Boeing 787 Dreamliner: ülevaade, ajalugu ja lennuohutuse probleemid
Boeing 787 Dreamliner — põhjalik ülevaade, ajalugu ja lennuohutusprobleemid: tehnilised tõrked, juhtumid ja reguleerijate otsused. Loe faktid ja analüüs.
Boeing 787 Dreamliner on Boeingi toodetud reisilennuk. Selle esimene lend toimus 15. detsembril 2009. See pidi ilmuma varem, kuid esimene reisijate lend toimus 2011. aasta oktoobris. Selle tõttu said mõned lennufirmad oma lennukid peaaegu 30 kuud hiljem.
Ajalugu ja arendus
Boeing alustas 787 programmi eesmärgiga luua kütusesäästlik, pikaulatuslik ja mugav laekerge reisilennuk, mis asendaks vanemaid tüüpe nagu 767 ja täiustaks võimekust võrreldes 777-ga. Arenduse käigus kasutati ulatuslikult uue põlvkonna komposiitmaterjale, mille tõttu pikenesid arendustööd ja tekkisid tarnetähtajad.
Disain ja omadused
- Konstruktsioon: suur osa struktuurist on valmistatud süsinikkiust ja teistest komposiitmaterjalidest, mis vähendavad kaalu ja korrosiooniriski.
- Kütusesääst: Dreamliner tarbib tavalisest sarnase suurusklassi lennukist kuni ~20% vähem kütust, tänu kergemale konstruktsioonile ja kaasaegsetele mootoritele.
- Reisijamugavus: lennuk pakub kõrgemat niiskustaset ja madalamat interjööri süsinikdioksiidi taset, suuremaid aknaid, LED-valgustust ja madalamat mürataset, mis parandab reisijate mugavust pikamaalendudel.
Variantid
787 seerial on peamised versioonid: 787-8, 787-9 ja 787-10. Need erinevad pikkuse, reisijate mahutavuse ja lennuulatuse poolest, et katta erinevaid lennufirmade vajadusi alates keskmistest kuni väga pikaulatuslike marsruutideni.
Tootmine ja tarneahel
Dreamlineri tootmine tugineb globaalsele tarneahelale: paljud komponendid toodavad partnerid Jaapanis, Itaalias, Ühendkuningriigis ja teistes riikides ning lõplik kokkupanek toimub Boeingu tehastes Ameerika Ühendriikides (Everett ja Charleston). Selline mudel võimaldas tööülesandeid hajutada, kuid tõi kaasa keerukused logistikas ja kvaliteedikontrollis.
Lennuohutus ja peamised probleemid
Lennukil on olnud mitmeid tehnilisi ja ohutusalaseid vaidlusi alates teenistuse algusest. Üks tuntumaid juhtumeid oli 2013. aasta jaanuari akuprobleemide seeria. Selles kontekstis on uurimisi teinud ka Lennuamet ning mitmed rahvusvahelised reguleerivad asutused. 16. jaanuaril 2013 teatas FAA, et 787 ei tohi USA-s lennata. Samal ajal andsid sarnase juhise ka EASA, Jaapani transpordiministeerium, India tsiviillennunduse peadirektoraat (DGCA) ja Tšiili tsiviillennunduse peadirektoraat (DGAC).
Põhitähelepanu keskmes oli liitium-ioonakude ülekuumenemine ja võimalikud tulekahju- ning suitsuriskid. Probleemi lahendamiseks töötas Boeing välja parandused aku süsteemile, sealhulgas tugevamate kaitsekambrite ja muudetud juhtimisseadistuste kasutuselevõtu. Pärast muudatusi ja täiendavaid kontrollprotsesse lubati lennuk teenistusse tagasi 2013. aasta kevadel pärast reguleerivate asutuste heakskiitu.
Pärast 2013. aastat on Dreamlineriga seotud olnud ka muid hooldus- ja usaldusprobleeme, näiteks mõningate mootoritüüpide (nt Rolls‑Royce Trent 1000) töökindlusega seotud rikked, tarkvara- ja elektrisüsteemide tõrked ning mõningad tootmisjärgsed kvaliteediprobleemid. Need juhtumid on paljudel kordadel nõudnud täiendavaid kontroll- ja hooldusprogramme, aga ka mõningaid ajutisi liiniväljasid.
