U Nu — Birma (Myanmar) esimene peaminister ja AFPFL-i juht
U Nu — Birma (Myanmar) esimene peaminister ja AFPFL-i juht: iseseisvumislugu, kolm ametiaega, 1962 vallutus, pagendus ja autobiograafilised teosed.
U Nu (sünninimega Thakin Nu; sündinud 25. mail 1907, surnud 14. veebruaril 1995) oli Birma esimene peaminister pärast riigi iseseisvumist. Ta juhtis valitsust kolmel perioodil: 4. jaanuarist 1948 kuni 12. juunini 1956, uuesti 28. veebruarist 1957 kuni 28. oktoobrini 1958 ning lõpuks 4. aprillist 1960 kuni 2. märtsini 1962. U Nu oli tuntud kui veendunud parlamendipoliitik, pikajaline iseseisvusliikumise juht ja kirglik budist, kelle otsused ja retoorika mõjutasid tugevalt riigi poliitilist arengut.
Haridus ja varasem tegevus
U Nu õppis Rangooni ülikoolis (praegune Yangon) ja töötas enne poliitikasse asumist õpetaja, ajakirjaniku ja juristi ametites. Ta tuli esile iseseisvusliikumises ja oli aktiivne poliitilistes organisatsioonides, mis võitlesid nii koloniaalvõimu kui ka Jaapani okupatsiooni vastu Teise maailmasõja ajal.
AFPFL ja iseseisvumine
Birma saavutas 4. jaanuaril 1948 iseseisvuse Suurbritanniast ning sel päeval sai U Nu uue riigi esimeseks peaministriks. Ta oli üks Antifašistliku Rahvavabadusliidu (AFPFL) juhtidest aastatel 1942–1963. AFPFL oli laiapõhjaline koalitsioon, mis mängis keskset rolli iseseisvumisprotsessis ja esimesel iseseisvusajal poliitilise juhtimise kujundamisel.
Valitsusperioodid ja poliitilised katsed
U Nu püüdis juhtida uut riiki parlamendipõhise demokraatia põhimõtetel, keskendudes sotsiaalsele stabiilsusele, majanduse ülesehitamisele ja rahvuslike pingete leevendamisele. Tema valitsemisperioodid olid keerulised: riiki kimbutasid sisemised relvarühmitused, etnilised konfliktid ning majanduslikud väljakutsed. AFPFL jagunes lõpuks kaheks mõjutatud fraktsiooniks; 1960. aasta valimised võitis U Nu rühm, mis võimaldas tal uuesti peaministriks saada.
U Nu oli ka praktiseeriv budist ning 1961. aastal tekitas suur vastukaja tema katse siduda riiklik identiteet usulise elemendiga: ta toetas budismi ametliku riigireligiooni staatusesse seadmist, mis suurendas pingeid usu- ja etniliste vähemustega.
Kriis, vangistus ja hilisemat tegevus
2. märtsil 1962 võttis riigipea ja kindral Ne Win üle riigi juhtimise riigipöörde teel. Pärast seda viibis U Nu mõnda aega sõjaväe hoole all ja ta vangistati erinevates kohtades, sealhulgas sõjaväelaagrites või vanglates. U Nu säilitas poliitiliselt väljendatuna seisukohta, et tema valitsus oli seaduslikult võimul enne sõjaväelist haarangut.
1988. aastal, kui Birmas puhkes suur demokraatia- ja protestiliikumine, püüdis U Nu taas poliitilist rolli võtta ning teatas oma valitsuse moodustamise plaanist, mille presidendiks nimetas ta Win Maungi. See katse ei saavutanud püsivat toimimist ning riigi poliitiline olukord jäi ebastabiilseks. U Nu veetis suure osa hilisematest aastatest poliitilises tegevuses, kirjutades ja propageerides nii demokraatiat kui ka budistlikke väärtusi kuni surmani 1995. aastal.
Kirjanduslik tegevus
U Nu oli viljakas autor ja avaldas mitmeid teoseid nii poliitilisest kui ka isiklikust elust. Ta kirjutas oma autobiograafia pealkirjaga Ta-Tei Sanei Tha (Naughty Saturday-born), mis ilmus 1975. aastal Indias Irrawaddy Publishingi (U Maw Thiri) vahendusel. Tema teoste hulka kuuluvad ka "The People Win Through" (1951), "Burma under the Japanese" (1954), "An Asian Speaks" (1955) ja "Burma Looks Ahead" (1951). Need tööd annavad väärtuslikku ajaloolist ja isiklikku ülevaadet iseseisvumisaja sündmustest, sõjapoliitikast ning U Nu maailmavaatest.
Pärand: U Nu kohta mõistetakse mitmeti: teda hinnatakse kui rahvuslikku iseseisvuse eest võitlejat ja demokraatia pooldajat, kuid tema poliitilised otsused — sh katse siduda riiklik identiteet usuga — tekitasid vastuolulisi tagajärgi. Tema kukutamine 1962. aastal tähistas pikaajalist pöördepunkti Birma ajaloos, mille järel valitses riiki pikki aastaid sõjaväeline juhtimine.
Religioon
U Nu oli oma riigi populaarne vaimne juht. 1960. aasta valimistel lubas ta teha budismi ametlikuks riigireligiooniks. 29. augustil 1961 võttis parlament vastu seaduse, millega budism tehti riigi usundiks. Ne Win tühistas selle seaduse 1962. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli U Nu?
V: U Nu oli Birma esimene peaminister.
K: Kui kaua oli U Nu peaminister?
V: U Nu oli peaminister 4. jaanuarist 1948 kuni 12. juunini 1956, uuesti 28. veebruarist 1957 kuni 28. oktoobrini 1958 ja lõpuks 4. aprillist 1960 kuni 2. märtsini 1962.
K: Millal sai Birma Suurbritanniast iseseisvaks?
V: Birma sai Suurbritanniast iseseisvaks 4. jaanuaril 1948.
K: Millal sai U Nu uue riigi esimeseks peaministriks?
V: U Nu sai uue riigi esimeseks peaministriks 1948. aastal.
K: Mis oli Antifašistlik Rahvavabadusliit (AFPFL)?
V: Antifašistlik Rahvavabadusliit (AFPFL) oli poliitiline rühmitus, mida U Nu juhtis aastatel 1942-1963.
K: Kes võttis 1962. aastal valitsuse üle ja mis juhtus U Nu'ga?
V: 1962. aastal võttis kindral Ne Win valitsuse üle kontrolli ja U Nu hoiti sõjaväelaagris.
K: Milliseid raamatuid U Nu veel kirjutas?
V: U Nu kirjutas veel mitu raamatut, sealhulgas "The People Win Through" (1951), "Burma under the Japanese" (1954), "An Asian Speaks" (1955) ja "Burma Looks Ahead" (1951).
Otsige