Boeing 707

Boeing 707 on reaktiivlennuk. See tegi kokku -5 lendu. Seda valmistas Boeing Commercial Airplanes aastatel 1958-1979. Sellel on ainult kaks istmerida, mis tähendab, et see on kitsarööpmeline lennuk. Samuti on sellel neli mootorit. Nimi on sageli öeldud kui "Seven Oh Seven". 707 on palju erinevaid tüüpe ja neisse mahub 140 kuni 189 reisijat. Samuti võivad nad lennata 2500 kuni 5750 meremiili (4630 kuni 10 650 km).

Boeing 707 oli Boeingu esimene reaktiivlennuk. See oli kõige levinum lennuk 1960. aastatel ja seda kasutati veel 1970. aastatel palju. 707 oli esimene reaktiivlennuk, millega lendas palju reisijaid. 707 ei olnud esimene reaktiivlennuk, kuid see oli esimene, mis teenis palju raha. See tegi Boeingist ühe suurima reisilennukite tootja. Samuti pani see aluse "7x7" nime kandvate lennukite grupile. Boeing 727, Boeing 737 ja Boeing 757 on osaliselt 707-i disainiga.

Lennuki 707 konstruktsioon pärineb Boeing 367-80 prototüübist, mis oli lennuki prototüüp. Kõige esimene 707, 707-120, oli varustatud Pratt & Whitney JT3C turboreaktiivmootoritega. Pan American World Airways alustas 707-i kasutamist 26. oktoobril 1958. aastal. Teised 707 tüübid on 707-138 ja 707-320. Mõlemat hakati kasutama 1959. aastal. Väiksem versioon, Boeing 720, valmistati 1960. aastal. 707-420 oli varustatud Rolls-Royce Conway 508 turbofan-mootoritega. Seda valmistati 1960. aastal.

Lennukit 707 on kasutatud mitmetel erinevatel lendudel. Sõjaväe kasutuses olevad 707-i versioonid on E-3 Sentry ja C-137 Stratoliner. Boeing tootis 1011 707 (sealhulgas 720). Sõjaväelennukeid valmistati üle 800. aasta augustis kasutasid lennuettevõtjad 10 707 lennukit. 2012. aasta augustis oli neid vaid kaks.

Projekteerimine

Mudel 367-80

Teise maailmasõja ajal ja pärast seda oli Boeing tuntud oma sõjalennukite poolest. Boeing oli valmistanud väga olulisi pommituslennukeid, nagu propellerlennukid B-17 Flying Fortress ja B-29 Superfortress ning reaktiivlennukid B-47 Stratojet ja B-52 Stratofortress. Siiski olid Douglas ja teised firmad Boeingist lennukiturul kaugelt ees. Boeingi ainsad edukad reisilennukid enne 707 olid Boeing 314 Clipper ja Boeing 307 Stratoliner. Aastatel 1949-1950 hakkas Boeing tegelema reaktiivlennukitega. Toona kasutati palju õhutankimist (kui lennuk saab lennates rohkem kütust). Ameerika Ühendriikide õhujõud olid tellinud 800 KC-97 Stratotankerit. Kuna lennukid hakkasid kasutama reaktiivmootoreid, vajas USAF reaktiivtankereid.

Boeing vaatas uue tankeri jaoks mitmeid tiiva- ja mootorikonstruktsioone. Lõpuks valiti 367-80. "Dash 80" valmistamiseks kulus vähem kui kaks aastat. See tõusis esimest korda õhku 15. juulil 1954. Sellel olid Pratt & Whitney JT3C mootorid.

Keegi ei teadnud, kas 707 teenib raha. Toona teenis Boeing peaaegu kogu oma raha sõjalennukitega. Viimane lennuk, mida ta valmistas, Boeing 377 Stratocruiser, kaotas ettevõttele 15 miljonit dollarit, enne kui Ameerika Ühendriikide õhujõud ostsid mõned ja nimetasid need KC-97 Stratotankeriks. 7. augustil 1955 sooritas katsepiloot Tex Johnston näidislennul Washingtoni järve kohal Seattle'i lähistel 367-80 prototüübiga tünnirulli.

