Kanada relvajõudude

Kanada relvajõud (CF) (prantsuse keeles Forces canadiennes; FC) on Kanada armee, lennuvägi ja merevägi, mida erinevalt Ameerika Ühendriikidest juhib üks struktuur.

Riigikaitseseaduse kohaselt "Kanada relvajõud on Tema Majesteedi relvajõud, mille Kanada on üles tõstnud ja mis koosnevad ühest teenistusest, mida nimetatakse Kanada relvajõududeks". Kanada relvajõudude ülemjuhataja on Kanada riigipea kuninganna Elizabeth II, keda esindab Kanada kindralkuberner David Lloyd Johnston. Kaitsejõudude staabiülem (Chief of the Defence Staff ehk CDS), kes on teenistuse kõrgeim ametnik, on kindral Thomas J. Lawson. CDS allub poliitikule, riigikaitseministrile, kelleks on praegu Robert Nicholson konservatiivide parteist.

Struktuur

Kanada relvajõudude koosseisus on 67 000 sõjaväelast (sõdurid, meremehed ja lendurid/lennuväelased). Iga üksus võtab vastu mees- ja naissõdureid, kui nad vastavad nõuetele. CF jaguneb seitsmeks peamiseks haruks, mida nimetatakse komandodeks.

Peamised harud

Keskkonnaalased harud (mida nimetatakse komandodeks) on peamiselt haldusstruktuurid. Nad haldavad personali, varustust ja rajatisi, kuid mitte operatsioone. Kanada relvajõududes on kolm komandot, sest merejalaväge ei ole. Kõik komandod teevad üksteisega väga tihedat koostööd, näiteks õhujõud varustavad helikopteritega nii mereväge kui ka armeed. Neil komandodel on ka kummalgi reservelement, mis koosneb osalise tööajaga töötajatest.

Maavägede väejuhatus (LFCOM)

See on Kanada armee ja CFi suurim haru. See kasutab tanke ja muid soomusmasinaid, nagu LAV III, samuti suurtükiväge, tehnilisi sõidukeid ja mitmesuguseid relvi, nagu Colt Canada C7 püss.

Mereväejuhatus (MARCOM)

See on Kanada merevägi. Sellel on 33 aktiivset sõjalaeva, sealhulgas allveelaevad, fregatid ja hävitajad.

Õhuväejuhatus (AIRCOM)

AIRCOM on Kanada õhujõud. See haldab mitmesuguseid helikoptereid ja lennukeid, mis toetavad sõjaväge ja mereväge, ning omab ka hävitajaid CF-18.

Operatiivsed filiaalid

Operatiivjuhid vastutavad konkreetset tüüpi operatsioonide või õppuste või lähetuste läbiviimise eest. Operatiivkomandosid on neli.

Erioperatsioonide väejuhatus (CANSOFCOM)

CANSOFCOM vastutab Kanada eriüksuste ja asümmeetrilise sõjapidamise võimekuse tagamise eest. See on Kanada relvajõudude väikseim väejuhatus, mis koosneb neljast ühisest üksusest, mis ei allu ei armeele, mereväele ega õhujõududele. Need üksused on ühisüksus 2, Kanada erioperatsioonide rügement, 427. eri-lennuväeüksus ja Kanada ühine intsidentidele reageerimise üksus (CBRN).

Ekspeditsioonijõudude väejuhatus (CEFCOM)

See on väejuhatus, mis vastutab välisoperatsioonide ja lähetuste juhtimise eest väljaspool Kanadat, näiteks Kanada osalemine Afganistani sõjas.

Kanada väejuhatus (CANCOM)

Kanada väejuhatus teeb koostööd Ameerika Ühendriikide põhjapoolse väejuhatusega, et tagada riigi julgeolek ja Põhja-Ameerika mandri kaitsmine. CANCOM vastutab ka hädaolukordade ohjamise eest, näiteks kui armee peab reageerima katastroofidele Kanadas.

Operatiivse toetuse väejuhatus (CANOSCOM)

See väeosa vastutab kõigi teiste väeosade toetamise eest, näiteks logistika, tehnika, tervishoiuteenuste ja sõjaväepolitsei valdkonnas.

Kaitsepoliitika

Alates 20. sajandi teisest poolest koosneb Kanada kaitsepoliitika nendest eesmärkidest:

Riigi kaitse
Põhja-Ameerika kaitsmine koos Ameerika Ühendriikide sõjaväega
Panus rahvusvahelisse julgeolekusse

Külma sõja ajal oli Kanada relvajõudude peamine eesmärk aidata Euroopat kaitsta Nõukogude Liidu ohu vastu. Mõned Kanada sõdurid elasid sel ajal Euroopas.

Tänapäeval põhinevad Kanada relvajõudude eesmärgid Kanada esimene kaitsestrateegial, mille kehtestas Stephen Harperi konservatiivne valitsus. Uued eesmärgid ja sihid on suutlikkus teha järgmist :

Teha regulaarseid siseriiklikke operatsioone Arktikas ja toetada NORADi.
Abi riikliku suursündmuse, näiteks 2010. aasta taliolümpiamängude turvalisuse tagamisel.
Reageerida suurele terrorirünnakule
Aidata kodanikke loodusõnnetuse korral
Juhtida või teha pikka aega suurt rahvusvahelist missiooni
Sõdurite saatmine lühiajaliseks reageerimiseks rahvusvahelisele kriisile

Küsimused ja vastused

K: Millest koosneb Kanada relvajõudude koosseis?

V: Kanada relvajõud koosnevad Kanada armeest, õhujõududest ja mereväest.

K: Kes on Kanada relvajõudude ülemjuhataja?

V: Kanada relvajõudude ülemjuhataja on Kanada riigipea kuninganna Elizabeth II, keda esindab Kanada kindralkuberner Mary May Simon.

K: Kes on Kanada relvajõudude kaitsejõudude staabiülem?

V: Kanada relvajõudude kaitsestaabi ülem on kindral Thomas J. Lawson.

K: Kellele allub kaitseväe staabiülem?

V: Kaitsejõudude staabiülem allub kaitseministrile.

K: Kes on praegune Kanada riigikaitseminister?

V: Kanada praegune riigikaitseminister on Anita Anand liberaalide parteist.

K: Milline on Kanada relvajõudude struktuur võrreldes Ameerika Ühendriikidega?

V: Erinevalt Ameerika Ühendriikidest juhib Kanada relvajõudusid üks struktuur.

K: Mis on riigikaitseseadus?

V: Riigikaitseseaduse kohaselt "Kanada relvajõud on Tema Majesteedi relvajõud, mis on üles seatud Kanada poolt ja koosneb ühest teenistusest, mida nimetatakse Kanada relvajõududeks".