Boeing 707 on tuntud reaktiivlennuk, mida valmistas Boeing Commercial Airplanes peamiselt aastatel 1958–1979. See tüüpiline kitsarööpmeline (single‑aisle) reisilennuk kandis nelja mootoriga konfiguratsiooni ja oli 1950.–1960. aastate üheks tähtsamaks pikamaareisi platvormiks. 707 muutis oluliselt kaubandusliku lennunduse kiirust ja mahtu: eri variandid võisid mahutada umbes 140–189 reisijat ning lennuulatus jäi ligikaudu 2 500–5 750 meremiili (umbes 4 630–10 650 km), sõltuvalt versioonist ja reisiraskusest.

Ajalugu

Boeingi 707 pärineb prototüübi Boeing 367-80 põhikonstruktsioonist, mille katsetused näitasid reaktiivmootoritega reisilennukite praktilisust. Esimene 707-tüüpi lennuk tegi esimese reaallennu 1957. aasta lõpus ning 26. oktoobril 1958 alustas 707‑põhiselt lennuettevõtteid teenindamist Pan American World Airways. 707 oli Boeingu esimene laialt levinud kommertslennuk reaktiivajastul ning aitas firmal saada üheks maailma juhtivaks reisilennukite tootjaks ja alustada õnnestunud "7x7" lennukite sarja.

Disain ja omadused

Boeing 707 on neljamootoriline, tiiva alt rippuvate mootoritega lennuk. Sellel on kitsas pardisaal ühe keskteega (single‑aisle) ja põhiline istmete paigutus oli tavaliselt 3+3 ridade kaupa, mis tegi sellest klassikalise kitsarööpmelise reisilennuki. Kabin oli ehitatud tol ajal standardse kõrgusega, võimaldades nii luksuslikumat kui ka tihedamat istmete paigutust sõltuvalt lennuettevõtte vajadustest.

Algsetel mudelitel kasutati Pratt & Whitney JT3C turboreaktiivmootoreid; hilisemad versioonid said kaasaegsemad turbofan‑mootorid (näiteks JT3D), mis vähendasid kütusekulu ja müraprobleeme. 707-l oli tüüpiline meeskond kolmest (piloot, kaaspiloot, lennuinsener), mis vastas tolle aja automaatika tasemele.

Tüübid ja variandid

707 seerial on mitu tähtsat varianti:

  • 707‑120 – algmudel, varustatud Pratt & Whitney JT3C mootoritega; esimene laialt kasutusele võetud versioon;
  • 707‑138 – lühem kere ja suurem reisikiirus, esimesi tellis Pan American World Airways ja ka Qantas kasutas lühemaid versioone;
  • 707‑320 Intercontinental – pikamaaversioon suurema kütusemahuga ja pikema haardega; selle järglased (‑320B, ‑320C) said turbofan‑mootoreid ja paremat kütusesäästlikkust;
  • 707‑420 – versioon, mis oli varustatud Rolls‑Royce Conway turbofan‑mootoritega;
  • Boeing 720 – kitsam ja lühem variant, valmistatud 1960. aastatel kui kergem versioon lühemate marsruutide jaoks.

Mõned versioonid olid mõeldud spetsiaalselt kauba- või valitsuslikuks kasutamiseks ning teisendati vastavalt vajadusele (näiteks pardalaukuvad pagasiuksed, tugevdatud maandumissüsteemid jms).

Kasutus — tsiviil ja sõjavägi

1960. ja 1970. aastatel oli 707 paljude rahvusvaheliste lennuettevõtjate peamine pikamaareisi lennuk. Aja jooksul asendasid seda efektiivsemad ja vaiksemad laiakehaga lennukid (nt Boeing 747, Airbus A300/330 ja teised turbofan‑mudelid), mistõttu tsiviilkasutus taandus. Samas on 707 platvormist arendatud palju sõjaväe- ja valitsuslikke variante, näiteks AWACS‑süsteemiga E‑3 Sentry ja presidentide / kõrgete isikute transportimiseks kohandatud C‑137 Stratoliner. Need eriversioonid on olnud pikaealised tänu platvormi stabiilsusele ja paindlikkusele.

Tehnilised andmed (ülevaatlikult)

  • Roll: laiapõhjaline pikalendiline kommertslennuk (nelja mootoriga)
  • Meeskond: tavaliselt 3 (kapten, kaaspiloot, lennuinsener)
  • Reisikohad: enamasti 140–189, sõltuvalt konfiguratsioonist
  • Mootorid: algselt Pratt & Whitney JT3C reaktiivmootorid; hilisemad mudelid kasutasid JT3D turbofane; mõned versioonid Rolls‑Royce Conway mootoritega
  • Kõrgus lennul ja kiirus: tüüpiline kruiisikiirus umbes M0.8–0.82 (umbes 800–900+ km/h), teeninduskõrgus kuni ligi 12 000–13 000 m (umbes 40 000–43 000 jalga)
  • Vahemik: ligikaudu 2 500–5 750 meremiili (4 630–10 650 km), sõltuvalt mudelist ja pardakoormusest

Tootmine ja pärand

Boeing 707 tootmine kestis peamiselt 1958–1979 ning selle eri variandid ja sellest arendatud mudelid andsid aluse hilisemale 7x7‑seeriale, nagu Boeing 727, Boeing 737 ja Boeing 757, mis kannavad edasi mõningaid disainiidee ja tehnikalahendusi. 707 oli esimene reaktiivlennuk, mis tõi massiliselt reisiõhusõidu rahvale, muutes lennunduse kiiremaks ja globaalseteks ühendusteks sobivamaks.

Kuigi tsiviilõhus on enamik 707‑sid juba teenistusest lahkunud, on platvormi pärand selgelt näha nii sõjalistes eriversioonides kui ka hilisemates Boeingu kommertslennukite põlvkondades. Tänapäeval leidub ajaloolisi näidiseid muuseumides ja mõningatel juhtudel eriseadmetega lennukitena.