Oodgeroo Noonuccal
Oodgeroo Noonuccal (/ˈʊdɡəruː/ /ˈnuːnəkəl/ UUD-gə-roo NOO-nə-kəl; sündinud Kathleen Jean Mary Ruska, varem Kath Walker; 3. november 1920 - 16. september 1993) oli Austraalia luuletaja, poliitiline aktivist, kunstnik ja õpetaja. Ta oli kõige tuntum oma luulest ja oli esimene aborigeenidest austraallane, kes avaldas oma värsikogu. Oodgeroo Noonuccal on traditsiooniline Quandamooka nimi, mille ta võttis endale 1988. aastal (Oodgeroo viitab paberipuule ja Noonuccal on tema hõimu nimi).
Oodgeroo võitles jõuliselt aborigeenide õiguste eest. Ta oli üks peamisi inimesi, kes seisis 1967. aastal Austraalia põhiseaduse muutmise kampaania taga. Need muudatused andsid aborigeenidele täieliku kodakondsuse. Ta võitles ka peaminister Robert Menziesi ja tema järeltulija Harold Holti eest.
Ta kirjutas palju raamatuid, alustades raamatuga "Me läheme" (1964), mis oli esimene aborigeenide naise poolt avaldatud raamat. See esimene luulekogu oli väga edukas ja Oodgeroo sai üheks Austraalia enimmüüdud luuletajaks. Tema kirjutised sisaldasid tugevaid poliitilisi sõnumeid. Oodgeroo kirjeldas oma stiili kui "loosunglikku". Ta tahtis näidata, kui uhke ta oli oma aborigeeniks olemise üle. Ta soovis, et tema kirjutised paneksid inimesi toetama võrdõiguslikkust ja aborigeenide õigusi. Oodgeroo võitis mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Mary Gilmore'i medali (1970), Jessie Litchfieldi auhinna (1975) ja Austraalia kirjanike ühenduse auhinna.
1972. aastal avas ta oma kodulinnas Moongalbas, North Stradbroke'i saarel, hariduskeskuse. Keskuses õpetati lastele loodust ja aborigeenide kultuuri.
Oodgeroo sai 1970. aastal Briti impeeriumi ordeni liikmeks. Ta tagastas selle 1987. aastal, et protestida Austraalia 200. aastapäeva tähistamise vastu ja teha poliitiline avaldus sotsiaalse ebavõrdsuse kohta Austraalias.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Oodgeroo Noonuccal?
V: Oodgeroo Noonuccal oli Austraalia luuletaja, poliitiline aktivist, kunstnik ja õpetaja. Ta oli kõige tuntum oma luule poolest ja oli esimene aborigeenidest austraallane, kes avaldas värssiraamatu.
K: Mis on nime "Oodgeroo" tähendus?
V: Nimi "Oodgeroo" viitab paberipuule, mis on traditsiooniline Quandamooka nimi, mille ta võttis endale 1988. aastal.
K: Milliste muudatuste eest võitles Oodgeroo?
V: Oodgeroo võitles jõuliselt aborigeenide õiguste eest ja oli üks peamisi inimesi, kes seisis 1967. aastal Austraalia põhiseaduse muutmise kampaania taga. Need muudatused andsid aborigeenidele täieliku kodakondsuse. Ta võitles ka peaminister Robert Menziesi ja tema järeltulija Harold Holti eest.
K: Millist kirjastiili kasutas Oodgeroo?
V: Oodgeroo kirjeldas oma kirjutamisstiili kui "loosunglikku". Ta tahtis näidata, kui uhke ta oli oma aborigeeniks olemise üle, ja kasutas oma kirjutisi selleks, et panna inimesi toetama võrdõiguslikkust ja aborigeenide õigusi.
K: Milliseid auhindu Oodgeroo võitis?
V: Ooodergo võitis mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Mary Gilmore'i medali (1970), Jessie Litchfieldi auhinna (1975) ja Austraalia kirjanike stipendiumi (Fellowship of Australian Writers' Award).
K: Millise hariduskeskuse ta avas?
V: 1972. aastal avas ta oma kodulinnas Moongalbas North Stradbroke'i saarel hariduskeskuse, kus õpetati lastele loodust ja aborigeenide kultuuri.
K: Millise au sai ta Suurbritannia monarhia poolt? V: Ta sai 1970. aastal Briti impeeriumi ordeni liikmeks, kuid andis selle 1987. aastal tagasi, et protestida Austraalia 200. aastapäeva tähistamise vastu ja teha poliitiline avaldus sotsiaalse ebavõrdsuse kohta Austraalias.
