Albert II (prantsuse: Albert Félix Humbert Théodore Christian Eugène Marie, hollandi: Albert Felix Humbert Theodoor Christiaan Eugène Marie, saksa: Albert Felix Humbert Theodor Christian Eugen Maria) (sündinud 6. juunil 1934 Stuyvenbergi lossis Brüsselis) oli Belgia kuningas ja konstitutsiooniline monarh. Ta on kuningas Leopold III (1901-1983) ja tema esimese abikaasa, Rootsi printsess Astridi (1905-1935) noorem poeg. 21. juulil 2013 loobus kuningas Albert II troonist ja andis trooni oma pojale, Belgia kuningale Philippe'ile.
Varajane elu ja teenistus
Albert II sündis kuninglikku perekonda ja kasvas osaajaliselt Stuyvenbergi lossis Brüsselis. Ta sai algõpetuse kuninglikus keskkonnas ning omandas haridust ka relvajõudude õppeasutustes. Enne troonile asumist kandis ta pikaajaliselt kuningliku perekonna liikme ja riigiametniku rolle ning oli seotud mitmete ametlike kohustustega nii siseriiklikult kui välisriikide suhete kujundamisel.
Abielu ja perekond
Albert II abiellus 2. juulil 1959 printsess Paola Ruffo di Calabriaga. Abielust sündis kolm last, kellest vanim on tema järeltulija ja praegune kuningas Philippe. Perekond mängis Belgia avalikus elus olulist rolli: kuningliku perekonna liikmed osalesid heategevuses, kultuuri- ja diplomaatilistes üritustes ning esindasid riiki välissuhteid arendades.
Trooni aeg (1993–2013)
Albert II tõusis troonile 1993. aastal pärast oma venna surma. Tema valitsemisaeg iseloomustus konstitutsioonilise monarhi rolli järgimisega: ta esindas Belgia riiki ametlikel tasanditel, kinnitas valitsuse nimekirja, allkirjastas seadusi ja osales riiklikel ning rahvusvahelistel tseremooniatel. Tema ajastul keskendus monarhia ka ühiskondlike lõhede leevendamisele ning kuningakoda püüdis kohaneda kaasaegse avaliku elu ootustega.
Loobumine ja hilisem elu
21. juulil 2013 teatas Albert II troonist loobumisest ja loovutas kuningavõimu oma pojale Philippe'ile. Põhjenduseks tõi ta vanus ja soov tagada sujuv võimuüleminek. Pärast loobumist jäi ta aktiivseks avalikus elus vähemal määral ning osales endiselt mõningatel riiklikel ja perekondlikel üritustel ning heategevusprojektides.
Vahejuhtumid, õiguslikud küsimused ja pärand
Kuningal oli pika elu jooksul ka mõningaid avalikke ja eraelu puudutavaid vaidlusi. Üheks tähelepanuväärseks juhtumiks oli perekonna privaatse tausta küsimused, mis jõudsid avalikkuse ette ja õigussüsteemi käsitlusse. Ta avaldas soovi hoida monarhia väärikust ning säilitada kuningakoja stabiliseeriv roll Belgia poliitikas.
Albert II pärandina jääb meelde tema roll riigipeana raskel ajal ning panus monarhia kohanemisse kaasaegse demokraatia raamistikus. Tema troonilt loobumine andis teed uuele põlvkonnale, säilitades samal ajal järjepidevuse ning riikliku stabiilsuse.