Norman Tindale (1900–1993) — Austraalia antropoloog, põlisrahvaste kaardistaja

Norman Barnett Tindale AO (12. oktoober 1900 – 19. november 1993) oli Austraalia antropoloog, arheoloog ja etnoloog, kes töötas peaaegu viis aastakümmet Lõuna-Austraalia muuseumis. Tindale on laialdaselt tuntud eelkõige oma töö eest, millega ta püüdis kaardistada ja kirjeldada Austraalia põliselanike kultuurirühmade territooriume, keeli ja suguharusid ning kogus ja säilitas ohtraid etnograafilisi materjale.

Elulugu ja karjääri algus

Tindale sündis Perthis, Lääne-Austraalias. Tema pere kolis ajutiselt Tokyosse 1907. aastal, kus ta õppis Jaapanis asuvas Ameerika koolis. Perekond naasis Perthi 1915. aastal ja 1917. aastal koliti edasi Adelaide'i. Noore mehena sai Tindale töökoha Adelaide'i avalikus raamatukogus ning 1919. aastal asus ta tööle Lõuna-Austraalia muuseumis entomoloogi assistendina (tööandjaks Arthur Mills Lea). Enne kui ta 1933. aastal Adelaide'i ülikoolist bakalaureusekraadi omandas, oli ta juba avaldanud ligi kolmkümmend uurimust entomoloogia, ornitoloogia ja antropoloogia alalt.

Teadustöö ja metoodika

Tindale’i huvi Austraalia põlisrahvaste paiknemise ja sidemete vastu sai tõuke 1921–1922 toimunud välitööst Groote Eylandtil. Saarel kohtus ta anindilyakwa mehega, kes üksikasjalikult selgitas, millised maa-alad kuuluvad tema perekonnale — see kogemus pani Tindale’i kahtlema tol ajal levivas stereotüüpides, et aborigeenid oleksid pelgalt pidevalt liikuvad rändrahvad ning neil puuduks püsiv maa- või piirkonnasisene seos.

Tindale kogus välitöödel põhjalikke andmeid keelte, suguharude, toponüümide, rituaalide ja materjalikultuuri kohta. Ta kasutas eri allikaid — suulisi kirjeldusi, genealoogiaid, keelelisi võrdlusi, territooriumide piirjooni ja mateeriaalseid tõendeid — ning koostas selle alusel kaarte ja kirjeldusi erinevate gruppide kohta. Tema suurteemaline süntees ilmus tihti kaardina: Tindale’i kaartide kaudu sai avalikkus ja teadlaskond esialgse ülevaate traditsioonilistest rühmade piiridest kogu mandril.

Põhilised saavutused

• Kaardistamine: Tindale koostas laiaulatuslikke kaarte, kus ta püüdis määratleda erinevate põlisrahvaste traditsioonilisi territooriume.
• Valdkondadevaheline töö: ta ühendas antropoloogiat, keele- ja etnograafilisi andmeid ning muuseumikogusid.
• Publikatsioonid: tema töid kasutatakse jätkuvalt lähteallikateks — tema suurim ja tuntum teos on kogumik, mis avaldati peamiselt 20. sajandi keskpaigas ja 1970ndatel (nt tuntud monograafia, mis võtab kokku tema kaardistuse ja etnograafilised vaatlused).

Pärand ja teaduslik kriitika

Tindale’i tööl on olnud suur mõju Austraalia etnograafiale ja ta on aidanud koguda ja säilitada väärtuslikku teavet, mis oleks muidu võinud kaduda keelekadu ja sulanduslike poliitikate tõttu. Tema andmed ja kogu on olnud abiks ka õigusalastes küsimustes, näiteks maahoiu- ja pärandiõiguste (native title) protsessides, kus ajaloolised territoriaalsed kirjeldused on sageli kasutatud tõendusmaterjalina.

Kuid tema lähenemine on ka saanud kriitikat. Mõned teadlased ja Aboriginal kogukonnad on osutanud, et Tindale’i kaardid annavad liialt lihtsustatud ja staatilise pildi territoriaalsetest piiridest, jättes varju paindlikkuse, ajas muutumise, mitmeosalise kasutuse ja territoriaalsete ülekatete tähenduse. Hilisemad uurijad on tema kaarte täpsustanud ja kohandanud, kasutades täiendavaid keelelisi, arheoloogilisi ja suulisi allikaid.

Hilisem elu ja tegevus

Pärast pikka tegevust Lõuna-Austraalia muuseumis lahkus Tindale muuseumist pensionile ja jätkas õppetööd välismaal — ta töötas ka Colorado Ülikoolis (University of Colorado). Tindale elas Ameerika Ühendriikides kuni oma surmani 93-aastaselt Palo Altos, Californias.

Autasud ja tunnustus

Tindale töö eest on talle osutatud mitmesugust ametlikku tunnustust ning tema nimi on hästi tuntud nii muuseumiringkondades kui ka antropoloogiaajalukku kuuluvate mõjurite seas. Tema osooni all on ka AO tiitel, mis viitab Austraalia ordenile.

Oluline märkus

Kuigi Tindale’i kaardid on olulised ajaloolised allikad, tuleb neid tänapäeval kasutada koos uute uurimuste, kohalike kogukondade teadmiste ja keeleliste ning arheoloogiliste uuringutega. Tema töö näitab nii välitöö väärtust muuseumi- ja teadustöö jaoks kui ka vajadust pidevalt uuendada ja täpsustada etnograafilisi kände ning austada põlisrahvaste endi tõlgendusi ning teadmisi.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Norman Tindale'i elukutse?

K: Kus ta sündis?

K: Millal kolis tema perekond Tokyosse?

K: Millise töökoha sai ta Lõuna-Austraalia muuseumis?

K: Mitu tööd oli ta avaldanud enne Adelaide'i ülikooli bakalaureusekraadi saamist?

K: Mis tekitas Norman Tindale'i huvi Austraalia põliselanike kultuuriliste rühmituste kaardistamise vastu?

K: Kus elas Norman Tindale pärast Lõuna-Austraalia muuseumist pensionile jäämist?

Otsing