Dash 80 oli 132-tollise (3350 mm) laiusega. See tähendas, et lennuk oli piisavalt lai, et mõlemal küljel oleks kaks istet. Boeing otsustas teha selle 144 tolli (3660 mm) laiaks. Douglas oli aga valmistanud DC-8, mis oli 147 tolli (3730 mm) lai. Seetõttu tegi Boeing 707 uuesti laiemaks, nii et selle laius oli 148 tolli (3760 mm).

Valmistamine ja katsetamine

Esimene lend 707-ga toimus 20. detsembril 1957. aastal. Lennuamet lubas lennukil lennata 18. septembril 1958.

Rohkem muudatusi

Kõige esimene 707-tüüp oli 707-120. Qantas tellis lühema versiooni, mida nimetati 707-138. -138 võis lennata nii kaua, kui Qantas vajas. Braniff International Airways tellis versiooni Pratt & Whitney JT4A mootoritega. Seda versiooni nimetati 707-220.

Kuigi 707-l oleks pidanud olema turboreaktiivmootorid, kasutati kõige rohkem Pratt & Whitney JT3D mootoreid. JT3D oli turboreaktiivmootor.

Viimane 707-tüüp oli 707-320C (C tähendab "kabriolett"). Sellel oli suur lastiuks. Sellel oli ka parem tiib.

Boeing lõpetas 1978. aastal reisijate 707 lennukite tootmise. Lennufirmade jaoks valmistati 1010 707, kuid paljud neist läksid sõjaväele. Boeing tootis sõjaväe 707-i kuni 1991. aastani.

Mõned 707i konstruktsiooni osad on näha ka 737, 727 ja 757 puhul.

Boeing 707-123B piloodikabiinZoom
Boeing 707-123B piloodikabiin

Pakistan International Airlinesi Boeing 707 Saksamaal, 1961Zoom
Pakistan International Airlinesi Boeing 707 Saksamaal, 1961

Disain

Tiivad

707i tiivad on 35 kraadi võrra tahapoole pööratud. See tähendab, et tiivad ei ole sirged. Boeing valmistas tiibadega lennukite jaoks õõtsumisvaimendi, mida oli vaja, sest ilma õõtsumisvaimendita liiguvad tiivad kummaliselt.

Ühel lennul lülitati õõtsumisvastane amortisaator välja, et anda uutele pilootidele rohkem kogemusi lennukiga. Üks piloot tegi halva liigutuse ja lennuk läks kontrolli alt välja. Kolm mootorit rebiti tiiva küljest lahti. Lennuk kukkus alla Seattle'i lähedal Arlingtonis, Washingtonis. Neli inimest pardal hukkus.

Tex Johnston ütles oma autobiograafias, et ta lendas 707-ga ja arvas, et õõtsumise summutiga on midagi valesti, sest lennuk liikus kummaliselt. Ta läks kabiini ja aitas lennukit parandada.

Mootorid

Lennuk 707 kasutas mootoritest saadavat õhku salongi survestamiseks.

P&W JT3D-3B mootoritel on spetsiaalsed uksed, mis avanevad lennuki õhkutõusmisel. Uksed aitavad anda mootoritele rohkem õhku. Uksed sulguvad, kui lennuk on õhus.

Paremad mootorid

Pratt & Whitney otsustas, et JT8D-219 on Boeing 707 lennukite uued mootorid. Paljud neist on mõeldud sõjalennukitele, mis on loodud Boeing 707-st.

British Caledonia Boeing 707-320C mootorid paakpoolsel küljel.Zoom
British Caledonia Boeing 707-320C mootorid paakpoolsel küljel.

Ajalugu

Esimesed tellimused 707-le esitati 13. oktoobril 1955. aastal. Pan Am tellis 20 707. 707 ja Douglas DC-8 vahel oli suur konkurents. Paljud suured lennufirmad kasutasid ainult DC-8. Boeing otsustas teha 707-i tiibadesse veel mõned muudatused, et see suudaks kaugemale lennata. Uut versiooni nimetati 707-320.

