Kanada relvajõud (CF) — ajalugu, struktuur ja juhtimine

Kanada relvajõud (CF) (prantsuse keeles Forces canadiennes; FC) on Kanada armee, lennuvägi ja merevägi, mida erinevalt Ameerika Ühendriikidest juhib üks struktuur.

Riigikaitseseaduse kohaselt "Kanada relvajõud on Tema Majesteedi relvajõud, mille Kanada on üles tõstnud ja mis koosnevad ühest teenistusest, mida nimetatakse Kanada relvajõududeks". Kanada relvajõudude ülemjuhataja on Kanada riigipea kuninganna Elizabeth II, keda esindab Kanada kindralkuberner David Lloyd Johnston. Kaitsejõudude staabiülem (Chief of the Defence Staff ehk CDS), kes on teenistuse kõrgeim ametnik, on kindral Thomas J. Lawson. CDS allub poliitikule, riigikaitseministrile, kelleks on praegu Robert Nicholson konservatiivide parteist.

Ajalugu ja ühtsus

Kanada relvajõudude tänapäevane kuju sai alguse 1968. aastal, kui föderaalvalitsus viidi läbi tugeva ümberkorralduse ja kolme eraldiseisva teenistuse (Kanada armee, Royal Canadian Navy ja Royal Canadian Air Force) organisatsiooniline ühtlustamine üheks Kanada relvajõudude struktuuriks. See ühinemine oli vastuoluline ja põhjustas traditsiooniliste teenistuse identiteetide kaotuse muret — osa nendest nimetustest ja traditsioonidest taastati hiljem.

2011. aastal taastati ametlikult härrastuste nimed Royal Canadian Navy ja Royal Canadian Air Force osadele oma ajaloolistele nimetustele, säilitades samas teenistuste ühise juhtimise raamistiku. Kanada relvajõududel on pikk ajalugu rahvusvahelistest operatsioonidest (esimene ja teine maailmasõda, Külma sõja aeg, rahuvalveoperatsioonid) ning tähtis roll NATO-s, ÜRO ja muudes liitlassuhetes.

Juhtimine ja seaduslik raamistik

  • Riigipea: Kanada sõjalise ülemjuhataja on kroon (monarh). Ajaloolises tekstis mainitud kuninganna Elizabeth II oli selle rolli kandja kuni tema surmani 2022. aastal; alates sellest ajast on monarh Kanada riigipea. Monarhi esindab Kanada kindralkuberner.
  • Kindralkuberner: täidab tseremoniaalseid ja põhiseaduslikke ülesandeid ning on monarhi esindaja Kanadas.
  • Sõjaline juhtimine: Kaitseministri (Minister of National Defence) alluvuses on Kaitsejõudude staabiülem (Chief of the Defence Staff, CDS), kes on relvajõudude kõrgeim ametlik juht ja vastutab jõudude operatiivse kasutamise ning sõjalise valmisoleku eest.
  • Seaduslik alus: Kanada relvajõudude töökorra aluseks on National Defence Act ning sellele tuginevad teised õigusaktid ja regulatsioonid.

Struktuur ja peamised moodustised

  • Canadian Army: maaväed — vastutavad metsiku- ja soomustatud üksuste, suurtükiväe, logistika ja maaväeoperatsioonide eest.
  • Royal Canadian Navy: merevägi — laevastik, alusteenused, mereoperatsioonid ning Arktika ja merekaitse ülesanded.
  • Royal Canadian Air Force: lennuvägi — hävituslennukid, patrull- ja transpordilennukid, helikopterid ja luureõhusüsteemid.
  • Komponendid ja väejuhatused: olulised struktuuriüksused on näiteks Canadian Joint Operations Command (CJOC), Canadian Special Operations Forces Command (CANSOFCOM), spetsiaalsed logistikakeskused ning õppekeskused ja staabid.

