Oodgeroo Noonuccal (1920–1993) — Austraalia aborigeeni luuletaja ja aktivist
Oodgeroo Noonuccal — pioneerlane Austraalia aborigeeni luuletaja ja aktiivne inimõiguste eestvõitleja; esimene avaldatud aborigeenluuletaja ja tugev sotsiaalne hääl.
Oodgeroo Noonuccal (/ˈʊdɡəruː/ /ˈnuːnəkəl/ UUD-gə-roo NOO-nə-kəl; sündinud Kathleen Jean Mary Ruska, varem Kath Walker; 3. november 1920 – 16. september 1993) oli Austraalia luuletaja, poliitiline aktivist, kunstnik ja õpetaja. Ta on kõige tuntum oma luule poolest ning oli esimene aborigeenidest austraallane, kes avaldas oma värsikogu. Oodgeroo Noonuccal on traditsiooniline Quandamooka nimi, mille ta võttis endale 1988. aastal (Oodgeroo viitab paberipuule ja Noonuccal on tema hõimu nimi).
Kirjanduslik töö ja stiil
Oodgeroo avaldas oma esimese luulekogu "Me läheme" (ingl k We Are Going) 1964. aastal. See oli tähtis sündmus nii Austraalia kirjanduses kui ka aborigeenide eneseväljenduses — raamat andis hääle varasemalt marginaliseeritud kogemustele ja tõstis esile sügava sideme maaga, rahvaga ja ajaloolise õigusmõistmise teemadega. Tema kirjutised on sageli otsesõnalised, hõlmates tugevaid poliitilisi ja sotsiaalseid sõnumeid, aga sisaldavad ka lüürilisi ja loodust ihustavaid kujundeid.
Oodgeroo ise kirjeldas oma stiili kui "loosunglikku" — lihtsat, otsekohest ja kergesti mõistetavat, et jõuda laia publiku ja poliitilise mõjuni. Tema eesmärk oli näidata uhkust aborigeeniks olemise üle ning panna inimesi toetama võrdõiguslikkust ja aborigeenide õigusi. Lisaks luulele kirjutas ta ka lasteraamatuid, esseesid ja õpetuslikke tekste, mis käsitlesid kultuuri, ajalugu ja haridust.
Poliitiline aktivism
Oodgeroo võitles jõuliselt aborigeenide õiguste eest. Ta oli üks peamistest tegelastest, kes seisis 1967. aasta kampaania taga, mille tulemusena muudeti Austraalia põhiseadust ja aborigeenide staatus sai riiklikult tunnustatud — see oli oluline samm aborigeenide õiguste ja esindatuse parandamisel. Tema töö hõlmas avalikke esinemisi, kirjutisi ja ühiskondlikku organiseerimist.
Ta esines kriitiliselt mitmete valitsusjuhtide ja poliitikate suhtes ning kasutas oma kirjatöid ja avalikku tegevust, et rõhutada sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust Austraalias. 1987. aastal tagastas ta oma Briti impeeriumi ordeni liikmeks saamise tunnustuse, protestiks Austraalia 200. aastapäeva tähistamise vastu ja avalduseks selle üle, kuidas ajaloolised sündmused olid mõjutanud aborigeenikogukondi.
Haridus- ja kultuuritöö
1972. aastal avas ta oma kodulinnas Moongalbas, North Stradbroke'i saarel, hariduskeskuse, kus õpetati lastele loodust, aborigeenide kultuuri ja keelt ning edendati kultuurilist eneseteadvust. Keskus toimis nii õppe- kui ka kogukonnakeskusena, aidates noortel säilitada sidet oma pärandi ja maaga.
Tema pedagoogiline töö ja kirjanduslik tegevus olid tihedalt seotud — Oodgeroo püüdis luua materjale ja meetodeid, mis oleksid ligipääsetavad nii koolidele kui laiemale avalikkusele ning mis toetaksid aborigeenide kultuurilist jätkusuutlikkust.
Autasud ja tunnustus
Oodgeroo pälvis mitmeid kirjanduslikke ja avaliku elu tunnustusi, sealhulgas Mary Gilmore'i medali (1970), Jessie Litchfieldi auhinna (1975) ning tunnustuse Austraalia kirjanike ühenduselt. Tema töö oli oluline sillaks aborigeenide kogemuste ja laiemate rahvusvaheliste lugejate vahel.
Pärand ja mõju
Oodgeroo Noonuccal on jätnud püsiva jälje Austraalia kultuuriloosse: ta avardas võimalusi aborigeenkirjandusele, tõi esile ajaloolise ebaõigluse ja inspireeris paljusid hilisemaid põlvkondi aborigeenikirjanikke, kunstnikke ja aktiviste. Tema lihtne, kuid jõuline keel ning pühendumus haridusele aitasid laiemal avalikkusel mõista aborigeenikogukondade rõõme, valu ja õiguste tähtsust.
Ta suri 16. septembril 1993. Tema teosed ja tegevus elavad edasi nii kirjalikes väljaannetes kui ka kultuurilistes ja hariduslikes algatustes, mille ta aitas alustada või millele andis hoogu.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Oodgeroo Noonuccal?
V: Oodgeroo Noonuccal oli Austraalia luuletaja, poliitiline aktivist, kunstnik ja õpetaja. Ta oli kõige tuntum oma luule poolest ja oli esimene aborigeenidest austraallane, kes avaldas värssiraamatu.
K: Mis on nime "Oodgeroo" tähendus?
V: Nimi "Oodgeroo" viitab paberipuule, mis on traditsiooniline Quandamooka nimi, mille ta võttis endale 1988. aastal.
K: Milliste muudatuste eest võitles Oodgeroo?
V: Oodgeroo võitles jõuliselt aborigeenide õiguste eest ja oli üks peamisi inimesi, kes seisis 1967. aastal Austraalia põhiseaduse muutmise kampaania taga. Need muudatused andsid aborigeenidele täieliku kodakondsuse. Ta võitles ka peaminister Robert Menziesi ja tema järeltulija Harold Holti eest.
K: Millist kirjastiili kasutas Oodgeroo?
V: Oodgeroo kirjeldas oma kirjutamisstiili kui "loosunglikku". Ta tahtis näidata, kui uhke ta oli oma aborigeeniks olemise üle, ja kasutas oma kirjutisi selleks, et panna inimesi toetama võrdõiguslikkust ja aborigeenide õigusi.
K: Milliseid auhindu Oodgeroo võitis?
V: Ooodergo võitis mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Mary Gilmore'i medali (1970), Jessie Litchfieldi auhinna (1975) ja Austraalia kirjanike stipendiumi (Fellowship of Australian Writers' Award).
K: Millise hariduskeskuse ta avas?
V: 1972. aastal avas ta oma kodulinnas Moongalbas North Stradbroke'i saarel hariduskeskuse, kus õpetati lastele loodust ja aborigeenide kultuuri.
K: Millise au sai ta Suurbritannia monarhia poolt? V: Ta sai 1970. aastal Briti impeeriumi ordeni liikmeks, kuid andis selle 1987. aastal tagasi, et protestida Austraalia 200. aastapäeva tähistamise vastu ja teha poliitiline avaldus sotsiaalse ebavõrdsuse kohta Austraalias.
Otsige