Susan Smith: Ameerika mõrvar, kes tappis oma kaks poega (1994)

Susan Smith: Ameerika mõrvar, kes tappis 1994. aastal oma kaks poega — juhtumi taust, motiivid ja 1995. aasta kohtuprotsess, mis tõi eluaegse vanglakaristuse.

Susan Leigh Vaughan Smith (sündinud 26. septembril 1971) on Ameerika Ühendriikide mõrvar. Ta sündis Unionis, Lõuna-Carolinas, ja oli endine Lõuna-Carolina Ülikooli Unioni üliõpilane. Ta mõisteti 22. juulil 1995 eluaegsele vanglakaristusele oma kahe poja tapmise eest 25. oktoobril 1994. aastal.

Taust

Pojad olid 3-aastane Michael Daniel Smith, sündinud 10. oktoobril 1991, ja 14-kuune Alexander Tyler Smith, sündinud 5. augustil 1993. Mõrvade ajal oli Smith oma abikaasast võõrandunud ja tal oli poiss, kes ei tahtnud lapsi oma ellu. Ta uskus, et oma laste tapmisega soovib tema poiss temaga pikaajalist suhet. Smithi isiklik elulugu, pereprobleemid ja vaimse tervise teemad tõusid uurimise ja hilisema kohtumenetluse käigus sageli avalikkuse arutelusse.

Kuritegu ja uurimine

1994. aasta oktoobris kadusid Susan Smithi lapsed ning juhtum sai kiiresti suureks meediauudiseks. Esialgu esitas Smith politseile ja meediale valeversiooni, väites, et tema lapsed röövis ja viis minema musta nahavärviga mees. See väide tekitas laialdast tähelepanu ja rassipingeid. Pärast uurimist ja kasvavat survet tunnistas Smith lõpuks, et ta oli ise laste tapmisesse sekkunud: ta oli paigutanud oma auto lastega vette ja lapsed hukkusid.

Pojad leiti hiljem sõiduki sees veekogust. Uurimine tõi esile, et Smithi algne lugu oli vale ja et kuriteo motiiviks olid isiklikud ja suhtesuhtelised põhjused — ta rääkis, et uskus laste olemasolu olevat takistuseks tema püüdlustes taastada suhteid oma partneriga.

Kohtuprotsess ja karistus

Susan Smith süüdistati kahe lapse tapmises. 22. juulil 1995 mõistis kohus ta süüdi ning määras eluaegse vanglakaristuse. Karistuse täitmise jaotuse ning tingimuste üle käisid kohtumenetlused ning avalikus arutelus tuleb sageli esile ka küsimus vaimse tervise ja isiklike motiivide rollist kuriteos.

Tagajärjed ja avalik reaktsioon

• Juhtum tekitas suurt meediahuvi ja tugevaid emotsioone kogu Ameerika avalikkuses.
• Smithi algne valeväide musta kurjategija kohta süvendas rassipingeid ja tõi kaasa laialdase kriitika tema käitumise ning meedia reageerimise suhtes.
• Juhtumist on räägitud paljudes dokumentaalides, artiklites ja avalikes aruteludes, mis käsitlevad ema- ja perivägivalla, meediaetikate ja vaimse tervise teemasid.

Praegune seis

Smith istub alates kohtulikust otsusest eluaegset vanglakaristust Lõuna-Carolinas. Tema juhtum jäi üheks 1990ndate tuntumaks ja vastuolulisemaks kriminaaljuhtumiks USA ajaloos, olles sageli näitena filicidi (laste tapmine vanemate poolt), valeväidete ja meedia mõjude aruteludes.

Otsing