Rollid ja peamised missioonid

Kanada relvajõudude ülesanded on mitmekesised, hõlmates nii riigikaitset kui ka rahvusvahelisi ja siseriiklikke toetustegevusi:

  • riigikaitse ja territoriaalne lennu- ning merevalvamine (sh koos USA-ga NORAD-kaitse koostöö);
  • Arktika ja rannikuala patrullimine ning suveräänsuse tagamine;
  • rahvusvahelised operatsioonid NATO ja ÜRO raames — sõjalised operatsioonid, rahuvalve ja humanitaarabi (nt Afganistan, Liibüa 2011, ajaloolised panused ÜRO missioonidele);
  • abi tsiviilvõimudele hädaolukordades ja loodusõnnetuste ajal (nt Operation Lentus võimalike loodusõnnetuste korral);
  • spetsiaal- ja luureoperatsioonid, küberkaitse ning õppustele ja koostööprogrammidele panustamine liitlastena.

Võimekus, varustus ja moderniseerimine

Kanada relvajõud kasutavad laia valikut varustust — sõjalaevu ja allveelaevu, transpordi- ja patrulllennukeid, hävitusõhuflotte, helikoptereid, soomukeid ning tänapäevaseid luure- ja sidevahendeid. Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud moderniseerimisele (laevastiku uuendused, õhutõrje ja mobiilsus, side- ja infosüsteemide arendamine), et säilitada suutlikkus täita nii kodumaiseid kui rahvusvahelisi kohustusi.

Personal, reservid ja värbamine

Kanada relvajõud koosnevad regulaarväest ja reservist ning võitlejatele lisaks toetavast tsiviilpersonalist. Õppetöö, kadetiprogrammid ja värbamine on suunatud mitmekesisuse suurendamisele ja keelelise (inglise/prantsuse) mitmekülgsuse parandamisele, sest Kanada on ametlikult kakskeelne riik ning sõjaväes on keeleline ja kultuuriline mitmekesisus oluline.

Austus, traditsioonid ja reitingusüsteem

Kuigi 1968. aasta ühtlustus muutis teenistuste väliste märgiste kasutust, on Kanada relvajõud säilitanud mitmeid traditsioone, au ja teenistuse tunnustusi. Rikkalikud lipu- ja vormirõivatraditsioonid, mälestusüritused ning ajalooliste üksuste pärand on endiselt tähtsal kohal.

Lõppsõna

Kanada relvajõud on kaasaegne, mitmekesine ja rahvusvaheliselt aktiivne jõud, mille ülesandeks on kaitsta Kanada territooriumi ja huve, toetada liitlasi ning osaleda rahu- ja humanitaaroperatsioonides üle maailma. Õiguslikult ja loobumisloogika kohaselt kuulub ülemjuhatus monarhiale, keda esindab kindralkuberner; igapäevast poliitilist juhtimist teostab tsiviilminister ning professionaalset juhtimist Kaitsejõudude staabiülem.

Struktuur

Kanada relvajõudude koosseisus on 67 000 sõjaväelast (sõdurid, meremehed ja lendurid/lennuväelased). Iga üksus võtab vastu mees- ja naissõdureid, kui nad vastavad nõuetele. CF jaguneb seitsmeks peamiseks haruks, mida nimetatakse komandodeks.

Peamised harud

Keskkonnaalased harud (mida nimetatakse komandodeks) on peamiselt haldusstruktuurid. Nad haldavad personali, varustust ja rajatisi, kuid mitte operatsioone. Kanada relvajõududes on kolm komandot, sest merejalaväge ei ole. Kõik komandod teevad üksteisega väga tihedat koostööd, näiteks õhujõud varustavad helikopteritega nii mereväge kui ka armeed. Neil komandodel on ka kummalgi reservelement, mis koosneb osalise tööajaga töötajatest.

Maavägede väejuhatus (LFCOM)

See on Kanada armee ja CFi suurim haru. See kasutab tanke ja muid soomusmasinaid, nagu LAV III, samuti suurtükiväge, tehnilisi sõidukeid ja mitmesuguseid relvi, nagu Colt Canada C7 püss.

Mereväejuhatus (MARCOM)

See on Kanada merevägi. Sellel on 33 aktiivset sõjalaeva, sealhulgas allveelaevad, fregatid ja hävitajad.

