Valja Balkanska — Bulgaaria rahvalaulik, kelle laul jõudis Voyageri kuldplaadile
Valja Balkanska — Bulgaaria rahvalaulik, kelle laul "Izlel je Delyo hajdutin" jõudis 1977. aastal Voyageri kuldplaadile. Tutvu tema karjääri, Rhodopede pärimuse ja legendiga.
Valja Mladenova Balkanska (sündinud 8. jaanuaril 1942) on Bulgaaria rahvamuusika laulja, kelle sügav ja karakterne hääl on muutnud tema esitused eriliselt äratuntavaks. Ta on laialt tuntud lauluga "Izlel je Delyo hajdutin", mis 1977. aastal saadeti kosmosesse koos kosmosesondide Voyager 1 ja Voyager 2 pardal olevate kuldplaatidega.
Varajane elu ja muusikaline kasvatus
Balkanska sündis seitsmest majast koosnevas külas Arda lähedal Rhodope mägedes, piirkonnas, mis on kuulus oma omapärase rodopealiku laulukultuuri ja torupillitraditsioonide poolest. Lapsepõlvest saati õppis ta laule oma emalt ja vanaemalt ning omandas repertuaari, mis hõlmas nii regilaululikke meloodiaid kui ka tantsulaule ja leivapidudel esitatavaid laule. 1960. aastal liitus ta Rhodopa Riikliku Rahvalaulu ja -tantsuansambliga ja sai selle peasolistiks – ta oli sel ajal vaid 18-aastane.
Laulustiil ja repertuaar
Balkanska hääleomadused — sügav, resonantne kõla ja emotsionaalne väljendus — sobivad ideaalselt Rhodope regilauludele ja ballaadidele. Tema repertuaari kuulub üle 300 rahvalaulu, mis hõlmavad nii rõõmsamaid tantsulaule kui ka sügavamaid ballaade. Paljud esinemised on saatnud teda koos torupillimängijatega; viimastel aastakümnetel on teda sageli saatnud torupillimängija Petar Janev.
"Izlel je Delyo hajdutin" ja Voyageri kuldplaat
Balkanska kõige tuntum salvestus on rahvalaul "Izlel je Delyo hajdutin", mille ta salvestas koos torupillimängija Dimitar Petkovskiga. Laulus jutustatakse Delyo-nimisest hajdukist (rahvuslikust vabadusvõitlejast) ja see kannab tugevat rahvajutustust ning piirkondlikku meloodilist iseloomu. 1972. aastal valiti see pala osa Voyager Golden Record'ist — plaatide kogumikust, mis sisaldab valikut meie planeedi muusikat, helisid ja pilte ja mis koostati eesmärgiga esitleda Maa kultuuri võimalikele võõrastele tsivilisatsioonidele.
- Golden Record sisaldab muusikaeksemplare eri kultuuridest, loodushääli (näiteks tuul ja vihm), kõnetervitusi 55 keeles ning pilte, mis kujutavad inimeste igapäevaelu, teadust ja bioloogiat.
- NASA paigutas plaadi koopiad sonda Voyager 1 ja Voyager 2 ning saatis need teele 20. augustil 1977. aastal.
- Projektijuhtide hulgas oli ka astronoom Carl Sagan, kelle sõnul oli idee, et plaadi sisu võiks potentsiaalselt olla loetav üksnes arenenud tsivilisatsioonide poolt.
Sellest tulenevalt leidis Balkanska laul tee inimkonna helilise pärandi tähistava aja- ja ruumipiiri ületava sümbolina — tema hääl rändab nüüd otse kosmosesse koos sondidega, mis on jõudnud ja liigutavad end väljaspool Päikesesüsteemi.
Albumid, esinemised ja pärand
2004. aastal andis Balkanska välja albumi "Glas ot vechnostta" ("Hääl igavesest"), mis kogub tema tuntumaid laule ja tutvustab laiemale publikule rodopealikke meloodiaid. Albumil on muuhulgas palad nagu "A bre yunache ludo i mlado", "Goro le goro zelena" ja "Maychinko stara maychinko".
Valja Balkanska on Bulgaarias ja rahvusvaheliselt tunnustatud kui üks olulisemaid rahvamuusika esindajaid, kelle looming on aidanud hoida ja populariseerida Rhodope laulukultuuri. Tema esinemised nii ansamblitega kui ka soolona on toonud rahvamuusikale tähelepanu uutes ringkondades ja põlvkondades.
