Paul Biya — Kameruni president alates 1982: elulugu, valimised ja kriitika

Paul Biya: Kameruni president alates 1982 — elulugu, vaidlustatud valimised ja rahvusvaheline kriitika inimõiguste ning meediakontrolli pärast. Lugege põhjalikku ülevaadet.

Paul Biya (sündinud Paul Barthélemy Biya'a bi Mvondo; 13. veebruar 1933) on Kameruni poliitik. Ta on Kameruni president. Ta on riigi president alates 1982. aastast.

Biya sündis Mvomeka'a külas Kamerunis. Tol ajal nimetati riiki Prantsuse Kameruniks. Ta õppis Prantsusmaal, Sorbonne'is ja Institut d'études politiques de Paris'is, mõlemad Pariisis. Ta lõpetas 1961. aastal bakalaureuseõppe avaliku õiguse erialal ja diplomi rahvusvaheliste suhete alal.

Pärast ülikooli lõpetamist naasis Biya Kamerunisse ja töötas valitsuses. 1975. aastal andis president Ahmadou Ahidjo Biyale peaministri ametikoha. Kui president Ahidjo 6. novembril 1982 tagasi astus, sai Biya riigi presidendiks. Varsti pärast seda hakkasid Ahidjo ja Biya tülitsema ning Ahidjo oli sunnitud Kamerunist lahkuma.

Biya valiti Kameruni presidendiks 1984, 1988, 1992, 1997 ja 2004, kuid teised erakonnad on valimistel osalenud alles alates 1992. aastast. Paljusid neist valimistulemustest on nimetatud võltsitud (ebaausatel või ebaseaduslikel viisidel saavutatud).

Paljud rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Amnesty International, on kritiseerinud Biya valitsust Kameruni rahva vabaduse piiramise eest. Nende probleemide hulka kuuluvad meedia (ajalehed ning raadio- ja telejaamad) kontrollimine ja inimõiguste rikkumine. Biya toetajad viitavad riigi stabiilsusele ja kõrgele kirjaoskuse tasemele.

Biya on praegu maailma kõige kauem valitsev mitte-kuninguline juht ja vanim valitseja Sahara-taguses Aafrikas pärast seda, kui Robert Mugabe astus 2017. aasta Zimbabwe riigipöörde ajal tagasi.

Varajane elu ja haridus

Biya kasvas üles Mvomeka'a külas edela-Kamerunis. Noore mehena jätkas ta haridusteed Prantsusmaal, kus omandatud akadeemiline taust avalikus õiguses ja rahvusvahelistes suhetes aitas tal rajada karjääri riigiametnikuna. Tema Prantsusmaal saadud haridus on jätnud tugeva prantsuskeelse mõjupiirkonna tema poliitilisse stiili ja suhtlusesse rahvusvahelisel areenil.

Poliitiline karjäär ja presidendiks tõus

Pärast naasmist töötas Biya mitmetes riigi administratiivsetes ja valitsusametites ning tema karjäär tõusis järk-järgult kuni peaministriks nimetamiseni 1975. aastal. Ahidjo lahkumise järel 1982. aastal pälvis Biya presidendikoha ning järgnevatel aastatel konsolideeris ta võimu riigis, mis toona oli üheparteiline. 1990. aastate alguses tõi sisemine ja rahvusvaheline surve kaasa mitmeparteisüsteemi legaliseerimise, kuid võimul püsimiseks kasutati mitmeid halduslikke ja poliitilisi vahendeid.

Valimised ja konstitutsioonilised muudatused

Biya on ametisse kinnitatud korduvate valimiste teel: peale eelnimetatud valimiste on ta ametis saadud mandaati kinnitanud ka 2011. ja 2018. aasta valimistel. Valimisi on korduvalt kritiseeritud observatsioonide ja opositsiooni poolt seoses ebaaususe, häälte loendamise probleemide ning piiratud kampaaniavõimalustega. 2008. aastal tehti põhiseaduses olulised muudatused, mis muutsid valimisreegleid ja kõrvaldavad presidendi ametiaja piirmäärad — see avas tee Biya jätkamisele võimul ka vanemal eal.

Kriitika, inimõigused ja Anglophone'i konflikt

Rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid on korduvalt kritiseerinud valitsuse võtteid kodanike vabaduste piiramisel ja opositsiooni mahasurumisel. Kaebused hõlmavad ajakirjandusvabaduse kitsendamist, liigset julgeolekujõudude kasutamist ning kohtusüsteemi sõltumatuse puudumist. Alates 2016. aasta lõpu–2017. aasta algusest on riigis eskaleerunud relvastatud konflikt ingliskeelsetes loode- ja edela- (Northwest and Southwest) provintsides, mida tuntakse Anglophone'i kriisina. Konflikt on kaasa toonud korra- ja julgeoleukontrolli tugevnemise, eriolukorra kehtestamise rasketes piirkondades, pikki internetikatkestusi ning suuri inimõiguste rikkumisi mõlemalt osapoolelt — kõik seda on tauninud organisatsioonid nagu Amnesty International.

Kriitikud süüdistavad Biya režiimi ka nepotismis ning riigi juhtkonna ja ressursside ebaühtlases jagamises, samas kui valitsuse toetajad rõhutavad poliitilist stabiilsust, rahvuslikku kooseksisteerimist ja arengupüüdlusi. Vaidlused tema tervise, vanuse ja võimujärgluse üle on olnud jätkuvad teemad nii sisepoliitikas kui ka regionaalses arutelus.

Rahvusvaheline kuvand ja pärand

Paul Biya säilitab tugeva positsiooni Aafrika poliitikas tänu pikaajalisusele võimul, kuid tema pärand on vastuoluline: ühest küljest näevad paljud Kameruni elanikud pikka stabiilsust ja teatud administratiivset järjepidevust, teisalt jäävad mälestusse piirangud vabadustele, korduvad valimisvaidlused ja rasked inimõiguste olukorrad. Riigi tuleviku küsimused — sh demokraatliku juhtimise tugevdamine, Anglophone'i konflikti lahendamine ja võimujärgluse rahumeelne korraldamine — jäävad võtmetähtsusega teemadeks pärast tema pikka valitsemisperioodi.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Paul Biya?

K: Kus on Paul Biya sündinud?

K: Mida Paul Biya Prantsusmaal õppis?

K: Kuidas sai temast Kameruni president?

K: Kas tema valitsuse kohta on olnud kriitikat?

K: Millised on mõned positiivsed aspektid, mida tema toetajad tema valitsemise kohta välja toovad?

K: Kui kaua on ta mitte-kuningasena juhina valitsenud?

Otsing