William Holman Hunt OM (2. aprill 1827 - 7. september 1910) oli inglise maalikunstnik ja üks preraafaeliitide vennaskonna rajajatest.

Preraafaeliitide vennaskond ja kunstiline eesmärk

Hunt moodustas 1848. aastal preraffaeliitide liikumise pärast kohtumist luuletaja ja kunstniku Dante Gabriel Rossettiga. Koos John Everett Millais'ga püüdsid nad kunsti taaselustada. Preraafaeliitide põhimõte oli taganemine akademistlikust traditsioonist ja püüe naasta varajasema, eelkõige keskaegse ja vararenessansilise kunsti siiruse ja vaimsuse juurde. Nad rõhutasid täpset ja üksikasjalikku vaatluseelmist loodusest, selget värvust ja sümbolistlikku tähendust ning sageli ka moraalset või religioosset mõõdet töödes.

Stiil ja teemad

Hunti loomingule on omane peen tähelepanu detailile, tugev värvipalett, teatud määral sümbolistlik tähendus ja tähelepanu valgusele. Ta kombineeris naturalistlikke välimustreid ja täpseid maastiku- ning taustuuringuid koos sügavate religioossete või moraalsete teemadega. Tema tööd varieerusid maastikest ja argielu stseenidest kuni allegooriliste ja piiblilugude kujutamisteni.

Tuntumad teosed ja vastuvõtt

Hunti varajased tööd pälvisid palju vastukaja: kriitika alguses oli karm — mõned arvustajad pidasid tema stiili kohmakaks ja ebameeldivaks — kuid paljud maalid leidsid ka publiku huviala ja armastuse. Tema naturalistlikud stseenid kaasaegsest maa- ja linnaelust, nagu "Hireling Shepherd" ja "Ärkamine südametunnistusest" (The Awakening Conscience), tõid talle tähelepanu. Kõige tuntumaks on Hunt aga saanud oma religioossete maalidega, eriti "Maailma valgus" (1851–1853), mis paikneb Oxfordi Keble'i kolledži kabelis; hilisem versioon (1900) rändas mööda maailma ja on nüüdseks valminud St Pauli katedraalis. Tema piiblistseenid, nagu "Põrgupea", "Päästja leidmine templis" ja "Surma vari", valmisid pärast tema reise Pühale maale, et otsida originaalset materjali ja tõetruusid detaile.

Reisid ja elu Pühale maale

1850. aastate keskel reisis Hunt Pühale maale, et otsida materjali rohkemate religioossete teoste jaoks ja "kasutada oma võimeid, et muuta Jeesuse Kristuse ajalugu ja õpetust käegakatsutavamaks." Seal maalis ta mitmeid piiblilugusid ja maastikke, mis kandusid tema hilisemasse loomingusse. Hunt veetis Pühamaal mitu perioodi ja ehitas lõpuks endale maja Jeruusalemma, kus ta jätkas maalimist ning uurimistööd kohalike vaatete ja kommete kallal.

Muud tööd ja kirjandus

Lisaks piibliteemalistele maalidele töötas Hunt allegooriate ja kirjanduslikuainete kallal; näiteks maalis ta töid, mis põhinesid luuletustel ja kirjandusel, nagu "Isabella ehk Basiliuse pott" ja "Lady of Shalott". Hunt avaldas ka kirjutisi ja meenutusi preraafaeliitide ideest ning osales avalikus debatist kunsti ja religiooni teemadel.

Pärand ja turuväärtus

Kuigi Hunt sai elu jooksul nii kriitikat kui ka tunnustust, on tema roll preraafaeliitide liikumises ja viktoriaanliku religioossuse kujutamises oluline. Tema pildid mõjutasid kaasaegseid ja järgnevaid kunstnikke ning paljud teosed on eksponeeritud muuseumides ja kirikutes. Tema enampakkumise rekord on 1 700 000 naelsterlingit, mis püstitati Sotheby's's Londonis 11. veebruaril 1994 tema 1873. aasta teose "Surma variatsioon" vähendatud suurusega versiooni eest.

Tema tööde nüansirohkus, pühendumus loodusliku tõetruuduse saavutamisele ja religioossete teemade sügav tõlgendamine jätavad William Holman Hunti pärandi viktoriaanliku kunsti tähtsamaid lehekülgi.