Jean-Baptiste Frédéric Isidor, parun Thielemans (29. aprill 1922 – 22. august 2016), tuntud kui Toots Thielemans, oli Belgia jazzmuusik, kelle nime seostatakse eelkõige chromaatilise suupilli (harmoonika), kitarri ja vilistamise erakordse vürtsikusega. Ta on laialdaselt tunnustatud ühe 20. sajandi mõjukama harmoonikamängijana ning oli karjääri vältel nii bändiliider, soovitud studiomuusik kui ka saatejuht.

Varajane elu ja karjääri algus

Thielemans sündis Brüsselis ja sai muusikalisi algteadmisi noores eas. Alguses mängis ta kitarri ning hiljem hakkas keskenduma chromaatilisele suupillile, millele ta andis jazzikõla ja laia ilme. 1940. ja 1950. aastatel esines ta Euroopa klubides ja orkestrites ning kujundas end kiiresti rahvusvaheliselt inglitatavaks jazzmuusikuks.

Muusika ja stiil

Toots Thielemansi mäng on iseloomulik soe, meloodiline ja väga väljendusrikas. Tema tehniline meisterlikkus chromaatilisel suupillil andis sellele pillile uue staatuse jazzis — mitte ainult efektseks solistiks, vaid ka harmooniliseks ja rütmiliseks partneriks bändis. Lisaks suupillile mängis ta sageli kitarri ja kasutas vilistamist kui isikupärast, kohe äratuntavat häälelis-väljendusvahendit.

Kuulsaimad teosed ja stuudiotöö

Üks Thielemansi tuntumaid palu on tema enda kirjutatud standard Bluesette (1962), kus kõlab tema vilistamine ja kitarriimprovisatsioon — see sai kiiresti rahvusvaheliseks jazziklassikaks. Ta oli hinnatud sessioonimuusik ja osales arvukatel filmide ning telesaadete heliribadel, samuti reklaamides: USA avalikkusele jäi ta eriti meelde Old Spice’i parfüümi reklaamide meloodia vilistajana.

Koostööd ja mõju

Karjääri jooksul tegi Thielemans koostööd paljude tuntud jazzimuusikute ja bändidega ning oli hinnatud partner nii stuudios kui kontsertlavadel. Tema töö aitas elevandida suupilli rolle jazzis ning mõjutas mitut järgmise põlvkonna muusikut.

Auhinnad ja tunnustused

  • 2009 — ristitud NEA Jazz Master’iks (National Endowment for the Arts), mis on USA jazzmuusikute kõrgeim auhind;
  • Belgias pälvis ta mitmeid riiklikke lihtsaid ja autasusid ning 2001. aastal anti talle aadlitiitel (parun).

Pärand

Toots Thielemans suri 22. augustil 2016. Tema laulud, soolod ja ainulaadne pillikeel on jätnud püsiva jälje jazziajalukku: paljud muusikud ja kuulajad tunnustavad teda kui inimest, kes laiendas chromaatilise suupilli võimalusi ja muutis selle tänapäevaseks jazzipilliks. Tema looming — eriti Bluesette — kõlab ikka veel nii kontsertidel kui raadios ja esindab tema leiutisvõimet ning meloodilist kujutlusvõimet.

Lisateavet tema plaadistuudio tööde, täpsema diskograafia ja eluloo kohta leiab muusikatööstuse allikatest ja pühendatud biograafiates.