Miks tema laul on eriline
Laulu valik Voyageri kuldplaadile peegeldab nii selle meloodilist eripära kui ka selle kultuurilist ja ajaloolist tähendust Bulgaaria rahvalaulude seas. Balkanska esituse emotsionaalne kandepind, rahvalaululine ornamentika ja torupilli kaaslus loovad kõla, mis on nii paikne kui ka universaalne — mistõttu see sobis hästi plaadi eesmärgiga näidata Maa mitmekesisust ja inimkonna loovust.
Valja Balkanska elutöö demonstreerib, kuidas kohaliku pärandi esitaja hääl võib omandada globaalse tähenduse: tema salvestus kõlab endiselt nii raadios, kontsertidel kui ka — sümboolselt — kosmoses.
Tunnustamine
Balkanska on oma rahvamuusika laulja karjääri jooksul pälvinud mitmeid auhindu. Üks tema lemmik tunnustusi on 1997. aastal Los Angeleses toimunud kunstiolümpiaadi kuldne statuut. Bulgaaria president autasustas teda 2002. aastal Stara Planina medaliga, mida peetakse kõrgeimaks riiklikuks autasuks. Samal aastal sai ta ka Bulgaaria muusikute ja tantsijate liidu kuldse lüüra auhinna. Balkanska sai Bulgaaria rahvamuusika ja -kultuuri populariseerimisele kaasaaitamise eest Kuldse nähtuse auhinna ning samal põhjusel oli ta esimene bulgaarlane, keda UNESCO autasustas kui "planeedi kodanikku". Time Magazine'i sõnul on ta üks Euroopa tulevikku sümboliseerivatest inimestest, märkides, et lisaks sellele, et ta on "legend oma kodumaal, on Valja Balkanska väga suur legend ka kosmoses". Alates 2005. aasta detsembrist on tal oma tähetahvel Bulgaaria Walk of Fame'il. 2005. aastal oli Balkanska ka üks St. Paisiy Hilendarski riikliku preemia nominentidest, mis anti märkimisväärsetele kunstnikele ja esinejatele. Mais 2009 valis Bulgaaria regionaalmeedia assotsiatsioon ta Bulgaaria kõige erakordsemaks naiseks.
Bulgaaria päevaleht Standard viis 2008. aastal läbi uuringu selle kohta, mida bulgaarlased peavad oma rahvusliku uhkuse kõige olulisemaks sümboliks. Küsitluses osales ligi 22 tuhat Standardi veebiväljaande lugejat rohkem kui 10 riigist üle maailma. Valya Balkanska saavutas 23 võimaliku valiku hulgast 9,46% häälte arvuga esikoha. Ta oli kõrgemal kui arvuti leiutaja John Atanasoff, naiste kõrgushüppe maailmarekordiomanik Stefka Kostadinova ja isegi Bulgaaria iseseisvusdeklaratsioon 1908. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Millal sündis Valja Mladenova Balkanska?
V: Valja Mladenova Balkanska sündis 8. jaanuaril 1942. aastal.
K: Mille poolest on ta kõige kuulsam?
V: Ta on kõige kuulsam laulu "Izlel je Delyo hajdutin" esitamisega, mis saadeti 1977. aastal kosmosesondide Voyager 1 ja Voyager 2 pardal.
K: Kus ta üles kasvas?
V: Ta kasvas üles seitsmest majast koosnevas külas Arda küla lähedal Rhodope mägedes.
K: Kui vana oli ta, kui temast sai Rhodopa Riikliku Rahvalaulu ja Tantsuansambli peasolist?
V: Ta oli 18-aastane, kui temast sai Rhodopa Riikliku Rahvalaulu ja Tantsuansambli peasolist.
K: Kes on teda 14 aastat muusikaliselt saatnud?
V: Petar Janev on teda 14 aastat muusikaliselt saatnud torupillimängija Petar Janev.
K: Mis on Izlel je Delyo hajdutin?
V: Izlel je Delyo hajdutin on rahvalaul, mille Valya Balkanska salvestas koos dotsionääri Dimitar Petkovskiga. See sai 1972. aastal NASA Voyageri kuldplaadi osaks.
K: Millised teosed on veel NASA Voyageri kuldplaadil?
V: Lisaks Izlel je Delyo hajdutinile on NASA Voyageri kuldplaadil teoseid sellistelt kuulsatelt heliloojatelt nagu Mozart, Bach, Beethoven ja Stravinski.
Otsige