgult 2022–2023 perioodil.
Mõju ja kultuuriline tähendus
Boeing 747 on saanud lennunduse ikooniks: selle iseloomulik kummitatud nina, ülemine „mööblitükk” ja suurustunne on kujunenud sümboliks rahvusvahelisele reisimisele ja globaalsele kaubandusele. 747-d on nähtud paljudes filmides, raamatutes ja avalikes sündmustes ning see on jätnud tugeva pärandi nii tehnilise kui ka sotsiaalse aspekti poolest.
747 on kahekorruseline lennuk. Sellega saab vedada inimesi, kaupa ja palju muud. Boeing projekteeris 747 ülemise korruse esialgu esimese klassi ootesaaliks või lisakohtadeks ning tegi konstruktsiooni selliseks, et lennukit saaks hõlpsasti muuta kaubalennukiks, paigaldades vajadusel esiosasse lastiukse. Boeing oletused turu arengu kohta (näiteks et ülehelikiirusega lennukid võivad mõnes valdkonnas populaarsemaks saada kui allahelikiired mudelid) ei vähendanud 747 tähtsust kaubalennukina, mis jääb oluliseks. 1993. aastaks oli toodetud juba üle 1 000 747 lennuki ning 2012. aasta septembriks kokku 1 448 lennukit; sama ajal ootas kokkupanekut veel umbes 81 eksemplari. Tänapäeval (eriti mudeliga 747-400) saab lennukiga saavutada kõrget kruiisikiirust ja pikki marsruute, ning uusi versioone, näiteks 747-8, valmistati eesmärgiga parandada efektiivsust ja võimekust.