Pan Am oli esimene lennufirma, mis kasutas 707. Lennuki esimene lend oli 26. oktoobril 1958 New Yorgist Pariisi. See peatus kütuse saamiseks Ganderis, Newfoundlandil. Qantas oli esimene väljaspool Ameerika Ühendriike tegutsev lennuettevõtja, kes kasutas 707.

707 sai väga populaarseks reaktiivlennukiks. See aitas lennureisidel palju kasvada. Ka lennuliikluse juhtimist uuendati.

1960ndate lõpus oli 707 liiga väike, et lennata kõiki soovijaid. Boeing tegi seetõttu Boeing 747. Ka 707 mootorid olid liiga vanad.

Falklandi sõja ajal kasutasid Argentina õhujõud patrull-lennukeid 707. Mõned neist tabasid kuningliku mereväe Sea Harrierid.

Trans World Airlines oli viimane Ameerika Ühendriikide lennufirma, kes lendas reisijatega 707-ga. See lend toimus 30. oktoobril 1983.

Enamik 707-seid on nüüd eralennukid või kaubalennukid.

Air France'i Boeing 707-328 Hannover-Langenhageni lennujaamas 1972. aastal.Zoom
Air France'i Boeing 707-328 Hannover-Langenhageni lennujaamas 1972. aastal.

Saha Airlines Boeing 707 maandub Teheran-Mehrabadi lennuväljal 2011. aastal. Saha Airlines on viimane lennufirma, mis kasutab 707.Zoom
Saha Airlines Boeing 707 maandub Teheran-Mehrabadi lennuväljal 2011. aastal. Saha Airlines on viimane lennufirma, mis kasutab 707.

Erinevad Boeing 707 tüübid

707-020

Mis oli Boeing720 esimene nimi. American Airlines nimetas oma 720-seid alati 707-ndateks.

707-120

707-120 oli esimene 707-tüüp. Lennuk mahutas 179 reisijat. See tüüp pidi sageli tegema kütusepeatusi Põhja-Atlandil. Sellel oli neli Pratt & Whitney JT3C-6 turboreaktiivmootorit. Esimene lend reisijatega toimus 26. oktoobril 1958. aastal. Ehitati 56 lennukit, lisaks 7 lühikest -138; viimane -120 tarniti Westernile 1960. aasta mais.

707-138 oli -120, mis oli teistest kümme jalga lühem. See võis ka kaugemale lennata.

Lennukil 707-120B olid Pratt & Whitney JT3D-1 turboventilaatorite mootorid. Need olid teistest palju paremad. -120B tiibadesse tehti mõned muudatused. Neid tehti 72.

707-220

707-220-l olid võimsamad Pratt & Whitney JT4A-3 turboreaktiivmootorid. Neid valmistati viis, kuid tarniti ainult neli. Esimest neist hakati kasutama 1959. aasta detsembris.

707-320

707-320 Intercontinental on 707-120 pikem versioon. See tüüp mahutab rohkem reisijaid ja selle tiibadesse on tehtud mõned muudatused. Esmakordselt startis see lennuk 11. jaanuaril 1958. aastal.

707-420

707-420 oli sama, mis -320, kuid sellel olid Rolls-Royce Conway 508 mootorid. Lufthansa oli esimene, kes vedas selle lennukitüübiga reisijaid 1960. aasta märtsis.

707-320B

707-320B-l tehti mõned muudatused lennuki välisküljel ja paigaldati uued mootorid. Muudeti tiibu. Seda lennukit kasutas esmakordselt 1962. aasta juunis Pan Am.

707-320C

Lennukit 707-320C võis muuta reisilennukist kaubalennukiks. 707-320C-d tehti rohkem kui mis tahes muud tüüpi. 707-320C-le lisati kaubaluuk ning tehti ka mõned muud muudatused tiiva ja põranda osas.

Sõjaline

Paljud sõjaväelased on kasutanud 707-i mitmeks erinevaks otstarbeks.

Boeing E-3 Sentry on Ameerika Ühendriikide sõjaväe hoiatus- ja juhtimissüsteemi (AWACS) õhusõiduk. Sellel on osa Boeing 707 konstruktsioonist.

