Roh Tae-woo — Lõuna-Korea president 1988–1993, kindral ja poliitik

Roh Tae-woo (sündinud 4. detsembril 1932 Daegus) on Lõuna-Korea kuues president (1988-1993). Ta oli endine Korea kindral ja poliitik. Hanahoi liige, Roh oli endise kindrali ja presidendi Chun Doo-hwani valitud järeltulija. See põhjustas 1987. aastal Soulis ja teistes linnades suuri demokraatiameeleavaldusi. Roh nõustus korraldama demokraatlikke presidendivalimisi, tehes end ise kandidaadiks järgmistel valimistel. Opositsioon jagas hääled Kim Young-sami ja Kim Dae-jungi vahel (kellest mõlemast sai hiljem president). See tegi Rohist esimese valitud presidendi pärast seda, kui riiki valitses sõjavägi.

Varajane elu ja sõjaväeline karjäär

Roh Tae-woo sündis 4. detsembril 1932 Daegus. Täiskasvanueas valis ta karjääri sõjaväes ja teenis mitmetel ohvitserikohustel, kuni tõusis Korea armee kõrgemasse juhtkonda ning sai kindrali auastme. Sõjaväelise tausta ja reformivõimelise grupeerimise kaudu sai temast üks Hanahoi rühmituse võtmeisikuid, mis sidus kokku mitmeid tulevasi riigi juhte.

Presidentuuri aeg (1988–1993)

1987. aasta demokraatlike protestide järel nõustus Roh toetama põhjalikumaid poliitilisi reforme ja demokraatlikke valimisi. 1987. aasta valimistel valiti ta presidendiks — ta oli esimene otseselt valitud president pärast pikka sõjaväelist valitsemist. Tema ametiaeg jäi üleilmsete sündmuste ja sisepoliitiliste murdemomentide ajajärguks.

Rohi valitsusaeg tõi kaasa nii liberaalsemaid muutusi kui ka jätkuvat kriitikat tema ja tema poliitilise tausta seotuse pärast sõjaväelise võimuga. Tema administratsioon püüdis tasakaalustada reforme ja stabiilsuse säilitamist märkimisväärse surve all nii kodu- kui välispoliitiliselt.

Souli olümpiamängud ja välispoliitika

Roh on tuntud eelkõige 1988. aasta Souli olümpiamängude korraldamise eest, mis aitas Lõuna-Koreal tõsta rahvusvahelist prestiiži ja kiirendas majanduslikku ja kultuurilist avatumist maailmale. Tema valitsus algatas ka nn põhjapoliitika (Nordpolitik) — vähemaine poliitika, mille eesmärk oli leevendada pinget ja arendada suhteid Nõukogude Liidu, Hiina ja teiste Ida-bloki riikidega, mis avas Lõuna-Koreale uusi diplomaatilisi ja majanduslikke võimalusi.

Kohtuasjad, karistused ja armu

1993. aastal, kui ametisse astus tema järglane Kim Young-sam, algas korruptsioonivastane kampaania, mille raames viidi kohtusse nii Roh kui ka tema eelkäija Chun Doo-hwan. Neile esitati süüdistused altkäemaksu võtmises ning hiljem ka osalemises 1979. aasta riigipöördes ja 1980. aasta Gwangju rahutuste allasurumises, mille eest süüdistati neid mässus ja riigireetmises.

1996. aastal mõisteti mõlemad endised presidendid süüdi ja neile määrati karmid karistused: Chunile algselt surmanuhtlus (mis hiljem muudeti eluaegseks vanglakaristuseks) ning Rohile pikk vanglakaristus (alguses 22,5 aastat, mis hiljem vähendati 17 aastani). Mõlemad vabastati hiljem riikliku lepituse ja amnestia osana — nad said presidendi Kim Dae-jungi poolt andestuse ja vabastati 1997–1998. aasta paiku.

Pärand ja hilisem elu

Roh Tae-woo pärand on mitmetahuline: temast jääb meelde roll Lõuna-Korea rahvusvahelise avamise ja 1988. aasta olümpiamängude toimumise kindlustamisel ning samas tema osalus sõjaväelises poliitikas ja inimõiguste rikkumistest tulenev vastutus. Tema ametiaeg tähistas riigile olulist üleminekut sõjaväelisest režiimist demokraatlikumale poliitilisele süsteemile, kuid tema juhtimisega seostuvad ka raske minevikuga sündmused ja korruptsiooniskandaalid.

Roh Tae-woo suri 26. oktoobril 2021. Tema elu ja tegevus on endiselt laialdaselt arutelu objektiks Lõuna-Korea poliitilises mälus: teda hinnatakse nii demokraatliku ülemineku üheks osapooleks kui ka autoritaarsete repressioonide kandjaks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Roh Tae-woo?

K: Kuidas sai Rohist president?

K: Millised olid mõned märkimisväärsed saavutused Rohi eesistumise ajal?

K: Mis juhtus pärast tema ametist lahkumist?

K: Millal Roh suri?

Otsing