Õhuväejuhatus (AIRCOM)

AIRCOM on Kanada õhujõud. See haldab mitmesuguseid helikoptereid ja lennukeid, mis toetavad sõjaväge ja mereväge, ning omab ka hävitajaid CF-18.

Operatiivsed filiaalid

Operatiivjuhid vastutavad konkreetset tüüpi operatsioonide või õppuste või lähetuste läbiviimise eest. Operatiivkomandosid on neli.

Erioperatsioonide väejuhatus (CANSOFCOM)

CANSOFCOM vastutab Kanada eriüksuste ja asümmeetrilise sõjapidamise võimekuse tagamise eest. See on Kanada relvajõudude väikseim väejuhatus, mis koosneb neljast ühisest üksusest, mis ei allu ei armeele, mereväele ega õhujõududele. Need üksused on ühisüksus 2, Kanada erioperatsioonide rügement, 427. eri-lennuväeüksus ja Kanada ühine intsidentidele reageerimise üksus (CBRN).

Ekspeditsioonijõudude väejuhatus (CEFCOM)

See on väejuhatus, mis vastutab välisoperatsioonide ja lähetuste juhtimise eest väljaspool Kanadat, näiteks Kanada osalemine Afganistani sõjas.

Kanada väejuhatus (CANCOM)

Kanada väejuhatus teeb koostööd Ameerika Ühendriikide põhjapoolse väejuhatusega, et tagada riigi julgeolek ja Põhja-Ameerika mandri kaitsmine. CANCOM vastutab ka hädaolukordade ohjamise eest, näiteks kui armee peab reageerima katastroofidele Kanadas.

Operatiivse toetuse väejuhatus (CANOSCOM)

See väeosa vastutab kõigi teiste väeosade toetamise eest, näiteks logistika, tehnika, tervishoiuteenuste ja sõjaväepolitsei valdkonnas.

Kaitsepoliitika

Alates 20. sajandi teisest poolest koosneb Kanada kaitsepoliitika nendest eesmärkidest:

  • Riigi kaitse
  • Põhja-Ameerika kaitsmine koos Ameerika Ühendriikide sõjaväega
  • Panus rahvusvahelisse julgeolekusse

Külma sõja ajal oli Kanada relvajõudude peamine eesmärk aidata Euroopat kaitsta Nõukogude Liidu ohu vastu. Mõned Kanada sõdurid elasid sel ajal Euroopas.

Tänapäeval põhinevad Kanada relvajõudude eesmärgid Kanada esimene kaitsestrateegial, mille kehtestas Stephen Harperi konservatiivne valitsus. Uued eesmärgid ja sihid on suutlikkus teha järgmist :

Küsimused ja vastused

K: Millest koosneb Kanada relvajõudude koosseis?


V: Kanada relvajõud koosnevad Kanada armeest, õhujõududest ja mereväest.

K: Kes on Kanada relvajõudude ülemjuhataja?


V: Kanada relvajõudude ülemjuhataja on Kanada riigipea kuninganna Elizabeth II, keda esindab Kanada kindralkuberner Mary May Simon.

K: Kes on Kanada relvajõudude kaitsejõudude staabiülem?


V: Kanada relvajõudude kaitsestaabi ülem on kindral Thomas J. Lawson.

K: Kellele allub kaitseväe staabiülem?


V: Kaitsejõudude staabiülem allub kaitseministrile.

K: Kes on praegune Kanada riigikaitseminister?


V: Kanada praegune riigikaitseminister on Anita Anand liberaalide parteist.

K: Milline on Kanada relvajõudude struktuur võrreldes Ameerika Ühendriikidega?


V: Erinevalt Ameerika Ühendriikidest juhib Kanada relvajõudusid üks struktuur.

K: Mis on riigikaitseseadus?


V: Riigikaitseseaduse kohaselt "Kanada relvajõud on Tema Majesteedi relvajõud, mis on üles seatud Kanada poolt ja koosneb ühest teenistusest, mida nimetatakse Kanada relvajõududeks".

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3