Boeing 720 on reaktiivlennuk, mida konstrueeris Ameerika ettevõte Boeing 1950. aastate lõpus. See põhineb tuntud Boeing 707-l, kuid on selle lühem ja kohandatud lühemate vahemaade ja tihedama graafikuga operatsioonide jaoks. 720 on kitsarööpmeline (üks koridor) reisilennuk, millel on neli mootorit maandumis- ja tiivaaluste gondlites ning pressuriseeritud reisikabiin. Lennuki esmalend toimus 23. novembril 1959 ning lennufirmad hakkasid seda kasutama 1960. aasta juulis.
Ajalugu ja otstarve
Boeing arendas 720-d vastusena vajadusele lennukile, mis kasutaks 707 tehnoloogiat, kuid oleks kergem ja sobilikum keskmise ulatusega marsruutide jaoks ning lennuväljade jaoks, kus poleks vaja 707 maksimaalset startimispikkust. 720 projekt oli suhteliselt odav, sest paljusid komponente ja tehnoloogiaid võeti üle 707-lt, mis vähendas arenduskulusid. Kokku ehitati vaid 154 lennukit, kuid konstruktsiooni lihtsus ja sageli uuendatav mootorivalik tegi lennukist majanduslikult otstarbekalt kasumliku tootmistoote.
Disain ja omadused
- Korvis ja konfiguratsioon: kitsarööpmeline (üks koridor), tavaseadiselt kuue-kohaline reas (3+3) sõltuvalt konfiguratsioonist; reisijate arv sõltus versioonist ja istmete paigutusest.
- Mootorid: algversioon varustati Pratt & Whitney JT3C turboreaktiivmootoritega; uuendatud versioon 720B kasutas efektiivsemaid Pratt & Whitney JT3D turboventilaatorite mootorid, mis andsid parema kütuseökonoomia ja suurema lennukauguse.
- Struktuur: madal tiiva paigutus, klassikaline ühtne kere ja sabaaparaat. Võrreldes 707-ga oli 720 kere lühem ja teatud konstruktsioonielemente optimeeriti kergekaalulisuse saavutamiseks.
- Esimene kasutus: 720 startis esimest korda 1959. aasta novembris ja sai lennufirmadele kättesaadavaks 1960. aastal; 720B tuli teenindusse 1961. aastal.
Tehnilised andmed (ülevaatlikult)
- Istmete arv: sõltuvalt konfiguratsioonist tavaliselt keskmiselt sadakond kuni paarisaja reisijat (sõltuvalt kitsast või tihedast paigutusest).
- Mootorivalikud: Pratt & Whitney JT3C (algversioon) ja JT3D (720B).
- Ettevõtmise jaotumine: lühem kui Boeing 707, mõeldud eelkõige keskmise ulatusega liinidele.
- Tööstuslik eluiga: paljud lennukid töötasid aktiivselt 1960. ja 1970. aastatel; osa teisendati hiljem kaubanduslikuks veoks või kasutati õppe- ja katseplatvormidena.
Versioonid
- Boeing 720 – algmudel Pratt & Whitney JT3C mootoritega; teenindusse 1960.
- Boeing 720B – täiustatud mudel, millele paigaldati JT3D turboventilaatorid ({turboventilaatorite}) ning mis pakkus paremat kütusekulutust ja tõstetud lennuomadusi; esmaoperatsioon 1961. Aja jooksul muudetud mitmeid algmudeleid 720B-le vastavaks.
Kasutus ja pärand
Hoolimata suhteliselt väikesest tootmisarvust (154 ehitatud), mängis Boeing 720 rolli turboreaktiivlennukite arengus, pakkudes lennufirmadele soodsamat alternatiivi 707-ga võrreldes ning võimaldades tihedamaid marsruute ja lühemaid maandumisi. 720 asendati järk-järgult modernsemate ja otstarbekamate mudelite, näiteks Boeing 727-ga, mis pakkus paremaid lennuvõimeid lühikese ja keskmise ulatuse liinidel.
Mõned Boeing 720-d säilitatakse muuseumides ja lennuajalooga organisatsioonide kogudes, teised muudetakse kaubaveoks või kasutatakse muudel abifunktsioonidel. Lennuki areng ja variantide üleminek (mootoriparandus JT3C → JT3D) illustreerivad 1960. aastate tehnoloogilist üleminekut turboreaktiivmootoritelt varasematele lahendustele efektiivsemate turboventilaatoriteni.
