William Holden (sündinud William Franklin Beedle Jr.; 17. aprill 1918 – 12. november 1981) oli Ameerika Ühendriikide näitleja, keda peetakse üheks olulisemaks meesnäitlejaks Hollywoodi kuldajastul. Ta oli tuntud loomuliku, kareda ja samas tundliku mängustiili poolest ning suutis edukalt liikuda nii õuduse, draama, vesterni kui suure eepika žanrite vahel.

Varajane elu

Ta sündis O'Fallonis, Illinoisi osariigis ja kolis kolmeaastaselt South Pasadenasse, Californiasse. Enne filmi- ja lavakarjääri algust õppis ta näitlemist ja töötas mitmetes väiksemates teatritükkides ning reklaamiprojektides. Tema loomulik ja realistlik näitlemisviis tõi talle kiiresti tähelepanu ning viis esimeste filmikontrateni.

Karjäär ja olulisemad rollid

Holdeni varajane filmikarjäär sisaldas mitmeid vestern-rolle. Tema varasemate tööde hulka kuuluvad läänefilmid nagu Arizona (1940) ja Texas (1941). 1948. aastal mängis ta koos Glenn Fordiga Columbia Picturesi westernis "The Man from Colorado", mille lavastas Henry Levin. Samal aastal osales ta ka filmis Rachelja võõras (1948), kus muuhulgas mängisid Loretta Young ja Robert Mitchum.

Holdeni karjäär saavutas laiemat tuntust 1950. ja 1960. aastatel. Ta tõusis rahvusvahelisse tähelepanu tänu rollidele nagu Allveelaevakomando (1951), romantiline komöödia Sabrina (1954) ning kriitiliselt hinnatud seiklusdraama Sild Kwai jõe ääres (1957). Ta mängis koos John Wayne'iga filmis The Horse Soldiers (1959) ning tegi meeldejääva soorituse Richard Widmarkiga filmis Alvarez Kelly (1966).

Ühe tema tuntuma peaosa andis ta filmis "Stalag 17" (1953), kus ta kehastas mehhaniseerunud, iroonilist ja samas inimlikku sõjavangi. Selle rolli eest pälvis ta Oscariga tunnustuse parima meesnäitleja kategoorias. Holdeni filmi- ja näitlejatööde hulka kuuluvad ka suurprojektirollid, näiteks 1969. aasta Sam Peckinpahi westernis The Wild Bunch" (Metsik kamp), kus ta mängis ühe bande juhtriiet; 1970ndatel osales ta ka katastroofifilmis The Towering Inferno (1974) ning draamas When Time Run Out (1980).

1970. aastate lõpus mängis Holden silmapaistvalt ka õudusfilmide sarjas: ta kehastas Richard Thorni rolli filmis "Omen" teises osas "Damien: Omen II" (1978).

Tunnustused ja pärand

William Holden kandideeris kokku kolmel korral Akadeemiaauhinnale (Oscari) ja võitis ühe korra parima meesnäitleja kategoorias filmi "Stalag 17" eest. Tema tööde mitmekülgsus ja karakterite ausus on jätnud püsiva jälje Ameerika filmiajaloole ning ta on tuntud kui tüüpiline 1950.–1960. aastate suurmeesnäitleja, kelle karjäär kests üle nelja aastakümne.

Isiklik elu ja surm

Holden hoidis oma eraelu suhteliselt privaatse ning keskendus suuresti töösuhetele ja filmikarjäärile. Ta suri 12. novembril 1981, olles 63-aastane. Surma põhjuseks oli ajuverejooks pärast kukkumist tema kodus. Tema surm pälvis suurt meediatähelepanu ning järelmõjudena meenutati laialdaselt tema panust kinoajaloosse.

Valikuline filmograafia

  • Arizona (1940)
  • Texas (1941)
  • The Man from Colorado (1948) — koos Glenn Fordiga
  • Rachelja võõras (1948) — koos Loretta Young ja Robert Mitchum
  • Allveelaevakomando (1951)
  • Sunset Boulevard (1950/nomineeritud 1951)
  • Stalag 17 (1953) — Oscari võit
  • Sabrina (1954)
  • Sild Kwai jõe ääres (1957)
  • The Horse Soldiers (1959) — koos John Wayne'iga
  • Alvarez Kelly (1966) — koos Richard Widmarkiga
  • The Wild Bunch" (Metsik kamp) (1969) — Sam Peckinpah' režii
  • The Towering Inferno (1974)
  • Network (1976) — Oscari-nominatsioon (1977)
  • Omen II: Damien: Omen II (1978)
  • When Time Run Out (1980)

William Holdeni karjäär ja filmiline pärand jäävad meelde kui näide tugevast, mitmekülgsest meesnäitlejast, kes suudab omistada oma karakteritele nii kohalolu kui inimsuse.