Wilhelm Friedemann Bach — saksa helilooja ja organist: elulugu ja looming
Elulugu
Wilhelm Friedemann Bach (sündinud Weimaris 22. novembril 1710 – Berliin 1. juulil 1784) oli saksa helilooja ja organist, Johann Sebastian Bachi vanim poeg. Isa õpetas talle klavessiini ja orelimängu ning koostas ja kogus noorele pojale õppevahendiks teoseid raamatusse, mida tuntakse pealkirjaga Notebook for Wilhelm Friedemann Bach. Kuigi selles raamatus esinevad palad on järjestatud kasvava raskusastmega, ei ole üheselt teada, kas neid kasutati peamiselt tehnikaõppeks või ka muusikalise kujunemise toetamiseks. Raamatus on kaks allemande ja neli Wilhelm Friedemanni kirjutatud prelüüdi. Ta sai noores eas ka viiulitunde ning üldise muusikalise hariduse oma isa ja tema võrgustiku kaudu.
Amet ja looming
Wilhelm Friedemann oli kõrgelt hinnatud organist. Aastal 1733 määrati ta Dresdeni Sophienkiriku organistiks. Dresdenis töötades jätkas ta aktiivselt komponeerimist: tema varasemad tööd hõlmasid klavessiinikontserte, sinfoniaid, triosonaate, klavessiinisonaate ja mitmesuguseid klavessiinile mõeldud väiksemaid teoseid. Oma esimesed teosed andis ta välja 1745. aastal.
Aastal 1746 asus ta tööle Halle Liebfrauenkirche organistina — see oli tähtis ametikoht ja palganumbriliselt parem kui Dresdenis. Temalt oodati regulaarselt muusikat kirikupühadeks ning ta hakkas koostama ka kantaate, mida sai taastoota aasta-aastalt. Ta külastas sageli oma isa ning võttis esitusteks ja õpetamiseks kasutusele ka osa Johann Sebastian Bachi muusikast.
Konfliktid ja isiklik elu
Pärast isa surma 1750. aastal päris Wilhelm Friedemann osa J. S. Bachi käsikirjadest. See tekitas keerulisi olukordi: ta kasutas pärandit oma õppetöös ja kavandatud esinemistes ning mõnede allikate kohaselt tekkisid vaidlused pärandi kasutamise ja autorluse küsimustes. Peale seda süvenesid tema suhted osa kirikuteenijatega — Leipzigis tehti märkusi, et ta ei olnud mõne kohustuse täitmisel piisavalt kohusetundlik.
1764. aastal, pärast pikkasid vaidlusi ja pingeid oma tööandjatega, jättis ta Halle'i ametikoha ja jäi tööta. Järgnenud aastakümneid elas ta erinevatel aegadel vabakutselise muusikuna, andes kontserte, andes klavessiinitunde ja mõnikord müües või laenutades käsikirju. Tema karjäärile mõjus halvasti iseloom — sageli isepäine ja konflikti-altis käitumine — ning ebareeglipärane tööstiil aitas kaasa püsivale rahalisele ebastabiilsusele. Ta suri Berliinis vaesuses 1. juulil 1784.
Muusikaline stiil ja pärand
Wilhelm Friedemanni loomingus domineerivad klavessiinile ja orelile kirjutatud teosed, aga leidub ka koraali- ja kirikumuusikat, sinfoniaid ning kammermuusikat. Tema klavessiinipalad on tuntud improvisatsioonilise iseloomu, virtuoossuse ja tugeva kontrapunkti kasutuse poolest; neid iseloomustab sageli emotsionaalsus ja väljendusrikkus, mis eristab teda mõnes mõttes tema isaga sarnase spetsiifika kõrval.
Enamik tema teostest ei ilmunud tema eluajal laialdaselt, mistõttu tema nimi jäi vähem tuntuks kui mõnel teisel Bachi perekonna liikmel. Samas hindavad muusikateadlased tema orelimängu oskust ja mitmeid klavessiinikujundusi, mis näitavad erioskusi improviseerimises ja esituse vabaduses. Rahvuskultuuris jääb ta meelde kui andekas, ent keeruline ja kohati enesekeskne loovisik.
Iseloom ja koht muusikaloos
Wilhelm Friedemann oli andekas interpreet ja improviseerija, kuid tema elu toonitas sageli seda, et anded ja võimalused ei muutu automaatselt kestvaks eduks. Tema ebakindel isiklik elu, konfliktid tööandjatega ja halvenev finantsseisund mõjutasid nii tema elu kui ka järeltulevat mainet. Tänapäeval hinnatakse tema käsikirju ja tööde fragmentaarsust muusikateaduses ning tema teosed moodustavad olulise osa barokiajastu klaveri- ja orelikunsti uurimisest.
Kokkuvõte
Wilhelm Friedemann Bach oli silmapaistev orelimängija ja pühendunud helilooja, kelle looming peegeldab nii kontrapunkti- ja improvisatsioonioskusi kui ka aja emotsionaalset väljendusrikast stiili. Tema elu kujunes keeruliseks — edukuse ja ande kõrval tekitasid iseloomuomadused, ametialased vaidlused ja rahalised raskused pingeid, mis viisid lõpuks töötaolemise ja vaesusesse surmani. Tänu säilinud käsikirjadele ja esinejate huvi taastoodangu vastu on tema muusika tänapäeval taas avastamise ja hindamise objektiks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Wilhelm Friedemann Bach?
V: Wilhelm Friedemann Bach oli kuulus saksa helilooja ja organist. Ta sündis Weimaris ja oli Johann Sebastian Bachi poeg, kes õpetas teda mängima klavessiinil ja orelil.
K: Mida kirjutas Johann Sebastian oma pojale?
V: Johann Sebastian kirjutas mõned palad ja pani need raamatusse nimega Notebook for Wilhelm Friedemann Bach. Raamatus oli kaks allemande ja neli prelüüdi, mille kirjutas Wilhelm Friedemann.
K: Milliseid pille ta õppis mängima?
V: Lisaks klavessiinile ja orelile õppis Wilhelm Friedemann ka viiulit mängima.
K: Kus ta töötas organistina?
V: 1733. aastal määrati Wilhelm Friedemann Dresdeni Sophienkiriku organistiks. Hiljem sai temast 1746. aastal Halle Liebfrauenkirche organist.
Küsimus: Millist muusikat ta komponeeris?
V: Dresdenis elades komponeeris Wilhelm Friedemann mitmesugust muusikat, sealhulgas klavessiinikontserte, sinfooniat, triosonaate, klavessiinisonaate, kantaate ja muid väiksemaid teoseid klavessiinile, mille ta avaldas 1745. aastal.
K: Kuidas mõjutas teda isa surm?
V: Pärast isa surma 1750. aastal päris Wilhelm Friedemann suure osa oma isa muusikast, mida ta püüdis anda edasi oma loominguna. See tekitas talle probleeme kirikuga, kui ta läks Leipzigi, et isa pärandit korraldada.
K: Miks ta lahkus oma töökohast Hallies?
V: Pärast seda, kui Wilhelm Freidemann oli mitme aasta jooksul paljude inimestega tülitsenud, kuna ta oli oma isa muusikat oma heliloominguna välja andnud, jättis ta 1764. aastal Halle'i töö, jäädes vaesuse tõttu töötuks kuni oma surmani.
