101955 Bennu

101955 Bennu (esialgne nimetus 1999 RQ₃₆ ) on 11. septembril 1999. aastal LINEAR-projekti poolt avastatud süsiniku sisaldusega asteroid Apollo grupis.

Bennu tõenäosus, et ta tabab Maad ajavahemikus 2175-2199, on 1:2700.

See on nime saanud Bennu järgi, mis on vana Egiptuse mütoloogiline lind, mida seostatakse päikese, loomise ja uuestisünniga.

Bennu keskmine läbimõõt on 492 meetrit.

Bennu on OSIRIS-RExi missiooni sihtmärk, mille eesmärk on tuua 2023. aastal Maale proovid edasiseks uurimiseks.

Bennu on Palermo tehnilise mõju ohuskaalal kumulatiivse hinnangu poolest teisel kohal.

Arvatakse, et Bennu eraldus mõnest teisest asteroidi vööndis asuvast asteroidist, kuid Saturni gravitatsioonijõud lükkas selle Maa lähedusse.

Bennu tiirleb ümber Päikese iga 1,2 aasta tagant. Iga 6 aasta tagant jõuab ta Maast 0,002 astronoomilise ühiku kaugusele.

Mõned usuvad, et kui Bennu satub Maa ja Kuu vahelisse auku, võib tema orbiit muutuda nii, et ta tõenäoliselt tabab Maad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bennu?

V: Bennu on Apollo rühma kuuluv süsiniku asteroid.

K: Millal Bennu avastati?

V: Bennu avastati projekti LINEAR poolt 11. septembril 1999. aastal.

K: Milline on Bennu kokkupuute tõenäosus Maaga?

V: Bennu tõenäosus, et ta tabab Maad aastatel 2175-2199, on 1:2700.

K: Mille järgi on Bennu nime saanud?

V: Bennu on nime saanud Bennu järgi, mis on vana Egiptuse mütoloogiline lind, mida seostatakse Päikese, loomise ja uuestisünnitusega.

K: Milline on Bennu läbimõõt?

V: Bennu keskmine läbimõõt on 492 meetrit.

K: Mis on OSIRIS-RExi missioon?

V: OSIRIS-RExi missiooni eesmärk on tuua 2023. aastal Maale tagasi Bennu proovid edasiseks uurimiseks.

K: Kuidas sattus Bennu Maa lähedusse?

V: Arvatakse, et Bennu eraldus mõnest teisest asteroidivööndis asuvast asteroidist, kuid Saturni gravitatsioonijõud lükkas selle Maa lähedusse.