Teenistus ja ohutusprofiil tänapäeval
Pärast esialgseid raskusi on Boeing 787 saanud laialdase kasutuse mitmete suuremate maailma lennufirmade laevastikes ning on tõestanud end kui tõhus ja populaarne pikaulatuslik liikur. Kuigi teatud mudelitel ja mootoritüüpidel on tekkinud hooldusvajadusi, on üldine ohutusprofiil tänapäeval tugev ning lennuk on läbinud arvukaid tehnilisi parendusi ja regulatiivseid järelevalveid.
Peamised operatorid
- All Nippon Airways (ANA) oli Dreamlineri esmane operaator ja tegi esimese kommertslennu 2011. aastal.
- Lisaks ANA-le kasutavad 787 mudelit mitmed suured rahvusvahelised lennufirmad, sh Ameerika, Euroopa, Aasia ja Okeaania operaatorid.
Kokkuvõte
Boeing 787 Dreamliner tähistab olulist sammu lennundustehnoloogia arengus — see toob kaasa märkimisväärse kütusesäästu, parema reisijamugavuse ja suurema operatiivse paindlikkuse. Samas on sellel mudelil olnud ka tõsiseid lapsehaigusi ning aeg-ajalt esinevaid hoolduse ja mootoritega seotud probleeme, mida on regulaarselt käsitletud tootja ja reguleerivate asutuste koostöös. Tänaseks on paljud esilekerkinud probleemid lahendatud ning Dreamliner jätkab laialdast kasutust rahvusvahelises lennunduses.
Ajalugu
1990ndate lõpus soovis Boeing teha lennukit nimega Sonic Cruiser, mis oleks väga kiire. Boeingu sõnul tarbib 787 20% vähem kütust kui sarnase suurusega 767. Kuid pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid tõusid kütusehinnad, mistõttu lennufirmad soovisid kiirema lennuki asemel tõhusamaid lennukeid. Boeing tühistas Sonic Cruiser'i ja asendas selle 2003. aasta jaanuaris "7E7-ga", mis oli tollal 787 koodnimetus. Juulis 2003 otsustas Boeing nimetada uut lennukit "Dreamlineriks".
26. aprillil 2004 sai Jaapani lennufirma All Nippon Airways 7E7 esimeseks kliendiks, kes pidi lennukit tarnima 2008. aastal. Aastal 2005 nimetati see ümber 787-ks.
787 oli kavandatud palju tõhusamaks. Selleks kasutati enamiku lennuki ehitamisel alumiiniumi asemel komposiitmaterjali, mis tegi lennuki kergemaks. Samuti kasutati kahte uut mootoritüüpi, General Electric GEnx ja Rolls-Royce Trent 1000. Boeingu sõnul on 787 tänu sellele 20% tõhusam kui 767.
Detsembris 2006 teatas Boeing, et 787 oli oodatust raskem, mistõttu lennuk lükati edasi. Samuti oli Boeing püüdnud lühendada lennuki valmistamiseks kuluvat aega, paludes osade tarnijatelt, et nad paneksid kokku lennuki osad. Need osade tootjad ei olnud aga lisatööga harjunud ja see viivitas 787-i valmimist veelgi.
Boeing alustas 787i katsetamist maapinnal. Nad leidsid rohkem probleeme ja lennuk hilines veelgi. Lõpuks 15. detsembril 2009 tegi 787 oma esimese lennu. Boeing hakkas lennukit õhus katsetama. Probleeme oli rohkem, näiteks ühe Rolls-Royce Trent 1000 mootori rike ja tulekahju lennu ajal, mis viivitas lennukit veelgi. Mõned lennufirmad tahtsid kõigi viivituste eest raha tagasi saada. Lõpuks 2011. aasta juulis andis Boeing oma esimese 787 ANA-le üle.
Omadused
Boeing 787-l on sama tüübipädevus kui Boeing 777-l, mis tähendab, et piloot, kes on saanud koolitust ühel lennukil, saab väga väikese lisakoolitusega hõlpsasti üle minna teisele lennukile.
787 üks huvitavamaid omadusi on mootori tagaküljel olev saehammasjoonis. Boeingu sõnul muudab see lennuki vaiksemaks nii lennukis kui ka maapinnal viibivate inimeste jaoks. Samuti on mootorite esiosas heli neelavad materjalid, mis muudavad lennuki veelgi vaiksemaks.
787 sisemus on kõige silmatorkavam. Aknad on 787-l palju suuremad kui teistel lennukitel, sest lennuk on valmistatud peamiselt komposiitmaterjalist, mis on tugevam kui alumiinium, mida kasutatakse enamikul teistel lennukitel. Samuti ei kasutata lennuki akende puhul liuglevaid varje nagu enamikus lennukites. Selle asemel on neil nupud, millega saab akna tumedamaks või heledamaks muuta. Lennuki sisemuses kasutatakse ka LED-valgustust. See võimaldab lennukis muuta sisemiste tulede värve.