Kanada relvajõud kasutasid ka Boeing 707. Neid nimetati aastatel 1972-1997 CC-137 Husky (707-347C).

717

Boeing 717 oli see, mida Boeing nimetas C-135 Stratolifter ja KC-135 Stratotanker. McDonnell Douglase MD-95 nimi muudeti Boeing 717-ks pärast seda, kui Boeing ostis McDonnell Douglase.

RAAF 707-368C Perthi rahvusvahelisel lennuväljal, AustraaliaZoom
RAAF 707-368C Perthi rahvusvahelisel lennuväljal, Austraalia

USAF E-3 Sentry lendavadZoom
USAF E-3 Sentry lendavad

Ecuatoriana de Aviación 707-321C jaanuaris 1987Zoom
Ecuatoriana de Aviación 707-321C jaanuaris 1987

707-120B tiibZoom
707-120B tiib

BOAC 707-436 Sydney lennujaamas 1970. aastal.Zoom
BOAC 707-436 Sydney lennujaamas 1970. aastal.

Pan American World Airwaysi Boeing 707-320B 1979. aastal.Zoom
Pan American World Airwaysi Boeing 707-320B 1979. aastal.

Turkish Airlines 707-121B 1976. aastalZoom
Turkish Airlines 707-121B 1976. aastal

Kasutajad

1980. aastatel ostis USAF 250 kasutatud 707-ndat KC-135E stratotankeri osade jaoks.

707-seid ei kasuta enam suured lennuettevõtjad. Siiski oli 2012. aasta detsembris kasutusel 10 707. John Travolta omab 707-138B.

Tarned

 Kokku 

 1994 

 1993 

 1992 

 1991 

 1990 

 1989 

 1988 

 1987 

 1986 

 1985 

 1984 

 1983 

 1982 

 1981 

 1980 

 1979 

 1978 

 1977 

 1976 

1011

1

1

5

14

4

5

0

9

4

3

8

8

8

2

3

6

13

8

9

 1975 

 1974 

 1973 

 1972 

 1971 

 1970 

 1969 

 1968 

 1967 

 1966 

 1965 

 1964 

 1963 

 1962 

 1961 

 1960 

 1959 

 1958 

 1957 

 1956 

7

21

11

4

10

19

59

111

118

83

61

38

34

68

80

91

77

8

0

0

Õnnetused

Alates 2011. aasta maist on lennukil 707 toimunud 170 õnnetust, mille käigus on kaotatud kere. Boeing 707 õnnetustes on hukkunud 2739 inimest. Kereõnnetus on see, kui lennuk on nii palju kahjustatud, et seda ei saa enam parandada.

Seotud leheküljed

Sellega seotud õhusõidukid

Sarnased õhusõidukid

  • Douglas DC-8

Küsimused ja vastused

K: Mis tüüpi lennuk on Boeing 707?


V: Boeing 707 on reaktiivlennuk.

K: Mitu istmerida on sellel lennukil?


V: Boeing 707-l on ainult kaks istmerida, mistõttu on tegemist kitsarööpmelise lennukiga.

K: Mitu mootorit on sellel lennukil?


V: Boeing 707-l on neli mootorit.

K: Kui palju reisijaid mahutavad eri tüüpi 707 lennukid?


V: Boeing 707 eri tüübid mahutavad 140 kuni 189 reisijat.

K: Milline oli esimene reaktiivlennuk, mille valmistas Boeing Commercial Airplanes?


V: Boeing Commercial Airplanes'i esimene reaktiivlennuk oli Boeing 707.

K: Millised teised lennukid põhinevad selle konstruktsiooni osadel?


V: Muud lennukid, mis põhinevad Boeing 707 konstruktsiooni osadel, on näiteks 737, 727 ja757.

K: Mis tüüpi lendudel seda lennukit on kasutatud?


V: Boeing 707 on kasutatud erinevat tüüpi lendudel, sealhulgas sõjaväe poolt kasutatavatel lendudel, nagu E-3 Sentry ja C-137 Stratoliner.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3