Asjaolu, et lennuk on alumiiniumi asemel valmistatud komposiitmaterjalidest, muudab reisijate jaoks mugavamaks. Enamik reisilennukeid lendavad nii kõrgelt, et nad peavad kabiini õhku pumpama, et reisijad saaksid hingata. Enamik lennukeid pumpab sisse piisavalt õhku, et reisijad tunneksid end umbes 2400 meetri kõrgusel (8000 jalga). Kuid kuna 787 kasutab komposiitmaterjali, mis on alumiiniumist tugevam, saab lennuk sisse pumbata rohkem õhku, nii et reisijad tunnevad end umbes 6000 jalga (1800 meetrit) kõrgusel. Komposiitmaterjal on ka vähem korrosioonile vastuvõtlik, seega võib lennukil olla suurem õhuniiskus kui enamikul teistel lennukitel. Boeing ütleb, et need parandused muudavad reisijate enesetunde pärast pikka lendu paremaks.
Rolls-Royce Trent-1000 mootor, millel on väljalasketorud.
787i salong
Variandid
Boeing toodab Dreamlinerist 3 varianti: 787-8, 787-9 ja 787-10. 787-10 on testimisel. Nad kavatsesid valmistada ka 787-3, kuid see tühistati hiljem lennufirmade vähese nõudluse tõttu.
787-8
-8 on kõige lühem 787 variant, lennates 210 inimesele umbes 15200 km. See alustas lendamist 2011. aastal. -8 asendab Boeing 767-200ER ja Boeing 767-300ER lennukid. See on mõeldud väga pikkadeks reisideks, kus on vähem reisijaid ja kus suurem lennuk ei teeni lennufirmale piisavalt raha.
787-9
-9 on suurem 787 ja selle lennukaugus on umbes 15750 km. See suudab lennata umbes 270 inimest ja selle tootmine algas 2014. aastal. See suudab kanda rohkem kaalu kui -8 ja on pikem kui -8. See hakkab konkureerima Airbusi ja nende lennukite A330-300 ja A330-200 vastu. See asendab Boeing 767-400ER.
787-10
-10 on suurem kui 787-8 ja 787-9. See hakkab vedama umbes 300 inimest, kuid selleks on tal väiksem lennukaugus. See hakkab konkureerima Airbus A350-ga ja asendab ka Boeing 777-200ER lennukit.
787-3 (Tühistatud)
-3 pidi olema väikseim ja selle lennukaugus oleks kõige lühem, umbes 5000 km, ning sellega lendaks umbes 290 inimest. See oleks asendanud Boeing 747-400D (D tähistab riigisiseseid lende, mis tähendab lende, mis stardivad ja maanduvad samas riigis), mida kasutasid kaks Jaapani lennufirmat. Esialgu olid need Jaapani lennufirmad tellinud 787-3, kuid kuna lennuk hilineb, tühistasid lennufirmad oma tellimused. See sundis Boeingi 787-3 ära viskama.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Boeing 787 Dreamliner?
V: Boeing 787 Dreamliner on Boeingu toodetud reisilennuk.
K: Millal toimus Boeing 787 Dreamlineri esmalend?
V: Boeing 787 Dreamlineri esmalend toimus 15. detsembril 2009. aastal.
K: Millal toimus Boeing 787 Dreamlineri esimene reisilend?
V: Boeing 787 Dreamliner'i esimene reisilend toimus 2011. aasta oktoobris.
K: Miks said mõned lennuettevõtjad Boeing 787 Dreamlineri peaaegu 30 kuud hilinemisega?
V: Mõned lennuettevõtjad said oma Boeing 787 Dreamlineri peaaegu 30 kuud hiljem, sest lennuki väljalaskmine viibis.
K: Kas Boeing 787 Dreamlineriga on olnud probleeme?
V: Jah, Boeing 787 Dreamlineril on olnud mõningaid probleeme.
K: Millised asutused vaatavad Boeing 787 Dreamlinerit läbi?
V: FAA ja Jaapani lennundusasutus vaatavad Boeing 787 Dreamlinerit läbi.
K: Kas lennuettevõtjatel on praegu lubatud Boeing 787 Dreamlineriga lennata USAs ja teistes riikides?
V: Ei, lennuettevõtjatel ei ole praegu lubatud Boeing 787 Dreamlineriga lennata USAs, Jaapanis, Indias ja Tšiilis vastavalt nende vastavatele lennuametitele.
Otsige